Silt: Ingvar Saare
10
Virtsu sai kaasavast eelarvest raha
[caption id="attachment_438383" align="alignnone" width="1440"]
Esimene korv Mõisatalli taga. Foto: Mario Ainumäe[/caption]
Virtsu kettagolfirada sai kohaliku omavalitsuse seni ainsast, 2023. aasta kaasavast eelarvest 4800 eurot, sest rahvahääletuse võitnud Oidrema külaselts andis raha tagasi.
„Hinnanguliselt umbes sama palju kulub kindlasti veel, et rada lõplikult valmis ehitada,” märkis Virtsu arenguseltsi liige Maris Raudsepp.
2023. aasta kaasava
Esimene korv Mõisatalli taga. Foto: Mario Ainumäe[/caption]
Virtsu kettagolfirada sai kohaliku omavalitsuse seni ainsast, 2023. aasta kaasavast eelarvest 4800 eurot, sest rahvahääletuse võitnud Oidrema külaselts andis raha tagasi.
„Hinnanguliselt umbes sama palju kulub kindlasti veel, et rada lõplikult valmis ehitada,” märkis Virtsu arenguseltsi liige Maris Raudsepp.
2023. aasta kaasava
Omavalitsusjuhtidel on kohalikesse maksudesse vähe usku
[caption id="attachment_437002" align="alignnone" width="1920"]
Ehkki Läänemaa üritused ja loodus meelitavad siia palju turiste, ei tõtta omavalitsuste juhid turismimaksu kehtestama. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Uute kohalike maksude kehtestamine Läänemaa omavalitsusjuhtides entusiasmi ei tekita, pigem on nad seda meelt, et tulubaasi suurendamiseks tuleb leida teisi lahendusi.
Regionaalministeerium pöördus mõne aja eest omavalitsuste poole sooviga esitada ettepanekuid, kuidas omavalitsused saaksid suurendada oma tulubaasi ja pakkuda lahendusi, mis võimaldaks piirkondlikust ettevõtlusest enam tulu saada. Läänemaa omavalitsustest pakkus ainsana ministeerium
Ehkki Läänemaa üritused ja loodus meelitavad siia palju turiste, ei tõtta omavalitsuste juhid turismimaksu kehtestama. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Uute kohalike maksude kehtestamine Läänemaa omavalitsusjuhtides entusiasmi ei tekita, pigem on nad seda meelt, et tulubaasi suurendamiseks tuleb leida teisi lahendusi.
Regionaalministeerium pöördus mõne aja eest omavalitsuste poole sooviga esitada ettepanekuid, kuidas omavalitsused saaksid suurendada oma tulubaasi ja pakkuda lahendusi, mis võimaldaks piirkondlikust ettevõtlusest enam tulu saada. Läänemaa omavalitsustest pakkus ainsana ministeerium
Ehitaja on Lihula uue koolimajaga maa alt välja jõudnud
[caption id="attachment_436479" align="aligncenter" width="1920"]
Nurgakivi kapsli paigaldasid Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (vasakult), volikogu esimees Armand Reinmaa, Ehitus5eco projektijuht Margo Padar, Lihula gümnaasiumi direktor Rasmus Lippur ja kooli vilistlane Tiina Lobja. Ehituse õnnistas EELK Lääne praost Kaido Saak (tagaplaanil). Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lihula vana koolimaja lammutatakse mais, uus peab valmima septembriks. Vahepeal õpivad lapsed asenduspindadel.
Lihula uuele koolihoonele paigaldati neljapäeval nurgakivi, vana koolimaja lammutatakse tuleva aasta mais. „Oleme koolimajaga maa alt välja jõudnud,” ütles koolimaja ehitava Ehitus5eco projektijuht Margo Padar nurgakivi panekut jälgima kutsutud seltskonnale.
Lihula gümnaasiumi uus õppeaasta peab algama 1. septembril 2025 juba Lääneranna kooli uues õppehoones. Selle õppeaasta viimased tunnid tuleb aga läbi viia eri paigus ajutistes klassiruumides.
