Silt: Imbi Sildaru
10
Haapsalus avab uksed poolsada kodukohvikut
[caption id="attachment_216588" align="alignnone" width="1024"]
Küllike Valk teeb kohviku Ridala kiriku kellatornis. Foto: arhiiv[/caption]
Augusti teisel nädalavahetusel avab endises Ridala vallas ja Haapsalu linnas kaheks päevaks uksed poolsada kodukohvikut.
Esimesed ootavad kohvitajaid juba kell 10 hommikul, viimased sulgevad uksed südaööl, mõnesse kohvituppa võib ka ööbima jääda. Kohvikuks, tundub, sobib mis tahes paik – tühjaks jäänud ja korda tehtud laut või kiriku kellatorn, kooli- või palvemaja, sepikoda, muuseum või saun. Menüüs leidub kõike suitsukalast pannkookide, Lauda-Leenu supi, Ukraina borši, pliinide ja angervaksaõiteni.
Küllike Valk teeb kohviku Ridala kiriku kellatornis. Foto: arhiiv[/caption]
Augusti teisel nädalavahetusel avab endises Ridala vallas ja Haapsalu linnas kaheks päevaks uksed poolsada kodukohvikut.
Esimesed ootavad kohvitajaid juba kell 10 hommikul, viimased sulgevad uksed südaööl, mõnesse kohvituppa võib ka ööbima jääda. Kohvikuks, tundub, sobib mis tahes paik – tühjaks jäänud ja korda tehtud laut või kiriku kellatorn, kooli- või palvemaja, sepikoda, muuseum või saun. Menüüs leidub kõike suitsukalast pannkookide, Lauda-Leenu supi, Ukraina borši, pliinide ja angervaksaõiteni. 
Raamatukogud otsisid pärlid aardekambritest välja
[caption id="attachment_358253" align="alignnone" width="1333"]
Haapsalu raamatukogu töötaja Janne Tenson võttis klaasi tagant kapist välja Ernst Enno portfelli. Foto: Andra Kirna[/caption]
Läänemaa raamatukogud panid näitusele Haapsalu koolinõuniku, luuletaja Ernst Enno portfelli, viie ja poole kilose piibli ja 130aastase lauluraamatu.
„Just lõpetasin näituse ülespaneku, ja kohe ajakirjanikud kohal,” rõõmustas teisipäeva pärastlõunal Asuküla raamatukoguhoidja Imbi Sildaru.
Raamatukogude aasta puhul panevad Eestimaa raamatukogud lugejatele välja oma hoolega hoitud kallisvara – pärlid, mida muidu keegi ei näe, ja leidub nende hulgas nii mõndagi üllatavat. Alati pole need isegi harulduseks muutunud iidvanad raamatud, vaid sootuks midagi muud. Haapsalu raamatukogus näiteks näeb luuletaja ja Haapsalu koolinõuniku Ernst Enno seanahast portfelli, villast suurrätikut ja koolinõuniku päevaraamatut, mille on Haapsalu raamatukogule kinkinud Haapsaluga seotud luuletaja tütretütar Elin Toona. Klaaskapis ootavad vaatajaid ka mõrane tass ja võrk, millega seitsmeaastane Elin koos vanaemaga üle mere põgenes, ning Ernst Enno joonistused abikaasa Ellast.
Teiselt Haapsaluga seotud suurkujult, helilooja Cyrillus Kreegilt on väljas vitstest punutud korv, millega teda ikka Haapsalus turule ja poodi minemas nähti, ning Kristjan Raua loodud eksliibris.
Haapsalu raamatukogu töötaja Janne Tenson võttis klaasi tagant kapist välja Ernst Enno portfelli. Foto: Andra Kirna[/caption]
Läänemaa raamatukogud panid näitusele Haapsalu koolinõuniku, luuletaja Ernst Enno portfelli, viie ja poole kilose piibli ja 130aastase lauluraamatu.
„Just lõpetasin näituse ülespaneku, ja kohe ajakirjanikud kohal,” rõõmustas teisipäeva pärastlõunal Asuküla raamatukoguhoidja Imbi Sildaru.
