Silt: Helina Alp
5
Kampaaniakuus leidis kodu kümmekond kassi
[caption id="attachment_436761" align="alignnone" width="1920"] Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Albi sõnul leidis oktoobris kodu 11 kassi, nende seas neli musta ja musta-valgekirjut.
Igas oktoobris kuulutab Varjupaikade MTÜ välja musta kassi kuu, sest musti ja musta-valgekirjusid eriti ei taheta. Tänavu oktoobris läks Vilklas asuvast loomade varjupaigast koju neli musta ja mustavalgekirjut ning seitse teisekarvalist.
„Seda on palju,” märkis Alp. On kuid, mil kodu leiab üks-kaks nurrumootorit.
Koju sai ka üle kolme aasta varjupaigas elanud musta-valgek
Varjupaigas ootab kodu üle 80 kassi
[gallery ids="436749,436750,436751,436752,436753,436754,436755,436756,436757,436758,436759,436760,436761,436762,436763,436764,436765,436766,436767,436768,436769"]
Haapsalu külje all Vilklas asuv loomade varjupaik ajab üle nagu ei kunagi varem: kodu ootab 86 kassi ja kaks koera.
„Arvud kipuvad kõrgustesse minema,” ütles Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp Lääne Elule läinud reedel. 86 kassi tundus palju. „On palju,” kinnitas Alp. Niisugust hulka kasse pole üheksandat aastat tegutsevas varjupaigas kunagi varem olnud. Suvel paigaldatud uuest soojakust hoolimata on varjupaik tuubil täis. Kasse tuleb peale rohkem, kui neid eest ära koju läheb.
Põgari-Sassi kolooniast koos õdede-vendade-sugulastega varjupaika toodud neljakuune Pedro on seal e
Varjupaigas valitseb kassiuputus
[caption id="attachment_427822" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Albi hoole all on praegu poolsada täiskasvanud kassi ja 13 kassipoega. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu külje all Vilklas asuv loomade varjupaik ajab üle: kodu ootab poolsada täiskasvanud kassi ja tosin kassipoega.
„Poegi 13, suuri 50, koeri kaks ehk siis 65 looma,“ ütles Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp Lääne Elule esmaspäeval. Kui järgmisel päeval ei paigaldataks uut soojakut, siis ei mahuks varjupaika enam hiirepoegagi, sest ruumi lihtsalt ei ole. Soojakuid ei saa kasse täis toppida, sest siis poleks seal mingit elu. Esmaspäevalgi mahtusid kassid ära vaid tänu sellele, et Alp oli kasutusele võtnud koertele mõeldud soojaku. Täna peaks paigaldatama uus, kus kohti veel paarikümnele kiisule.
Loomade varjupaigad üle terve Eesti ajavad üle kaks korda aastas: suve alguses ja lõpus. Kassipojad sünnivad umbes praegu, kevadsuviti.
Jõuluvanad viisid varjupaigaloomadele jõulupakid juba kätte
[gallery ids="416477,416475,416476,416478,416479,416480,416481,416482,416483,416484,416485,416486,416487,416488,416489,416490,416491,416492,416493,416494,416495,416496,416497,416498,416499,416500,416501,416502,416503,416504"]
Esmaspäeva õhtul kella seitsme paiku toimetasid jõuluvanad Allu ja Rommy Vilklasse Läänemaa loomade varjupaika kaks autotäit jõulukinke.
“Kui Allu on oma kingikoorma siia toonud, siis ma julgen öelda, et loomadele jagub süüa peaaegu et kevadeni,” ütles kingikoormad vastu võtnud varjupaiga juhataja Helina Alp.
Jõulukingid ei koosnenud pelgalt loomatoidust. “Ja ka see on tore, et tuuakse mitte ainult kassitoitu, vaid ka koristamistarvikuid,” nentis Alp.
Läänemaa loomade varjupaik ajab üle
[caption id="attachment_408148" align="alignnone" width="1707"] Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp näitab mõne päeva eest autotee pealt leitud ja väärkoheldud kassipoega. Foto Urmas Lauri[/caption]
Haapsalu külje all Vilklas asuvas loomade varjupaigas valitseb kassiuputus – kodu ootab poolsada täiskasvanud kassi ja paarkümmend kassipoega.
„Kasse on palju. Väga palju,” ütles Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp teisipäeval Lääne Elule. Nii täis pole varjupaik kaua olnud. „Karantiin on täis, toad on täis. Ja pool augustit ja september on veel ees,” ütles Alp. Loomade varjupaigad üle terve Eesti ajavad üle kaks korda aastas – kevadsuvel ja vastu sügist. Augustis täituvad varjupaigad suvel sündinud kassipoegadega, kes on jalad alla saanud ja lähevad liikvele ning otsivad inimese lähedust. See aasta aga on varjupaiga töötaja Tea Klimbergi sõnul eriline – kevad oli vaiksem. „Ja siis augustis tuli pahvaki,” ütles Klimberg.