Nurgakivi kapsli paigaldasid Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (vasakult), volikogu esimees Armand Reinmaa, Ehitus5eco projektijuht Margo Padar, Lihula gümnaasiumi direktor Rasmus Lippur ja kooli vilistlane Tiina Lobja. Ehituse õnnistas EELK Lääne praost Kaido Saak (tagaplaanil). Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lihula vana koolimaja lammutatakse mais, uus peab valmima septembriks. Vahepeal õpivad lapsed asenduspindadel.
Lihula uuele koolihoonele paigaldati neljapäeval nurgakivi, vana koolimaja lammutatakse tuleva aasta mais. „Oleme koolimajaga maa alt välja jõudnud,” ütles koolimaja ehitava Ehitus5eco projektijuht Margo Padar nurgakivi panekut jälgima kutsutud seltskonnale.
Lihula gümnaasiumi uus õppeaasta peab algama 1. septembril 2025 juba Lääneranna kooli uues õppehoones. Selle õppeaasta viimased tunnid tuleb aga läbi viia eri paigus ajutistes klassiruumides. 
Lääneranna toetab külamaju ja päästeseltse
[caption id="attachment_436499" align="aligncenter" width="1436"]
Lääneranna volikogu istung. Foto: kuvatõmmis[/caption]
Lääneranna vald muutis vallaeelarvest mittetulundusühingute, sihtasutuste ja seltsingute mittetulundusliku tegevuse toetamise korda. „Suurem muudatus on see, et teeme ettepaneku tuua sisse kaks eraldi toetuseliiki – külamajade toetuse ja päästeseltside toetuse,” ütles volikogule neljapäeval määruse muutmise eelnõu tutvustanud vallavanem Ingvar Saare.
Lääneranna volikogu istung. Foto: kuvatõmmis[/caption]
Lääneranna vald muutis vallaeelarvest mittetulundusühingute, sihtasutuste ja seltsingute mittetulundusliku tegevuse toetamise korda. „Suurem muudatus on see, et teeme ettepaneku tuua sisse kaks eraldi toetuseliiki – külamajade toetuse ja päästeseltside toetuse,” ütles volikogule neljapäeval määruse muutmise eelnõu tutvustanud vallavanem Ingvar Saare. 
Galerii: Lihula uus koolimaja sai nurgakivi
[gallery ids="436408,436411,436413,436414,436415,436416,436417,436418,436419,436420,436421,436422,436423,436425,436426,436427,436428,436429,436430,436431,436432,436433,436434,436435,436436"]
Lääneranna gümnaasiumi Lihula õppekoha uus hoone, mis kerkib Lihulasse Jaama tänavale, sai täna pidulikult nurgakivi.
Kristjan Korsten: oleks aus, kui vallavalitsus ei müüks Virtsu koolimaja enne valimisi
[caption id="attachment_312934" align="alignnone" width="1024"]
Virtsu kool. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavolikogu koalitsioon ei ole saanud valijatelt mandaati ei sellise koolireformi jaoks, nagu nüüdseks on tehtud, ega ka sellise kultuuriasutuste reformi jaoks, nagu nüüdseks on tehtud.
2021. aasta kohaliku omavalitsuse valimised ülekaalukalt võitnud Lääneranna valimisliit saavutas sellise tulemuse muuhulgas lubadustega: „Varblasse, Koongasse ja Virtsusse kavandame multifunktsionaalsed hooned. Kõmsi, Lõpe ja Metsküla koolis jätkame alghariduse andmist.“ (allikas: valimisliidu veebilehe esileht aadressil lrvl.ee)
Virtsu on Lääneranna vallas suuruselt teine ja arengupotentsiaalilt küllap esimene asula. Virtsu arengut soodustavad asukoht ja aktiivne kogukond. Kuni 2023. aastani oli Virtsus valla parim põhikool. Koolireformi käigus muudeti see neljaklassiliseks.
