Silt: jaanus riimets

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Meie vennasrahva soomlaste riigijuhid olid mõlemad just hiljuti Valges Majas kirjutamaks alla tähtsat jäämurdjate lepingut. Kõigile on selge, et see pole ainult mõne laeva küsimus. Selliseid lepinguid ei sõlmita alati riigijuhtide vahel. See on targa ja aruka põhjamaise poliitika suursaavutus. S

[caption id="attachment_253957" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Juba ainuüksi meedias oleva info põhjal võib ära märkida, et järgmise aasta riigieelarve, mille valitsus koostas, on tuleviku eelarve. Seda aga mitte selles mõttes, et planeeritavad kulud tooksid tulevikus kaasa tähtsaid positiivseid muudatusi majanduses, kultuuris, hariduses, sotsiaalsfääris või mujal. Tuleviku eelarve on see selles mõttes, et järgmisel aastal tehtavad kulud tuleb kinni maksta kaugemas tulevikus. Aga kindlasti mitte väga kauges tulevikus. See eelarve on väga suures võlas. Võlg aga, nagu meie vanasõna ütleb, on võõr

[caption id="attachment_253957" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Minu põlvkonna inimesed mäletavad veel huumorinäitlejate paari Ita Everit ja Eino Baskinit legendaarses „Reklaamiklubis“ meid keset stagnaaegset trööstitut olemist natukenegi rõõmustamas. Üks nali on meelde jäänud ka seoses sõnamänguga sõna „palk“ ümber. Et palki võib igaüks tõsta, aga katsu sa palka tõsta. Kuigi isiklikult ei meenuta ma seda aega positiivselt, siis palk oli mul seevastu suhteliselt kõrge just seetõttu, et oli tükitöö – kuidas rügasid nõnda oli ka palk siinsamas Haapsalus vanas pimedate ettevõttes ,mida

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Paljude väikelinnade, ka Eestimaa Veneetsia Haapsalu vastu on hakanud huvi tundma inimesed, kes on tuntuks saanud hoopis mujal. Kuigi neil võib olla mõni seos ka valitud poliitikategemise paigaga, pole see tegelikult nii suur kui päriskohalikel. Uue piirkonna valimisel võib neil olla hoopis erilisi põhjuseid ja tagamaid. Muidugi räägitakse Haapsalust meedias ehk enam kui Kilingi-Nõmmest või isegi näiteks Sakust. Saku on küll palju rikkam, selle linna nimi on tuttav reklaamidelt ja paljud tarvitavad seal toodetud märjukest, mõni ehk ka alkoholivabana, kuid sealses poliitikas minu teada väga palju väljastpoolt inimesi ei tegutse. Haapsalus on aga veidi teisiti. Kas siis Haapsalus omi tublisid mehi-naisi polegi? Kindl

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Laulupeol „Iseoma” kõlas palju kauneid laule, aga eriliselt läks südamesse Andres Valkoneni kirjutatud laul poetess Leelo Tungla sõnadele „Leib jahtub”. Kuigi meist enamik ei ela enam taludes, oleme nii või teisiti sealt pärit. Talus oli üks püha toiming ja see oli leivaküpsetamine. Leib, kahjuks väga rasketel aegadel ka aganaleib, oli meie inimeste põhitoidus aastasadu. Leiba austati enam kui ühtegi teist toiduainet. Kui leivatükk juhuslikult põrandale kukkus, siis tõsteti see hardusega üles ja anti suudki. Nõukogude kord lõhkus mõnevõrra seda harmooniat. Mäletan,et koolisööklates loobiti leivaga üksteist. Me ei osanudki seda taunida. Pealegi oli leib väga odav, riik doteeris seda, aga austus leiv

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Üks suurimaid haapsallasi läbi aegade Ernst Enno oli ise äärmiselt tagasihoidlik inimene. Tema luulet armastavad eestlased sellepärast, et see on nii hingestav ja südamesse minev. Imekaunid sõnad, mida me ju kõik teame, on esitatud erilise, südamest tuleneva veendumusega, et armastus ja kurbus on lahutamatud. Enno loomingus puudub i

[caption id="attachment_253956" align="aligncenter" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Hiljuti kirjutati alla meie ajaloo ühele rahaliselt suurimale lepingule ja Rail Balticu ehitus sai lõplik

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Kui president Karis rõhutas aastapäevakõnes Estonias majanduse arengus suurt tootlikkuse kasvu tarkuse kaudu, siis lähtus ta tegelikult talupoja loogikast. Meile omasest loogikast, mis aga on liiga sageli keskendunud – vähemalt avalikkuses – riigi kulutamise kritiseerimisele. Kuna maksumaksjad on riigi kulutuste finantseerijad, on loomulik, et nad ka tunnevad huvi, mida maksuameti kontole kantud rahaga hiljem ette võetakse. Küsimus on ikkagi hoopis selles, kas meil on piisavalt tarkust ja majanduslikku ettenägelikkust soovitud eesmärkide saavutamiseks. Küllap on neid, kel

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] On üsnagi sümboolne, et meie väikese rahva ajaloos sedavõrd tähtis Tartu rahuleping sõlmiti just Eestimaa tarkuse pealinnas, kus on ülikool, kus on Vanemuine, kus on ka eesti rahva muuseum. Muidugi võis asukoha valikul oma osa olla ka sellel, et Tartu asus vaenlase territooriumile lähemal kui meie pealinn Tallinn, aga nii see igatahes läks. Igal aastal küünlakuu teisel päeval mõtlevad eestlased veidikenegi rahule ja sellele, kui palju see tegelikult tähendab. Kaks aastakümmet saime ehitada üles oma kultuuri ja majandust.

[caption id="attachment_253957" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Kui kõrges eas meie seast lahkunud president Arnold Rüütel oli alles poisieas, külastas Saaremaad tolleaegne vabariigi president Konstantin Päts. Keegi muidugi ei aimanud siis, et tarmukast noorukist saab mees, kes pikki aastakümneid seisab sirge seljaga meie inimeste, eriti maainimeste eest. Ja tõepoolest tegi ta seda ka siis, kui see polekski nagu võimalik olnud, sest meid valitses võõras ideoloogia ja võõras võim oli pea kõik väärtusliku jalge alla tallanud. Aga meid hoiti nii, et sellised mehed nagu saarlane Rüütel ja ka hiidlane Väl