Raamatukogude aasta puhul panevad Eestimaa raamatukogud lugejatele välja oma hoolega hoitud kallisvara – pärlid, mida muidu keegi ei näe, ja leidub nende hulgas nii mõndagi üllatavat. Alati pole need isegi harulduseks muutunud iidvanad raamatud, vaid sootuks midagi muud. Haapsalu raamatukogus näiteks näeb luuletaja ja Haapsalu koolinõuniku Ernst Enno seanahast portfelli, villast suurrätikut ja koolinõuniku päevaraamatut, mille on Haapsalu raamatukogule kinkinud Haapsaluga seotud luuletaja tütretütar Elin Toona. Klaaskapis ootavad vaatajaid ka mõrane tass ja võrk, millega seitsmeaastane Elin koos vanaemaga üle mere põgenes, ning Ernst Enno joonistused abikaasa Ellast.
Teiselt Haapsaluga seotud suurkujult, helilooja Cyrillus Kreegilt on väljas vitstest punutud korv, millega teda ikka Haapsalus turule ja poodi minemas nähti, ning Kristjan Raua loodud eksliibris. 
Läänlased on asunud kiiret internetti nõudma
[caption id="attachment_328937" align="alignnone" width="2000"]
Tanel Tiisler tegutseb selle nimel, et kiire internet ükskord ka Läänemaale jõuaks. Foto: Andra Kirna[/caption]
Ligi poolesajal Risti aadressil on lootus saada tänavu kiire internetiühendus, ülejäänud Läänemaa peab aga paar aastat ootama.
Enefit Connecti uute teenuste projektijuht Mait Rahi sõnul ehitab Enefit Connect kiire interneti võrku, lähtudes 2018. aastal riigiga sõlmitud lepingust. Sel aastal lubab ta toetusega kiiret internetiühendust 48 aadressile Ristil.
SA Läänemaa MTÜde konsultandi Tanel Tiisleri sõnul on Läänemaal korduvalt tehtud infokorjeid, mis peaks näitama, kellel on kiiret internetti vaja. Kasu pole sellest aga eriti olnud. „Mida aeg edasi, seda väiksem on inimestel lootus, et kui nad kusagil oma soovist teada annavad, siis midagi ka juhtub,” ütles ta.
Tiisleri sõnul on Läänemaal juba kümmekond aastat riigi raha eest ehitatud baasvõrk. „Kui seda rajama hakati, öeldi, et magistraalvõrk tehakse ära ja jäävad need „viimased miilid”. Kümnend on möödas, külades on endiselt nii, nagu on – enamasti internetiühendus 4Gga,” tõdes Tiisler.
Tanel Tiisler tegutseb selle nimel, et kiire internet ükskord ka Läänemaale jõuaks. Foto: Andra Kirna[/caption]
Ligi poolesajal Risti aadressil on lootus saada tänavu kiire internetiühendus, ülejäänud Läänemaa peab aga paar aastat ootama.
Enefit Connecti uute teenuste projektijuht Mait Rahi sõnul ehitab Enefit Connect kiire interneti võrku, lähtudes 2018. aastal riigiga sõlmitud lepingust. Sel aastal lubab ta toetusega kiiret internetiühendust 48 aadressile Ristil.
SA Läänemaa MTÜde konsultandi Tanel Tiisleri sõnul on Läänemaal korduvalt tehtud infokorjeid, mis peaks näitama, kellel on kiiret internetti vaja. Kasu pole sellest aga eriti olnud. „Mida aeg edasi, seda väiksem on inimestel lootus, et kui nad kusagil oma soovist teada annavad, siis midagi ka juhtub,” ütles ta.
Tiisleri sõnul on Läänemaal juba kümmekond aastat riigi raha eest ehitatud baasvõrk. „Kui seda rajama hakati, öeldi, et magistraalvõrk tehakse ära ja jäävad need „viimased miilid”. Kümnend on möödas, külades on endiselt nii, nagu on – enamasti internetiühendus 4Gga,” tõdes Tiisler. 
Galerii: laulupeotule saabumine Asuküla seltsimajja
[caption id="attachment_274176" align="aligncenter" width="2048"]
Tule tulemine Asukülla. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Täna keskpäeval jõudis laulupeotuli Asuküla seltsimajja.
