Silt: Jaak Pihlakas
1
Aristokraat, kes hoolitseb haigete ja õnnetute eest
[caption id="attachment_417063" align="alignnone" width="1920"]
Jaak Pihlakas. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa puuetega inimeste koja tegevjuht Jaak Pihlakas saab täna 60aastaseks. Selle aja sisse mahub tal aga kaks elu.
„Me kukkusime kahekesi umbes 17 meetri, umbes viiekorruselise maja katuse kõrguselt. Mingil määral aeglustasid meie vabalangemist ette jäänud ajutised ja haprad tellingud, aga need purunesid järjest meie keharaskuse all,“ meenutas Pihlakas oma elu traagilisimat sündmust, kui ta koos paarilisega Tallinna Niguliste kiriku tornist 8. detsembril 1982 läbi õhu maa poole vihises.
Jaak Pihlakas. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa puuetega inimeste koja tegevjuht Jaak Pihlakas saab täna 60aastaseks. Selle aja sisse mahub tal aga kaks elu.
„Me kukkusime kahekesi umbes 17 meetri, umbes viiekorruselise maja katuse kõrguselt. Mingil määral aeglustasid meie vabalangemist ette jäänud ajutised ja haprad tellingud, aga need purunesid järjest meie keharaskuse all,“ meenutas Pihlakas oma elu traagilisimat sündmust, kui ta koos paarilisega Tallinna Niguliste kiriku tornist 8. detsembril 1982 läbi õhu maa poole vihises.
Jõuluvana külastas puuetega inimesi
caption id="attachment_403055" align="alignnone" width="2000"]
Foto Msllr-Liisa Raigla[/caption]
Reedel ilmus Haapsalu puuetega inimeste koja suveseminarile jõuluvana.
Koja juhi Jaak Pihlaka sõnul pidas koda kokkusaamist aastaid 3. detsembril, kui on rahvusvaheline puuetega inimeste päev. Toona peeti päeva koos jõuludega. Viimastel aastatel pole aga koroonaviirus detsembris kokkusaamist korraldada lubanud ja nii peeti tänavu teist aastat jõulupidu suvisel ajal seminarina.
Foto Msllr-Liisa Raigla[/caption]
Reedel ilmus Haapsalu puuetega inimeste koja suveseminarile jõuluvana.
Koja juhi Jaak Pihlaka sõnul pidas koda kokkusaamist aastaid 3. detsembril, kui on rahvusvaheline puuetega inimeste päev. Toona peeti päeva koos jõuludega. Viimastel aastatel pole aga koroonaviirus detsembris kokkusaamist korraldada lubanud ja nii peeti tänavu teist aastat jõulupidu suvisel ajal seminarina.
Ratastooliga Posti tänaval: hakkama saab, aga hea ei ole
[gallery ids="368735,368737,368739,368741,368743,368745,368747,368749,368751,368753,368755,368757,368759,368761,368763,368765,368767,368769,368771,368773,368775,368777,368779,368781,368783"]
Malle-Liisa Raigla fotod
Kolmapäeva õhtul võttis Läänemaa puuetega inimeste koja esimees Jaak Pihlakas ratastoolis istudes ette teekonna mööda Haapsalu vast valminud peatänavat.
Kui Pihlakas oli ratastoolis läbinud 600 meetrit kaubamaja juurest endise Centrali majani ja teisel pool Posti tänavat sama teekonna tagasi, tõdes ta, et hea Haapsalu renoveeritud peatänaval sõita ei ole. „Liikuda saab, aga ebamugavusi on palju. Trenni saab korraliku,” ütles Pihlakas.
Pihlakas meenutas, et aastaid on üle Eesti peetud Haapsalut invasõbralikuks linnaks – kui Tallinnas vaadati pealt, kuidas ratastoolis inimene hakkama saab, siis Haapsalus oli loomulik, et ratastoolis inimestele hoiti näiteks ust lahti. „See oli lastel juba emapiimaga kaasa antud,” ütles Pihlakas.
Uuendatud Posti tänav on aga tema sõnul näide vastupidisest. „Müüt Haapsalu invasõbralikkusest lendas suure pauguga õhku,” ütles Pihlakas, kui oli läbinud kolmandiku tänavast.
Linn kasutas Posti tänava ülekäiguradadel keelatud kive
[caption id="attachment_368251" align="alignnone" width="2000"]
Janika Allmets kukkus Haapsalu Posti tänava ülekäigurajal ninaluu puruks. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Laupäeval avatava Posti tänava ülekäigurajad on laotud ebatasaste kividega, mis on neli aastat vöötradadel keelatud olnud.
„Sellest ei tea mina küll midagi. Kui selline määrus on, siis tuleb vaadata, mis saab,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Posti tänava ülekäigurajad on vastuolus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 2018. aasta suvel välja antud ja seni kehtiva määrusega, mis sätestab puuetega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitistele. Määruse järgi ei tohi ülekäiguradadel kasutada muna-, täringu- ega muid ebatasast ning laia ja sügava vuugivahega kive. Erandiks on vaid muinsuskaitsealal olevad ülekäigud. Vaba tänava ristmikust algav Posti tänav aga Haapsalu vanalinna muinsuskaitsealasse ei kuulu.
Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu sõnul on kogu Posti tänav ehitatud maastikuarhitektuurse nägemuse järgi. „Saan aru, et nende krobeliste kivide mõte on lisaks kujundusele ka turvalisus ehk ratturite hoo vähendamine ja autodele märguande andmine, et nad on jõudmas ristuvale alale,” ütles Mäesalu.
Janika Allmets kukkus Haapsalu Posti tänava ülekäigurajal ninaluu puruks. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Laupäeval avatava Posti tänava ülekäigurajad on laotud ebatasaste kividega, mis on neli aastat vöötradadel keelatud olnud.
„Sellest ei tea mina küll midagi. Kui selline määrus on, siis tuleb vaadata, mis saab,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Posti tänava ülekäigurajad on vastuolus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 2018. aasta suvel välja antud ja seni kehtiva määrusega, mis sätestab puuetega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitistele. Määruse järgi ei tohi ülekäiguradadel kasutada muna-, täringu- ega muid ebatasast ning laia ja sügava vuugivahega kive. Erandiks on vaid muinsuskaitsealal olevad ülekäigud. Vaba tänava ristmikust algav Posti tänav aga Haapsalu vanalinna muinsuskaitsealasse ei kuulu.
Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu sõnul on kogu Posti tänav ehitatud maastikuarhitektuurse nägemuse järgi. „Saan aru, et nende krobeliste kivide mõte on lisaks kujundusele ka turvalisus ehk ratturite hoo vähendamine ja autodele märguande andmine, et nad on jõudmas ristuvale alale,” ütles Mäesalu. 