Arvestades Virtsu arengupotentsiaali ning haridus- ja teadusministeeriumi toetust kuueklassilistele maakoolidele, on selline asjade käik mõistusevastane. Adekvaatset põhjust ei ole, miks Virtsus ei võiks olla kuueklassiline kool. Võib-olla on sellel aga ebaadekvaatne põhjus.
Juba aastaid ringleb Lääneranna vallas veendumus, et Virtsu koolimaja saatus on ammu otsustatud ja sinna tuleb hooldekodu, millega olevat isiklikult seotud üks vallavolikogu mõjukas liige. Me ei tea, kas see on tõsi, võibolla tulevik näitab. Tõsi on aga see, et niimoodi Lääneranna vallas palju inimesi arvab.
Kui hüpotees peab paika, siis küllap see seletab, miks tegi vallavolikogu Virtsu kooli neljaklassiliseks, kuigi see objektiivseid asjaolusid kaaludes on arusaamatu. Seletus on see, et neli klassi mahub ära ka Virtsu lasteaia majja, aga kuus klassi ei mahu. Kui Virtsu kool on neljaklassiline, saab Virtsu koolimaja ära müüa.
Virtsu kool. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavolikogu koalitsioon ei ole saanud valijatelt mandaati ei sellise koolireformi jaoks, nagu nüüdseks on tehtud, ega ka sellise kultuuriasutuste reformi jaoks, nagu nüüdseks on tehtud.
2021. aasta kohaliku omavalitsuse valimised ülekaalukalt võitnud Lääneranna valimisliit saavutas sellise tulemuse muuhulgas lubadustega: „Varblasse, Koongasse ja Virtsusse kavandame multifunktsionaalsed hooned. Kõmsi, Lõpe ja Metsküla koolis jätkame alghariduse andmist.“ (allikas: valimisliidu veebilehe esileht aadressil lrvl.ee)
Virtsu on Lääneranna vallas suuruselt teine ja arengupotentsiaalilt küllap esimene asula. Virtsu arengut soodustavad asukoht ja aktiivne kogukond. Kuni 2023. aastani oli Virtsus valla parim põhikool. Koolireformi käigus muudeti see neljaklassiliseks.
Arvestades Virtsu arengupotentsiaali ning haridus- ja teadusministeeriumi toetust kuueklassilistele maakoolidele, on selline asjade käik mõistusevastane. Adekvaatset põhjust ei ole, miks Virtsus ei võiks olla kuueklassiline kool. Võib-olla on sellel aga ebaadekvaatne põhjus.
Juba aastaid ringleb Lääneranna vallas veendumus, et Virtsu koolimaja saatus on ammu otsustatud ja sinna tuleb hooldekodu, millega olevat isiklikult seotud üks vallavolikogu mõjukas liige. Me ei tea, kas see on tõsi, võibolla tulevik näitab. Tõsi on aga see, et niimoodi Lääneranna vallas palju inimesi arvab.
Kui hüpotees peab paika, siis küllap see seletab, miks tegi vallavolikogu Virtsu kooli neljaklassiliseks, kuigi see objektiivseid asjaolusid kaaludes on arusaamatu. Seletus on see, et neli klassi mahub ära ka Virtsu lasteaia majja, aga kuus klassi ei mahu. Kui Virtsu kool on neljaklassiline, saab Virtsu koolimaja ära müüa. 
Vald keeldus Metsküla rendilepingut muutmast
[caption id="attachment_435465" align="alignnone" width="1920"]
Lääneranna vallavanem Ingvar Saare. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) vastas eitavalt Metsküla erakooli taotlusele vabastada kool igakuisest üürist ja pikendada rendilepingut, et kooli pidajad saaksid hoonele ehitada uue tiiva, sest lapsed ei mahu varsti koolimajja ära.
Metsküla erakoolis käib 34 last, esimeses klassis 12 last. Metsküla on valla suurim algkool.
Lääneranna vallavanem Ingvar Saare. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) vastas eitavalt Metsküla erakooli taotlusele vabastada kool igakuisest üürist ja pikendada rendilepingut, et kooli pidajad saaksid hoonele ehitada uue tiiva, sest lapsed ei mahu varsti koolimajja ära.