Tuld tervitas Asuküla koolimaja juures pasunakoor. Seltsimajas esitati katkend 1897. aasta näitemängust „Inimese hind ja väimehe väärtus“.
—-
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="274153,274154,274155,274156,274157,274158,274159,274160,274161,274162,274163,274165,274166,274167,274168,274169,274170,274171,274172,274173,274174,274175"]
Tule tulemine Asukülla. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Täna keskpäeval jõudis laulupeotuli Asuküla seltsimajja.
Tuld tervitas Asuküla koolimaja juures pasunakoor. Seltsimajas esitati katkend 1897. aasta näitemängust „Inimese hind ja väimehe väärtus“.
—-
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="274153,274154,274155,274156,274157,274158,274159,274160,274161,274162,274163,274165,274166,274167,274168,274169,274170,274171,274172,274173,274174,274175"] 
Asuküla koolimaja saab soojaks
[caption id="attachment_268101" align="alignnone" width="6000"]
Asuküla vana koolimaja peab mai lõpuks korda saama, sest juuni alguses võõrustatakse seal laulupeotuld. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Asuküla vana koolimaja ümber käib kõva ehitustöö, mille käigus hoone soojustatakse ja uuendatakse küttesüsteem. Töö läheb kokku maksma 160 000 eurot, millest 80 000 eurot on hasartmängumaksust saadav regionaalsete investeeringutoetuste programmi toetus, ülejäänu aga Haapsalu linna raha.
Asuküla vana koolimaja peab mai lõpuks korda saama, sest juuni alguses võõrustatakse seal laulupeotuld. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Asuküla vana koolimaja ümber käib kõva ehitustöö, mille käigus hoone soojustatakse ja uuendatakse küttesüsteem. Töö läheb kokku maksma 160 000 eurot, millest 80 000 eurot on hasartmängumaksust saadav regionaalsete investeeringutoetuste programmi toetus, ülejäänu aga Haapsalu linna raha.
Uus toetus jätab väikesed projektid rahata
[caption id="attachment_268180" align="alignnone" width="6000"]
Asuküla raamatukogu juhataja Imbi Sildaru rõõmustab, et hasartmängumaksust regionaalsete investeeringute programmi rahaga saab vana koolimaja soojaks. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse hinnangul jätab rahandusministeeriumis äsja loodud maakondliku arengustrateegia tegevustoetus ääremaade projektid rahata.
Maakondlike arenguprojektide toetamiseks loodud programmist jagatakse üle Eesti välja 5 miljonit eurot, millest Läänemaa peaks esialgsete arvutuste järgi saama ligi 300 000 eurot. Toetusraha jagamisel on esimest korda aluseks võetud valem, et 60 protsenti rahast jagatakse maakondade vahel võrdselt, 40 protsenti aga vastavalt rahvaarvule.
Sihtasutuse Läänemaa tegevjuht Anu Kikas on seisukohal, et sellise metoodikaga saab maakond arendusraha vähem, kui võiks: „Me oleme sellega kohutavalt kaotanud ja kui vaadata demograafilist trendi, siis ainult hullemaks läheb. Võidavad Tallinn, Tartu, Pärnu.”
Asuküla raamatukogu juhataja Imbi Sildaru rõõmustab, et hasartmängumaksust regionaalsete investeeringute programmi rahaga saab vana koolimaja soojaks. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse hinnangul jätab rahandusministeeriumis äsja loodud maakondliku arengustrateegia tegevustoetus ääremaade projektid rahata.
Maakondlike arenguprojektide toetamiseks loodud programmist jagatakse üle Eesti välja 5 miljonit eurot, millest Läänemaa peaks esialgsete arvutuste järgi saama ligi 300 000 eurot. Toetusraha jagamisel on esimest korda aluseks võetud valem, et 60 protsenti rahast jagatakse maakondade vahel võrdselt, 40 protsenti aga vastavalt rahvaarvule.
Sihtasutuse Läänemaa tegevjuht Anu Kikas on seisukohal, et sellise metoodikaga saab maakond arendusraha vähem, kui võiks: „Me oleme sellega kohutavalt kaotanud ja kui vaadata demograafilist trendi, siis ainult hullemaks läheb. Võidavad Tallinn, Tartu, Pärnu.”
