Silt: Henrik Hololei
44
Henrik Hololei: Eesti ei suudaks väljaspool Euroopa Liitu säilitada sõltumatust
[caption id="attachment_340538" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalut väisanud Henrik Hololei(vasakul) usub, et Euroopa Liidul on tulevikku ning et Brexitiga liidust lahkunud Suurbritannia või osa sellest naaseb kunagi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Henrik Hololei on Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektorina üks mõjukamaid eestlasi Brüsselis.
Mis oleks juhtunud, kui Eesti riigi areng oleks olnud teistsugune, kui me poleks saanud NATO liikmeks ja kui meid poleks Euroopa Liitu võetud?
Alati on huvitav teha mõttemängu, et mis oleks, kui… On väga raske ennustada, mis oleks võinud juhtuda. Aga vaadates kõike seda, mis meie ümber praegu toimub, mis on toimunud mõningate riikide ja nende territooriumidega – siis selles osas, et Eesti oleks reaalselt sõltumatu ja iseseisev riik, oleks minul väga suured kahtlused. Ja isegi kui Eesti oleks nominaalselt iseseisev riik, siis oleks see pigem midagi sellist, nagu näeme näiteks Armeenia puhul, kelle julgeolek ja ka heaolu sõltub väga otseselt Venemaast ja kus on püsivalt kohal Vene armee. Ja loomulikult nende puhul on valikud väga palju rohkem piiratud.
Näeksin pigem midagi sellist: kui vaatame, milliseks on Venemaa kujunenud viimase aastakümnega ja samuti tema tegevus Ukrainas, Moldovas, siis pole mingit kahtlust, et Eesti ja teised Balti riigid poleks kuidagi sellest pääsenud. Venemaal on strateegiline huvi selle geograafilise territooriumi suhtes, impeeriumimeelsus on viimase aastakümnega oluliselt tugevnenud. Poleks mingit kahtlust, et oleks soov väga selgelt seda, mida nad oma endise impeeriumi all silmas peavad, ühel või teisel moel uuesti luua. Eestil oleks olnud väga vähe võimalusi seda vältida olukorras, kus me ei oleks NATO ega Euroopa Liidu liige.
Kes meie Euroopa Liidus oleme?
Meie olemegi Euroopa, meie olemegi Euroopa Liit, olgu see siin Haapsalus, Tallinnas või Pärnus. Tihtipeale kohtab mõttelaadi, et Euroopa on kuskil seal ja meie oleme kuskil siin. Tegelikult see ei ole nii, me oleme kõikides otsustes osalised, me oleme osa Euroopast. Ja oluline on end sellisena ka näha, et see kõik on meie asi. Tegelikult kogu meie elu ja heaolu sõltub ka sellest, kas Euroopal läheb hästi, ning me anname oma panuse ja saame oma kasu, selles pole kahtlustki.
Kuidas Eesti on Euroopa Liidus hakkama saanud?
Haapsalut väisanud Henrik Hololei(vasakul) usub, et Euroopa Liidul on tulevikku ning et Brexitiga liidust lahkunud Suurbritannia või osa sellest naaseb kunagi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Henrik Hololei on Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektorina üks mõjukamaid eestlasi Brüsselis.
Mis oleks juhtunud, kui Eesti riigi areng oleks olnud teistsugune, kui me poleks saanud NATO liikmeks ja kui meid poleks Euroopa Liitu võetud?
Alati on huvitav teha mõttemängu, et mis oleks, kui… On väga raske ennustada, mis oleks võinud juhtuda. Aga vaadates kõike seda, mis meie ümber praegu toimub, mis on toimunud mõningate riikide ja nende territooriumidega – siis selles osas, et Eesti oleks reaalselt sõltumatu ja iseseisev riik, oleks minul väga suured kahtlused. Ja isegi kui Eesti oleks nominaalselt iseseisev riik, siis oleks see pigem midagi sellist, nagu näeme näiteks Armeenia puhul, kelle julgeolek ja ka heaolu sõltub väga otseselt Venemaast ja kus on püsivalt kohal Vene armee. Ja loomulikult nende puhul on valikud väga palju rohkem piiratud.