Metsküla erakoolis käib 34 last, esimeses klassis 12 last. Metsküla on valla suurim algkool. 
Lääneranna kergitab taas palka
[caption id="attachment_384395" align="alignnone" width="1920"]
Lääneranna vallavanem Ingvar Saare. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna volikogu hakkab neljapäeval taas arutama vallavalitsuse ametnike ja töötajate palgatõusu.
Kavas on muuta Lääneranna vallavalitsuse ametiasutuse palgajuhendi lisas sätestatud põhipalkade ülempiire. Viimati suurendas volikogu palgaastmestikku mullu detsembris, mil muudeti alates 2019. aastal kehtinud palgamäärasid.
Lääneranna vallavanem Ingvar Saare. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna volikogu hakkab neljapäeval taas arutama vallavalitsuse ametnike ja töötajate palgatõusu.
Kavas on muuta Lääneranna vallavalitsuse ametiasutuse palgajuhendi lisas sätestatud põhipalkade ülempiire. Viimati suurendas volikogu palgaastmestikku mullu detsembris, mil muudeti alates 2019. aastal kehtinud palgamäärasid. 
Vald andis Grossi poele Lihulas rohelise tule
[caption id="attachment_431630" align="alignnone" width="1920"]
Tulevase Grossi poe krunt Lihulas. Foto Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavalitsus kinnitas kolmapäeval ärimees Oleg Grossile kuuluva OG Elektra Lihulasse ehitatava poe detailplaneeringu.
Vallavanem Ingvar Saare ütles, et nüüd saab OG Elektra esitada ehitusprojekti ja hakata ehitusluba taotlema. „Üritame kiiresti menetleda, loa võiks saada kuu-kahe jooksul,” lausus Saare.
Tulevase Grossi poe krunt Lihulas. Foto Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavalitsus kinnitas kolmapäeval ärimees Oleg Grossile kuuluva OG Elektra Lihulasse ehitatava poe detailplaneeringu.
Vallavanem Ingvar Saare ütles, et nüüd saab OG Elektra esitada ehitusprojekti ja hakata ehitusluba taotlema. „Üritame kiiresti menetleda, loa võiks saada kuu-kahe jooksul,” lausus Saare.
Seadusemuudatus tõstab valla raha ühest taskust teise
[caption id="attachment_431550" align="alignnone" width="1920"]
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman nimetab uuest aastast kehtima hakkavat seadust tõe ja õigluse seaduseks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Riigikogus esmaspäeval vastu võetud seadus kohalike omavalitsuste õiglasemaks rahastamiseks toob Läänemaa omavalitsustele raha juurde.
Esmaspäeval vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga võrdsustatakse 2027. aastaks omavalitsustele pensionituludelt makstav tulumaksumäär muude tuludega. See tähendab, et vaesemad kohalikud omavalitsused ja ääremaad saavad rikkamate arvelt raha juurde.
„Hiiumaale toob see järgneval kolmel aastal lisatulu umbes 0,5 miljonit, Saare maakonna omavalitsustele umbes 2,6 miljonit ja Lääne maakonna omavalitsustele 2 miljonit eurot,” ütles riigikoguliige Reili Rand (SDE) Lääne Elule.
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman nimetab uuest aastast kehtima hakkavat seadust tõe ja õigluse seaduseks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Riigikogus esmaspäeval vastu võetud seadus kohalike omavalitsuste õiglasemaks rahastamiseks toob Läänemaa omavalitsustele raha juurde.
Esmaspäeval vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga võrdsustatakse 2027. aastaks omavalitsustele pensionituludelt makstav tulumaksumäär muude tuludega. See tähendab, et vaesemad kohalikud omavalitsused ja ääremaad saavad rikkamate arvelt raha juurde.
„Hiiumaale toob see järgneval kolmel aastal lisatulu umbes 0,5 miljonit, Saare maakonna omavalitsustele umbes 2,6 miljonit ja Lääne maakonna omavalitsustele 2 miljonit eurot,” ütles riigikoguliige Reili Rand (SDE) Lääne Elule.