Silt: Ingvar Saare
Lääneranna volikogu ei lasknud lisalaenu võtta
[caption id="attachment_457121" align="alignnone" width="1920"]
Lihula uus koolimaja vajab lisaraha. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääneranna vallavalitsus ei saanud uue koolimaja juba soetatud sisustuse jaoks 1,2 mil
Lihula uus koolimaja vajab lisaraha. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääneranna vallavalitsus ei saanud uue koolimaja juba soetatud sisustuse jaoks 1,2 milLääneranna võtab kooli ehitamiseks lisalaenu
[caption id="attachment_457121" align="alignnone" width="1920"] Lihula uus koolimaja vajab lisaraha. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääneranna vald tahab juba olemasolevat laenu 1,2 miljoni võrra täiendada, et katta uue koolimajaga tekkinud kulutusi.
Täna plaanib Lääneranna vallavolikogu otsustada täiendava laenu võtmise üle Lihulas juba avatud koolimaja ehitamiseks. O
Lihula uus koolimaja vajab lisaraha. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääneranna vald tahab juba olemasolevat laenu 1,2 miljoni võrra täiendada, et katta uue koolimajaga tekkinud kulutusi.
Täna plaanib Lääneranna vallavolikogu otsustada täiendava laenu võtmise üle Lihulas juba avatud koolimaja ehitamiseks. O
Lääneranna gümnaasiumi sisustamiseks kulub üle miljoni euro
[caption id="attachment_455176" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna gümnaasiumi uue hoone sisustuse hankimine läks kallimaks, kui vallavalitsus alguses arvas. Foto: Andra Kirna[/caption]
1. septembril Lihulas avatava Lääneranna gümnaasiumi uue hoone sisustamine läks plaanitust kallimaks.
Kui palju, seda vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) ei avaldanud, aga ta tunnistas, et suurema kulu katteks tuleb otsida lähitulevikus kokkuhoiukohti olemasoleva valla eelarve seest või võtta lisaks veel lae
Lääneranna gümnaasiumi uue hoone sisustuse hankimine läks kallimaks, kui vallavalitsus alguses arvas. Foto: Andra Kirna[/caption]
1. septembril Lihulas avatava Lääneranna gümnaasiumi uue hoone sisustamine läks plaanitust kallimaks.
Kui palju, seda vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) ei avaldanud, aga ta tunnistas, et suurema kulu katteks tuleb otsida lähitulevikus kokkuhoiukohti olemasoleva valla eelarve seest või võtta lisaks veel lae
Virtsu ja Lõpe koolimaja võib oodata lammutamine
[caption id="attachment_455106" align="alignnone" width="1920"] Virtsu koolimaja. Foto: Aivar Õepa[/caption]
Lääneranna vallavalitsus küsib liginullenergiahoonete meetmest 2,8 miljonit eurot ning lubab toetuse saamisel lammutada kaks koolihoonet: Virtsu ja Lõpe.
„Kui me sellest meetmest raha ei saa, siis ei lammuta me midagi,” ütles Läänerana vallavanem Ingvar Saare. Kas vald toetusraha saab, selgub tema sõnul ehk novembriks.
„Hindamiskriteeriumina on üks asi, et mida rohkem ebaefektiivse energiakasutusega hoone
Virtsu koolimaja. Foto: Aivar Õepa[/caption]
Lääneranna vallavalitsus küsib liginullenergiahoonete meetmest 2,8 miljonit eurot ning lubab toetuse saamisel lammutada kaks koolihoonet: Virtsu ja Lõpe.
„Kui me sellest meetmest raha ei saa, siis ei lammuta me midagi,” ütles Läänerana vallavanem Ingvar Saare. Kas vald toetusraha saab, selgub tema sõnul ehk novembriks.
„Hindamiskriteeriumina on üks asi, et mida rohkem ebaefektiivse energiakasutusega hoone
Lääneranna vald nõuab haridusministeeriumilt veerand miljon eurot
[caption id="attachment_454933" align="alignnone" width="1920"]
Lääneranna vald otsib uut finantsjuhti
[caption id="attachment_313445" align="alignnone" width="2000"]
Elanikud saavad õiguse algatada rahvaküsitlusi
[caption id="attachment_444222" align="alignnone" width="1920"] Rahvaküsitluse algatamist peab toetama vähemalt kümme protsenti hääleõiguslikest elanikest. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Valitsus kiitis heaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muutmise eelnõu, mis annaks elanikele õiguse algatada rahvaküsitlusi ja muudab lihtsamaks rahvaalgatuste koostamise.
Kui praegu on seaduses, et elanikud peavad esitama omavalitsusele rahvaalgatuse juriidiliselt korrektsel kujul, siis tulevikus saaks seda teha kirjalikult vabas vormis. Samas jääb aga kehtima senine nõue, et rahvaalgatuse arutusele võtmiseks on vaja vähemalt ühe protsendi hääleõiguslike elanike toetust ja neid toetajaid ei tohi olla vähem kui viis inimest. Valla- või linnavalitsusel või volikogul on kohustus rahvaalgatust arutada, kuid neil pole kohustust algatust toetada.
Lääne-Nigula volikogu esimee
Rahvaküsitluse algatamist peab toetama vähemalt kümme protsenti hääleõiguslikest elanikest. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Valitsus kiitis heaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muutmise eelnõu, mis annaks elanikele õiguse algatada rahvaküsitlusi ja muudab lihtsamaks rahvaalgatuste koostamise.
