Silt: Jaanus Mägi
Koolitoit võib sügisest üle jõu käima hakata
[caption id="attachment_449120" align="aligncenter" width="1920"]
Lõuna põhikoolis. Foto: Andra Kirna[/caption]
Koolid tulevad praegu laste toitlustamisel ots-otsaga kokku tänu kokkade leidlikkusele, suvel tõusev käibemaks ja sügisesse plaanitud senisest tervislikuma koolitoidu nõuded võivad aga eelarve lõhki lüüa.
Viimased seitse aastat toetab riik munitsipaalkoolides käivate laste koolitoitu eur
Lõuna põhikoolis. Foto: Andra Kirna[/caption]
Koolid tulevad praegu laste toitlustamisel ots-otsaga kokku tänu kokkade leidlikkusele, suvel tõusev käibemaks ja sügisesse plaanitud senisest tervislikuma koolitoidu nõuded võivad aga eelarve lõhki lüüa.
Viimased seitse aastat toetab riik munitsipaalkoolides käivate laste koolitoitu eur
Põhikooli õppetöö jätkub veel pärast lõpueksameid
[caption id="attachment_447177" align="alignnone" width="1920"] HPK üheksandikel ja emakeele õpetaja Evelin Tibbol võttis konsultatsiooniks sobiva ruumi leidmine aega, sest samal ajal käib klassides tavapärane õppetöö. Foto: Andra Kirna[/caption]
Tänavu algas põhikoolide lõpueksamite periood kuu aega varem kui seni tavaks ja pärast eksameid peaks õppetöö tavalisel moel veel jätkuma.
Tänavu alustasid põhikoolilõpetajad eesti keele teise keelena kirjaliku eksamitööga juba esmaspäeval. Teisipäeval toimus eesti keele eksam neile, kellele see on emakeel. Viimase valikeksami sooritavad põhikooli lõpetajad juba 14. mail.
Möödunud õppeaasta esimene eksam, eesti keel teise keelena, algas 20. mail kirjaliku eksamitööga. Viimane eksam, inglise keele valikaineeksami suuline osa, lõpetas eksamip
HPK üheksandikel ja emakeele õpetaja Evelin Tibbol võttis konsultatsiooniks sobiva ruumi leidmine aega, sest samal ajal käib klassides tavapärane õppetöö. Foto: Andra Kirna[/caption]
Tänavu algas põhikoolide lõpueksamite periood kuu aega varem kui seni tavaks ja pärast eksameid peaks õppetöö tavalisel moel veel jätkuma.
Tänavu alustasid põhikoolilõpetajad eesti keele teise keelena kirjaliku eksamitööga juba esmaspäeval. Teisipäeval toimus eesti keele eksam neile, kellele see on emakeel. Viimase valikeksami sooritavad põhikooli lõpetajad juba 14. mail.
Möödunud õppeaasta esimene eksam, eesti keel teise keelena, algas 20. mail kirjaliku eksamitööga. Viimane eksam, inglise keele valikaineeksami suuline osa, lõpetas eksamip
Koolijuhid suhtuvad tundide hilisemasse algusesse skeptiliselt
[caption id="attachment_447063" align="alignnone" width="1920"] Koolipäeva alguse kellaajast on direktorite sõnul hoopis tähtsam, mis kell õpilane magama läheb. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haridus- ja teadusministeeriumi plaan nihutada uuest õppeaastast koolipäeva algus kella üheksaks tekitab Läänemaa koolijuhtides kahetisi mõtteid.
Koolijuhid, kellega Lääne Elu suhtles, ütlesid kui ühest suust, et kui tuleb esimese tunni algust nihutada, siis tuleb. Vastuargumentidena tõid kõik välja vanemate töögraafiku, bussiliikluse, hiljem algavad huviringid ja õpilaste magamamineku kellaaja. Aga sellegi, et kõigile ühtemoodi sobivat varianti ei ole. „Keegi võidab, keegi kaotab,” ütles Taebla kooli direktor Jaanus Mägi.
Praegu algab Läänemaa 15 koolist kahes õppetöö kell 8, vaid üh
Koolipäeva alguse kellaajast on direktorite sõnul hoopis tähtsam, mis kell õpilane magama läheb. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haridus- ja teadusministeeriumi plaan nihutada uuest õppeaastast koolipäeva algus kella üheksaks tekitab Läänemaa koolijuhtides kahetisi mõtteid.
Koolijuhid, kellega Lääne Elu suhtles, ütlesid kui ühest suust, et kui tuleb esimese tunni algust nihutada, siis tuleb. Vastuargumentidena tõid kõik välja vanemate töögraafiku, bussiliikluse, hiljem algavad huviringid ja õpilaste magamamineku kellaaja. Aga sellegi, et kõigile ühtemoodi sobivat varianti ei ole. „Keegi võidab, keegi kaotab,” ütles Taebla kooli direktor Jaanus Mägi.
