Silt: jaanus riimets

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Laulupeol „Iseoma” kõlas palju kauneid laule, aga eriliselt läks südamesse Andres Valkoneni kirjutatud laul poetess Leelo Tungla sõnadele „Leib jahtub”. Kuigi meist enamik ei ela enam taludes, oleme nii või teisiti sealt pärit. Talus oli üks püha toiming ja see oli leivaküpsetamine. Leib, kahjuks väga rasketel aegadel ka aganaleib, oli meie inimeste põhitoidus aastasadu. Leiba austati enam kui ühtegi teist toiduainet. Kui leivatükk juhuslikult põrandale kukkus, siis tõsteti see hardusega üles ja anti suudki. Nõukogude kord lõhkus mõnevõrra seda harmooniat. Mäletan,et koolisööklates loobiti leivaga üksteist. Me ei osanudki seda taunida. Pealegi oli leib väga odav, riik doteeris seda, aga austus leiv

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Üks suurimaid haapsallasi läbi aegade Ernst Enno oli ise äärmiselt tagasihoidlik inimene. Tema luulet armastavad eestlased sellepärast, et see on nii hingestav ja südamesse minev. Imekaunid sõnad, mida me ju kõik teame, on esitatud erilise, südamest tuleneva veendumusega, et armastus ja kurbus on lahutamatud. Enno loomingus puudub i

[caption id="attachment_253956" align="aligncenter" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Hiljuti kirjutati alla meie ajaloo ühele rahaliselt suurimale lepingule ja Rail Balticu ehitus sai lõplik

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Kui president Karis rõhutas aastapäevakõnes Estonias majanduse arengus suurt tootlikkuse kasvu tarkuse kaudu, siis lähtus ta tegelikult talupoja loogikast. Meile omasest loogikast, mis aga on liiga sageli keskendunud – vähemalt avalikkuses – riigi kulutamise kritiseerimisele. Kuna maksumaksjad on riigi kulutuste finantseerijad, on loomulik, et nad ka tunnevad huvi, mida maksuameti kontole kantud rahaga hiljem ette võetakse. Küsimus on ikkagi hoopis selles, kas meil on piisavalt tarkust ja majanduslikku ettenägelikkust soovitud eesmärkide saavutamiseks. Küllap on neid, kel

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] On üsnagi sümboolne, et meie väikese rahva ajaloos sedavõrd tähtis Tartu rahuleping sõlmiti just Eestimaa tarkuse pealinnas, kus on ülikool, kus on Vanemuine, kus on ka eesti rahva muuseum. Muidugi võis asukoha valikul oma osa olla ka sellel, et Tartu asus vaenlase territooriumile lähemal kui meie pealinn Tallinn, aga nii see igatahes läks. Igal aastal küünlakuu teisel päeval mõtlevad eestlased veidikenegi rahule ja sellele, kui palju see tegelikult tähendab. Kaks aastakümmet saime ehitada üles oma kultuuri ja majandust.

[caption id="attachment_253957" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Kui kõrges eas meie seast lahkunud president Arnold Rüütel oli alles poisieas, külastas Saaremaad tolleaegne vabariigi president Konstantin Päts. Keegi muidugi ei aimanud siis, et tarmukast noorukist saab mees, kes pikki aastakümneid seisab sirge seljaga meie inimeste, eriti maainimeste eest. Ja tõepoolest tegi ta seda ka siis, kui see polekski nagu võimalik olnud, sest meid valitses võõras ideoloogia ja võõras võim oli pea kõik väärtusliku jalge alla tallanud. Aga meid hoiti nii, et sellised mehed nagu saarlane Rüütel ja ka hiidlane Väl

[caption id="attachment_253957" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Enamus inimesi mõtleb just aastavahetusel tavalisest rohkem lähemale ja kaugemale tulevikule. Pole veel juhtunud kuulma, et keegi sooviks teisele head uut kuud, aga head uut aastat soovivad kõik. Kogu maailm elab hetkel üht keerulisemat prioodi ajaloos. Kuigi konflikte ja erimeelsusi püütakse lahendada ja ka leevendada ka rahumeelsemate meetoditega, on ka neid, kes haaravad vägivalla järele. Mida võimsam on vägivalla kasutaja, seda ohtlikum on see neile, kelle suhtes jõudu rakendatakse. Hiljem tuleb see küll alustajale ja põhjustajale tagasi, aga tavaliselt alguses sellele ei mõelda. Ajalugu õpetab meile selgelt, et miski pole igavene s

[caption id="attachment_253957" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Eelmise sajandi suured sõjad mõjutasid tugevalt ka kahe vennasrahva, eestlaste ja soomlaste poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi arenguid. Nii Eesti kui ka Soome olid kuulunud Vene tsaaririigi alluvusse, Soome küll vähemal määral. Soomes oli isegi oma raha ja parlament. Paljud meie inimesed leidsid 1905. aasta sündmustega seoses isegi võimaluse end just Soomes varjata. Karm sõda tuli lõpuks meile mõlemale kasuks. Esimese maailmasõja lõpp Venemaal andis ääremaadele nagu meie võimaluse iseseisvuda. Paraku olid eriti Soomes suurimaks takistuseks vabadusele pürgimise teel mitte niivõrd välised jõud, olgu siis Venemaal või mujal,

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Taas on saabunud aasta tumedamad ja pimedamad päevad ning just sel ajal mõtlevad inimesed nende peale, keda meie keskel enam pole. Siis paneme kalmistul või kodudes nende mälestuseks põlema küünla ja mõtleme-räägime neist, keda enam pole. Lahkunutest meenutatakse ikka head. Eestlastel on ütlus, et surnutest räägitakse kas head või ei räägita neist üldse. See on hea traditsioon. Milleks meenutada halba, mida elus ikka ette