-0.4 C
Haapsalu
Reede, 22. november 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Hirmus Ants

Silt: Hirmus Ants

Hirmus Antsu lugu Koongas: jõuetuse aeg ehk Erichi puhtad käed

[gallery ids="366033,366034,366035,366036,366037,366038,366040,366041,366042"] Fotod: Mats Õun Juunis Pikavere vanas vallamajas esietendunud ja Raivo Trassi luigelauluks jäänud metsavennalugu „Ai, velled…” paiskab vaataja traagilistesse 1940.–1950. aastatesse. Need olid aastad, mida valitses aeg. Varem või hiljem jäi igaüks talle jalgu. „Ai, velled…” on tükk, kust vaataja läheb otsima üht, aga leiab teist. Metsavennalugu legendaarsest Hirmus Antsust on ajalõks. Tegelikult on mul hea meel, et istun teises reas. Mind ei taba punasest hämust välja astunud ohvitseri pilk. Ma olen peidus. Ta ei näe mind. Pilk puurib esimest rida. Sammud kajavad vaikuses. Siis on ta möödas. Ühtäkki seisab ohvitser laval. Kümneks elupikkuseks sekundiks ajakapslisse torgatud ja 1940. aastasse paisatud Pikavere vallamaja värahtab korraks ja muutub taas näitesaaliks. On 10. juuni. Aasta 2022. Istun maja otsa juures paku peal. Kõrgel pea kohal süstivad piiritajad. Taevas on puhas ja sinine. Esimesed kaks pojengiõit on lahti läinud. Eile veel olid pungas. Jasmiinipõõsas on kohe-kohe puhkemas. Mullu läks varem. Mõisa kell lööb. Üks, kaks, kolm, neli… Inglismaalt toodud kell. Hele, varasuvine õhtu. Eemal tiigi peal rääksatab part. Pööran pead. Rabapruunil veepinnal hajuvad ringid. Üle keha käib külmajudin. Pool tundi varem vaatab Hirmus Antsu pruut Vilma Pikavere vanas vallamajas kaugusesse, nagu näeks ta seal midagi, ja ütleb: „See oli viimane talv. Ilus valge lumi sadas maha. /…/ Siis kostis kaugusest üksik püssilask. See oli viimane talv. Viimane talv üldse. Taevas oli pilves. Sula.” Kaks tundi varem laulab grammofon Artur Rinne häälega „Ants oli alles veel noor poisipõnn” ja kõiki neid teisi ununenud meloodiaid. Taevas Pikavere vana vallamaja kohal on puhas ja sinine.

Suvelavastus Hirmus Antsust lükkub aasta jagu edasi

Legendaarsest metsavennast Hirmus Antsust rääkiv teatritükk, mille lavastab Koongas Raivo Trass, lükkub koroonapiirangute tõttu tuleva aasta suvesse. „Kõik ettevalmistused on tehtud, osaraamatud välja jagatud, aga otsustasime tüki aasta jagu edasi lükata,” ütles lavastuse projektijuht Ants Välimäe. Lavastus „Ai velled...” pidi juulis etenduma Lääneranna vallas Koonga vanas vallamajas, kuhu mahub 200 vaatajat. Kui sel ajal etendusi sees üldse lubataks, siis parimal juhul oleks täitumuse piir 50 protsenti. „Sellise täitumusega ei ole meil juba puht majanduslikult võimalik ots otsaga kokku tulla,” ütles Välimäe. Lavastuse eelarve on 90 000 eurot ja suur osa sellest tuleks katta kaheksa etenduse piletimüügiga.

Raivo Trass toob Koongas lavale Hirmus Antsu loo

[caption id="attachment_321917" align="aligncenter" width="1203"] Ants Kaljurand enne teist maailmasõda, pildistatud 1939 või 1940. Foto: arhiiv[/caption] End Lõuna-Läänemaa metsades varjanud legendaarsest metsavennast kõneleva suurejoonelise lavastuse konsultant on läänlasest ajaloolane Mati Mandel. „Oleme jah ette valmistamas seda lugu,” ütles Trass Lääne Elule. „Pakuti lavastada ja proovin ära.” Teksti autor on dramaturg Urmas Lennuk. Näidend ise on alles nii verivärske, et jõudis lavastaja kätte paar nädalat tagasi. Trass ütles, et tegeleb tekstiga ja näitlejate, sh Hirmus Antsu osatäitja valimisega. „Mõttes nad on, aga enne kui lepingud sõlmitud, ei saa veel nimesid välja öelda,” ütles Trass. Peale professionaalsete näitlejate on kavas kaasata kaitseliitlased ja harrastajad. „Aga see pole kindel. Kõik täpsustub. Eelproovid algavad kevadel,” ütles Trass. Lavastus viib 1940.–1950. aastatesse ja põhineb tegelikel sündmustel. Etenduste paik – Koonga (Pikavere) vallamaja – pole juhuslik. Just Koongasse tuli Saaremaal sündinud Hirmus Ants ehk Ants Kaljurand sulaseks ja varjas end hiljem metsavennana viis aastat. „Muidugi on see üks tõsine lugu,” ütles Trass. Seda aega ja temaatikat ei ole varem ka eriti puudutatud. „Teda pole just põlatud, aga ta on kuidagi varjus olnud. Kui keeruline see aeg oli, kuidas inimesed end varjasid,” ütles Trass. „Neid aidati lootuses, et kommunistlik hävitusmasin võetakse rajalt maha, aga ei läinud nii. Siis hingitseti kuidagi edasi. Ja kui palju oli reetjaid. Kui palju oli neid, kes ei osanud poolt valida.” Lennuki jaoks on see lugu inimestest, kes jäid jalgu ajale, kus nähtamatust peidusolekust sai kangelastegu. ... Fotod: Urmas Lauri [gallery ids="321906,321907,321908,321909,321910,321911,321912,321913,321914,321915,321916"]