Kui praegu on seaduses, et elanikud peavad esitama omavalitsusele rahvaalgatuse juriidiliselt korrektsel kujul, siis tulevikus saaks seda teha kirjalikult vabas vormis. Samas jääb aga kehtima senine nõue, et rahvaalgatuse arutusele võtmiseks on vaja vähemalt ühe protsendi hääleõiguslike elanike toetust ja neid toetajaid ei tohi olla vähem kui viis inimest. Valla- või linnavalitsusel või volikogul on kohustus rahvaalgatust arutada, kuid neil pole kohustust algatust toetada.
Lääne-Nigula volikogu esimee
Planeerimisel peab hakkama arvestama kliimamuutustega
[caption id="attachment_451236" align="alignnone" width="1920"] Riik soovib muuta planeeringumenetluse kiiremaks, aga nõuab samas planeeringute puhul kliimamuutustega arvestamist. Foto: Urmas Lauri.[/caption]
Valitsuse heaks kiidetud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muudatused kiirendavad protsessi, aga toovad kaasa ka kohustuse arvestada kliimamuutustega.
Planeerimisseaduse muudatuste paketi eesmärk on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel soov muuta planeerimist lihtsamaks ja tõhusamaks. Näiteks kaob täiesti ära kahest etapist koosnev kohaliku omavalitsuse eriplaneering.
Samas lisandub aga kohustus arvestada planeerimisel kliimamuutuste ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega. See kohustus tähendab seletuskirja kohaselt planeeringu elluviijale tõenäoliselt suuremat rahalist kulu, aga toob
Riik soovib muuta planeeringumenetluse kiiremaks, aga nõuab samas planeeringute puhul kliimamuutustega arvestamist. Foto: Urmas Lauri.[/caption]
Valitsuse heaks kiidetud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muudatused kiirendavad protsessi, aga toovad kaasa ka kohustuse arvestada kliimamuutustega.
Planeerimisseaduse muudatuste paketi eesmärk on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel soov muuta planeerimist lihtsamaks ja tõhusamaks. Näiteks kaob täiesti ära kahest etapist koosnev kohaliku omavalitsuse eriplaneering.
Samas lisandub aga kohustus arvestada planeerimisel kliimamuutuste ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega. See kohustus tähendab seletuskirja kohaselt planeeringu elluviijale tõenäoliselt suuremat rahalist kulu, aga toob
Lääneranna vallajuhte ootab eriplaneeringu eest preemia
[caption id="attachment_450588" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavalitsuse liikmed (vasakult) Urmas Osila, Jane Mets ja Ingvar Saare võivad saada tuuleenergia eriplaneeringu kehtestamise eest kopsaka tulemustasu. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavolikogu hakkab neljapäeval arutama vallavalitsuse liikmetele 4000eurose tulemustasu maksmist tuulealade eriplaneeringu kehtestamise eest.
Volikogu esimehe Armand Reinmaa allkirja kandev eelnõu näeb ette Ingvar Saarele, Urmas Osilale ja Jane Metsale tulemustasu maksmist. „Eriplaneeringu koostamise pr
Lääneranna vallavalitsuse liikmed (vasakult) Urmas Osila, Jane Mets ja Ingvar Saare võivad saada tuuleenergia eriplaneeringu kehtestamise eest kopsaka tulemustasu. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavolikogu hakkab neljapäeval arutama vallavalitsuse liikmetele 4000eurose tulemustasu maksmist tuulealade eriplaneeringu kehtestamise eest.
Volikogu esimehe Armand Reinmaa allkirja kandev eelnõu näeb ette Ingvar Saarele, Urmas Osilale ja Jane Metsale tulemustasu maksmist. „Eriplaneeringu koostamise pr
Omavalitsused hakkavad maamaksu piire seadma
[caption id="attachment_450363" align="alignnone" width="1920"] Kodualune maa enam maksuvaba pole, kuid omavalitsused saavad kehtestada maksusoodustusi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Järgmisest aastast kaob kodualuse maa maksuvabastus ja omavalitsused võivad kehtestada kuni tuhandeeurose maksusoodustuse. Haapsalul ja Läänerannal on plaan paigas, teistel veel mitte.
Luba kodualusele maale maksimaalne soodustus kehtestada küsib Haapsalu linnavalitsus järgmisel volikogu istungil.
„Normaalne ju,” ütles linnapea Urmas Sukles.
Tuhandeeurone soodustus tähendab, et valdav osa Haapsalu koduomanikest ei pea ka edaspidi kodualuse maa eest maksu maksma. Suklese hinnangul võib olla üksikuid, kes siiski maksu maksma peavad, kui maamaksu summa ületab soodustust.
Suklese sõnul on selge, et omavalitsus peab kuid
Kodualune maa enam maksuvaba pole, kuid omavalitsused saavad kehtestada maksusoodustusi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Järgmisest aastast kaob kodualuse maa maksuvabastus ja omavalitsused võivad kehtestada kuni tuhandeeurose maksusoodustuse. Haapsalul ja Läänerannal on plaan paigas, teistel veel mitte.
Luba kodualusele maale maksimaalne soodustus kehtestada küsib Haapsalu linnavalitsus järgmisel volikogu istungil.
„Normaalne ju,” ütles linnapea Urmas Sukles.
Tuhandeeurone soodustus tähendab, et valdav osa Haapsalu koduomanikest ei pea ka edaspidi kodualuse maa eest maksu maksma. Suklese hinnangul võib olla üksikuid, kes siiski maksu maksma peavad, kui maamaksu summa ületab soodustust.
Suklese sõnul on selge, et omavalitsus peab kuid