Näeksin pigem midagi sellist: kui vaatame, milliseks on Venemaa kujunenud viimase aastakümnega ja samuti tema tegevus Ukrainas, Moldovas, siis pole mingit kahtlust, et Eesti ja teised Balti riigid poleks kuidagi sellest pääsenud. Venemaal on strateegiline huvi selle geograafilise territooriumi suhtes, impeeriumimeelsus on viimase aastakümnega oluliselt tugevnenud. Poleks mingit kahtlust, et oleks soov väga selgelt seda, mida nad oma endise impeeriumi all silmas peavad, ühel või teisel moel uuesti luua. Eestil oleks olnud väga vähe võimalusi seda vältida olukorras, kus me ei oleks NATO ega Euroopa Liidu liige.
Kes meie Euroopa Liidus oleme?
Meie olemegi Euroopa, meie olemegi Euroopa Liit, olgu see siin Haapsalus, Tallinnas või Pärnus. Tihtipeale kohtab mõttelaadi, et Euroopa on kuskil seal ja meie oleme kuskil siin. Tegelikult see ei ole nii, me oleme kõikides otsustes osalised, me oleme osa Euroopast. Ja oluline on end sellisena ka näha, et see kõik on meie asi. Tegelikult kogu meie elu ja heaolu sõltub ka sellest, kas Euroopal läheb hästi, ning me anname oma panuse ja saame oma kasu, selles pole kahtlustki.
Kuidas Eesti on Euroopa Liidus hakkama saanud? 
Sukles: Posti tänav remonditakse tänu koroonale
[caption id="attachment_339020" align="alignnone" width="1152"]
Euroopa komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets kinkis igale debateerijale kotitäie jooke. Henrik Hololei (vasakult), Urmas Sukles ja Ago Soomre vaatasid koti sisu kohe üle, et teha kindlaks, mis sorti jooke neile kingiti. Foto Urmas Lauri[/caption]
Euroopa Liidu suvekooli avadebatil Haapsalu raudteejaamas keskenduti kriisist taastumisele Eestis ja Euroopas ning ka Haapsalus.
Urmas Vaino juhitud lõunasöögivestluses osalesid Haapsalu Uksetehase juht Ago Soomre, Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei.
Hololei sõnul lõi kümne aasta tagune majanduskriis laias laastus kõiki sektoreid, praegune kriis on toonud küll suurima majanduslanguse peale Teist maailmasõda, kuid see on toimunud mõne sektori arvelt. „Suur langus on tulnud kõikjal, mis on seotud transpordi, meelelahutuse, turismiga, kuid samas on siseturismil läinud päris hästi,” ütles Hololei.
Euroopa komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets kinkis igale debateerijale kotitäie jooke. Henrik Hololei (vasakult), Urmas Sukles ja Ago Soomre vaatasid koti sisu kohe üle, et teha kindlaks, mis sorti jooke neile kingiti. Foto Urmas Lauri[/caption]
Euroopa Liidu suvekooli avadebatil Haapsalu raudteejaamas keskenduti kriisist taastumisele Eestis ja Euroopas ning ka Haapsalus.
Urmas Vaino juhitud lõunasöögivestluses osalesid Haapsalu Uksetehase juht Ago Soomre, Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei.
Hololei sõnul lõi kümne aasta tagune majanduskriis laias laastus kõiki sektoreid, praegune kriis on toonud küll suurima majanduslanguse peale Teist maailmasõda, kuid see on toimunud mõne sektori arvelt. „Suur langus on tulnud kõikjal, mis on seotud transpordi, meelelahutuse, turismiga, kuid samas on siseturismil läinud päris hästi,” ütles Hololei. 