Praegu algab Läänemaa 15 koolist kahes õppetöö kell 8, vaid üh
Ministeerium kavatseb koolidest kaotada käitumishinde
[caption id="attachment_446237" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli juhi Andres Kampmanni sõnul teeks muudatus elu tükk maad kergemaks. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Tulevast kooliaastast jõustuv haridusseaduse muudatus, mis kaotab käitumis- ja hoolsushinde, lööb Läänemaa koolijuhid kahte lehte: ühed tervitavad, teised taunivad.
„Toetan väga,” ütles Noarootsi koolijuht Katrin Karm Lääne Elule. Ligi paarkümmen
Oru kooli juhi Andres Kampmanni sõnul teeks muudatus elu tükk maad kergemaks. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Tulevast kooliaastast jõustuv haridusseaduse muudatus, mis kaotab käitumis- ja hoolsushinde, lööb Läänemaa koolijuhid kahte lehte: ühed tervitavad, teised taunivad.
„Toetan väga,” ütles Noarootsi koolijuht Katrin Karm Lääne Elule. Ligi paarkümmen
Koolid otsivad tulevaks sügiseks õpetajaid
[caption id="attachment_393163" align="alignnone" width="1920"] Taebla koolijuht Jaanus Mägi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Matemaatika- ja eesti keele ning kirjanduse õpetajaid klassi ette leida tundub Läänemaa koolijuhtidele võimatu missioonina. Haapsalu põhikool otsib tulevaks sügiseks matemaatika-, eesti keele ja klassiõpetajat. „Arvan, et klassiõpetaja ma leian,” ütles Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni. „Ül
Taebla koolijuht Jaanus Mägi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Matemaatika- ja eesti keele ning kirjanduse õpetajaid klassi ette leida tundub Läänemaa koolijuhtidele võimatu missioonina. Haapsalu põhikool otsib tulevaks sügiseks matemaatika-, eesti keele ja klassiõpetajat. „Arvan, et klassiõpetaja ma leian,” ütles Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni. „Ül
5
500eurose matemaatiapreemia võitis Uku Haabel
[caption id="attachment_439017" align="aligncenter" width="1920"] Matemaatikavõistluse küsimused valis välja Taebla kooli matemaatikaõpetaja Hannes Saarsoo (paremal). Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula valla koolide parima matemaatiku 500eurose preemi
Matemaatikavõistluse küsimused valis välja Taebla kooli matemaatikaõpetaja Hannes Saarsoo (paremal). Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula valla koolide parima matemaatiku 500eurose preemi
Galerii: Taebla kool korraldas viiendat korda oma valla matemaatikaolümpiaadi
[gallery ids="438994,438995,438996,438997,438998,438999,439000,439001,439003,439004,439005,439006,439007,439008,439009,439010,439011,439012,439013,439014,439015,439016,439017,439018,439019,439020,439021,439022,439023,439024,439025,439026,439027,439028,439029"]
Taebla koolis toimus täna viiendat korda Lääne-Nigula valla matemaatikaülesannete lahendamise võistlus, osa võtsid kõik valla koolid.
„Matemaatikapäeva idee eestvedaja on matemaatikaõpetaja Hannes Saarsoo,” ütles Taebla kooli direktor Jaanus Mägi.
Suure lahendusvõistluse sissejuhatuseks korraldas innovatsioonikeskus Innokas valla eri kantidest kohale sõitnud õpilastele viis erinevat töötuba, millel igaühel oli siiski ka mingi seos matemaatikaga.
Kooli aatrium oli muudetud mehaanika töötoaks ja seal panid õpilased autosid kokku, saalis pusiti roboteid ehitades inseneeriaga, koolimaja teisel korrusel tegeleti kosmonautika ja keemiaga, arvutiklassis õpetati valgusfoore tulesid vilgutama. Innoka vägesid juhtis Uuemõisast Ristile laienenud innovatsioonikeskuse eestvedaja Angela Leppik.
“Siin on kosmoseteema, et millisest materjalist peaksime ehitama kosmoselaeva,” ütles Inn
Poisid õmblevad ja tüdrukud teevad puutööd
[caption id="attachment_436844" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu põhikooli 6. klassi poisid neljapäeval käsitöötunnis. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sellest sügisest kehtib koolides uus õppekava, mille järgi ei tehta tööõpetuse tundides enam poistel ja tüdrukutel vahet: mõlemast soost lapsed õpivad puu-, metalli- ja käsitööd.
