Silt: jaanus riimets

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Igal aastal ootavad miljonid inimesed oktoobris teateid uute nobelistide määramise kohta. Nobeli preemia on üldiselt tunnustatud ja selle saajad autoriteetsed inimesed, kuigi vahel mitte kõikjal ja kõigi juures. Eriti kehtib see muidugi poliitikaga seonduvate preemiate nagu rahu- ja kirjanduspreemia puhul.

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Arutasime just ühe toreda ja elutarga 80. eluaastale ligineva mehega maksuküsimusi ja tõdesime, et ületuleval aastal peavad riigile hakkama makse maksma ka need, kes seda seni pole teinud. Suhteliselt väikest pensioni saavad inimesed, kui neil pole olnud muid sissetulekuid, pole seni Eesti vabariigile tulumaksu pidanud maksma. Varsti on see teisiti. Arvutasime välja, et maksta tuleb enam-vähem 14 eurot kuus, aga olime mõlemad ühel meelel, et meie väike riik vajab kaitsmist ja selle finantseerimisel oleme valmis oma piskuga osalema ka meie. Ja me ei nurise.

[caption id="attachment_253957" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Kui tööinimene hakkab palgapäeval või selle eel planeerima, mida kontole laekuva rahaga sel kuul peale hakata, siis tavaliselt ei mõelda, et majanduses tervikuna ja eriti rahandusvaldkonnas kehtivad seadused samamoodi nagu looduse, astronoomia või inimese tervise puhul. Kõik tegurid on omavahel seotud ning otsuste ja valikute teokstegemine põhjustab nii igale inimesele üksikuna kui ka kogu ühiskonnale tervikuna vastavaid tagajärgi. Põhjuste ja tagajärgede omavahelised seosed ongi seadused, mida on võimalik kindlaks teha ja defineerida või vajadusel ka uute otsuste ja valikute tegemisel arvestada.

[caption id="attachment_253957" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Kui linnainimesed saavad ilusal suvel tihti puhkust nautida, on talurahval käed-jalad tööd täis. Muidugi oli see nii ka ajal, kui talude asemel olid meie maal sovhoosid ja kolhoosid. Nooremad inimesed ehk ei tea, mis neil vahet oli. Ühed olid riiklikud majandid, teised tegutsesid kooperatiivsetel alustel. Sisuliselt midagi vahet polnud, mõlemate tegevust püüdis juhtida kompartei. Mida vähem juhtis, seda paremini tuldi tööga toime ja seda paremini elasid lihtsad maainimesed.

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Kui kuulata pidevalt Klassikaraadiot, siis eriti suvisel ajal kõlab seal kuulutuste rubriigis sageli Haapsalu linna nimi. Väike Haapsalu on suur ühel teemal ja see teema on muusika. See on juba ajalooliselt nii olnud. Haapsaluga on tihedalt seotud meie suured heliloojad Rudolf Tobias ja Cyrillus Kreek.

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Ideoloogiast juhitud mässamine, tapmine ja röövimine muutusid eriti laiahaardeliseks muidugi eelmisel sajandil, aga viha ja vaen endast rikkamate vastu on revolutsioonilist lahendust soovijate seas ikka levinud. Ega siis samamoodi vaeste või ka natuke rikkamate vastu polegi omakasu ajenditel eriti mõtet võidelda, sest neilt pole midagi eriti varastada. Kuigi enda kätte haaratud riiklike sunnivahendite abil omakasu poole pürgimine on vahel – näiteks natsionaalsotsialistide ja bolševike puhul – osutunud esialgu näiliselt üsna edukaks, on lõpptulemus ikka olnud pea täielik katastroof.

[caption id="attachment_253957" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Nobeli preemia laureaadi Aleksander Solženitsõni tee Siberi jäisesse põrgusse sai alguse sellest, et ta avaldas kesk sõjaõudusi lugupidamist vastas sõdiva rahva klassikule Immanuel Kantile. Tõsi, tolleaegne Saksamaa oli väga kaugel väärtkultuurist, mida austas noor kapteni aukraadis NLKP liige, kellest endast sai ka nende väärtuste edendaja, mis tol ajal olid osaliselt omased ehk ainult vene emigrantidele. Nõukogude võim represseeris oma tulevase lagundaja. Gulagi õudused said just tänu temale täies mastaabis mõistetavaks kogu maailmale.

[caption id="attachment_253956" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Kui kuulsin Vaino Väljase lahkumisest, siis sees nagu värahtas – üks Eestile väga palju head teinud mees on läinud. Tema elus poleks muud vajagi olnud kui see 16. novembri sõnavõtt tolleaegses ülemnõukogus. Üheltki teiselt positsioonilt poleks need sõnad olnud nii mõjusad ja tulemuslikud kui EKP esimese sekretäri suust. Olen terve elu olnud põhimõtteliselt kommunistliku ideoloogia vastane, aga see ei tähenda, et kommunistide seas poleks olnud ausaid inimesi, kes tegid meie rahvale head selles kohutavas olukorras, kuhu teised kommunistid olid meid viinud.

[caption id="attachment_253957" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption] Nii kogu maailm kui ka meie väike, aga tubli rahvas pole ammu pidanud elama üle nii keerulisi ja raskeid aegu kui praegune. Esimest korda üle pikkade aastakümnete varitseb lausa meievastase sõja oht. Jah, me oleme väiksed. See-eest on meil nüüd liitlased, milliseid varem pole olnud. Ometi peame teadma, et ainuüksi tugevatest liitlastest ei piisa. Esiteks on tõsieluline fakt, et poliitikas muretseb iga riik eelkõige oma huvide eest. Kui võitsime Vabadussõja, tegime rahu riigiga, keda siis keegi ei tunnustanud. See oli tollal ainuvõimalik samm, kuigi meie pool teadsid kõik, et tegu on röövlibande poolt juhitud riigiga. See monstrum pidaski vastu lausa 70 aastat. Teiselt poolt võib ka öelda, et ainult 70 aastat.