Neljapäeval nohistasid Haapsalu põhikooli kuuenda klassi poisid õmblusmasinate taga, nagu oleks nad seda sünnist saati teinud. „Sul peab olema valge niit, kallis laps. Siis katsetad, kas masin töötab,” ütles käsitööõpetaja Siiri Reimann ühele ja siis teisele poisile: „Triigi see ära. Raud on seal. Siis vaatame edasi.”
Poiss valis sinise kangatüki ja suundus triikima. „Õmbleme seitsmendat nädalat poekotti,” ütles Reimann. „Lõp
Haapsalu põhikooli 6. klassi poisid neljapäeval käsitöötunnis. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sellest sügisest kehtib koolides uus õppekava, mille järgi ei tehta tööõpetuse tundides enam poistel ja tüdrukutel vahet: mõlemast soost lapsed õpivad puu-, metalli- ja käsitööd.
Neljapäeval nohistasid Haapsalu põhikooli kuuenda klassi poisid õmblusmasinate taga, nagu oleks nad seda sünnist saati teinud. „Sul peab olema valge niit, kallis laps. Siis katsetad, kas masin töötab,” ütles käsitööõpetaja Siiri Reimann ühele ja siis teisele poisile: „Triigi see ära. Raud on seal. Siis vaatame edasi.”
Poiss valis sinise kangatüki ja suundus triikima. „Õmbleme seitsmendat nädalat poekotti,” ütles Reimann. „Lõp
Koolijuhid taunivad tähtajalisi töölepinguid
[caption id="attachment_432064" align="alignnone" width="906"]
Läänemaa koolijuhid tähtajalisi lepinguid ei poolda. Fotod: Kaire Reiljan, Andra Kirna, Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa koolidirektorid ei pea mõistlikuks haridus- ja teadusministeeriumi plaani muuta koolijuhtide tähtajatud töölepingud tähtajalisteks.
„Kui eesmärk on tõsta kvaliteeti, et koolijuhid ei oleks mugavustsoonis, siis konkreetselt see muudatus ei paranda mitte midagi,” ütles Haapsalu linna algkooli direktor, Läänemaa koolijuhtide ühenduse esimees ja Eesti koolijuhtide ühenduse eestseisuse liige Malle Õiglas Lääne Elule.
Läänemaa koolijuhid tähtajalisi lepinguid ei poolda. Fotod: Kaire Reiljan, Andra Kirna, Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa koolidirektorid ei pea mõistlikuks haridus- ja teadusministeeriumi plaani muuta koolijuhtide tähtajatud töölepingud tähtajalisteks.
„Kui eesmärk on tõsta kvaliteeti, et koolijuhid ei oleks mugavustsoonis, siis konkreetselt see muudatus ei paranda mitte midagi,” ütles Haapsalu linna algkooli direktor, Läänemaa koolijuhtide ühenduse esimees ja Eesti koolijuhtide ühenduse eestseisuse liige Malle Õiglas Lääne Elule.
Oru kool jääb lastele kitsaks
[caption id="attachment_425857" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli direktor Andres Kampmann peab omal ajal 120 õpilasele ehitatud koolimajas hakkama saama 167 lapsega. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Sügisest hakkab osa Oru kooli lapsi tunnis käima kunagise vallamaja saalis, sest koolimajja õpilased enam ära ei mahu.
„Koolimaja on ehitatud 120 lapsele, aga meid on majas 167,“ ütles Oru kooli direktor Andres Kampmann. „Midagi pole teha – see ülikond, mis lasteaia lõpetamisel selga mahtus, sellega enam pulma ei lähe.“ Sügisest on lapsi veel rohkem: 9. klassi lõpetab 17 õpilast, 1. klassi läheb vähemalt 22 last. „Ja elu on näidanud, et suve jooksul tuleb neid juurde,“ märkis Kampmann. Kasv jätkub: peale tuleb õpilasi rohkem kui lõpetab.
Oru kooli direktor Andres Kampmann peab omal ajal 120 õpilasele ehitatud koolimajas hakkama saama 167 lapsega. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Sügisest hakkab osa Oru kooli lapsi tunnis käima kunagise vallamaja saalis, sest koolimajja õpilased enam ära ei mahu.
„Koolimaja on ehitatud 120 lapsele, aga meid on majas 167,“ ütles Oru kooli direktor Andres Kampmann. „Midagi pole teha – see ülikond, mis lasteaia lõpetamisel selga mahtus, sellega enam pulma ei lähe.“ Sügisest on lapsi veel rohkem: 9. klassi lõpetab 17 õpilast, 1. klassi läheb vähemalt 22 last. „Ja elu on näidanud, et suve jooksul tuleb neid juurde,“ märkis Kampmann. Kasv jätkub: peale tuleb õpilasi rohkem kui lõpetab.