„Kas varjupaik kuuleb? Kas teil pisemat toakoera on?“
[caption id="attachment_380363" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp tunneb Kikut läbi ja lõhki ja ütleb, et Kikus pole grammigi agressiivsust. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Koertekoloonias üles kasvanud suurt kasvu süsimust Kiku ootab juba kolmandat aastat Haapsalu külje all asuvas Läänemaa loomade varjupaigas kodu.
Väike-Lähtru koertekoloonias üles kasvanud Kiku jõudis 2020. aasta 11. juulil varjupaika Kirimäelt, kus ta omapäi hulkus. Teisipäevaks oli ta elanud varjupaigas kaks aastat, kolm kuud ja 21 päeva. Kella kahe ajal pööras varjupaiga väravast sisse kaubik, kust kandepuurides saabusid Herjava kassikoloonia asukad, üks teise järel. Keskmiselt veedavad kassid varjupaigas kolm kuud. Kikul läheb kolmas aasta.
„Kas varjupaik kuuleb? Musta kassi ärge pakkuge!”
[gallery ids="377530,377531,377532,377533,377534,377535,377536,377537,377538,377539,377540,377541,377542,377543,377544,377545,377546,377547,377548,377549,377550,377551,377552,377553,377554"]
Fotod: Urmas Lauri
Haapsalu külje all Vilklas asuvas loomade varjupaigas valitseb juba kolmandat kuud kassiuputus – kodu ootab üle 40 kassi.
Poolteiseaastane Pets, varjupaiga üks pikaajalisemaid asukaid, pole muud elu näinudki. Keskmiselt kulub kassile uue kodu leidmiseks kolm kuud, aga Pets on seal olnud peaaegu terve elu. Varjupaika jõudis ta nelja-viiekuusena. Petsi pole keegi tahtnud. Esiteks on ta arglik – suur ja tugeva kondiga isane kass tuleb haleda näugatuse saatel pesast välja vaid äärmisel vajadusel. Teiseks on Pets musta-valgekirju.
„Kas varjupaik kuuleb? Kas teil punast kassi on?”
[caption id="attachment_372289" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp Ralfga, kes on üks seitsmeteistkümnest varjupaiga kassipojast. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Haapsalu külje all Vilklas asuvas loomade varjupaigas valitseb kassiuputus – kodu ootab 17 kassipoega ja veerandsada täiskasvanud kassi.
Varjupaik tegutseb võimete piiril – kui kasse eest ära ei lähe, siis uusi vastu võtta ei saa. „Palivere on ootel ja osa Noarootsit on ootel, sest karantiinimaja sai täis,” ütles Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp esmaspäeval Lääne Elule. Ootel olek tähendab, et on teatatud hulkuvatest ja koduta loomadest, aga järele minna neile kohe ei saa, sest varjupaigas pole ruumi.
---
[gallery ids="372388,372390,372391,372392,372393,372394,372395,372396,372397,372398,372399,372400,372401,372402,372403,372404,372405,372406,372407,372408,372409,372410,372411,372412,372413,372414"]
Fotod: Urmas Lauri
Veebruar on vanade kasside kuu
[caption id="attachment_353973" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp Saaraga, kes on varjupaigas elanud üle poole aasta. Foto: Elen Freivald[/caption]
Varjupaikade MTÜ tähistab sõbrakuud kampaaniaga „Sõpra tunned sabast“, mis seekord võtab erilise tähelepanu alla pikemat aega varjupaigas elanud kassid.
Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alpi sõnul on nende 23 kassist sel kuul erilise tähelepanu all kolm, kuid kui varjupaigas elamise aja kõrval võtta arvesse ka looma vanus, on kasse neli. „Kolmel kassil ei ole pika varjupaigaelu põhjuseks vanus, vaid pigem iseloom. Nad ei ole väga sotsiaalsed, kuigi arenevad iga päev,“ ütles Alp.
Juhataja sõnul vaadatakse kassi valides varjupaigas oldud päevade arvu. „200 päeva on väga palju, ka 100 on palju. Meie eesmärk on, et loom jõuaks uude koju võimalikult kiiresti, seega varjupaik võiks olla võimalikult lühike peatuspaik,“ ütles Alp.
Sügis toob varjupaigas kaasa kassiuputuse
[gallery ids="345946,345948,345950,345952,345954,345956,345958,345960,345962,345964,345966,345968,345970,345972,345974,345976,345978,345980,345982,345984,345987,345989,345991,345993,345995,345997,345999,346001,346003,346005,346007,346009,346011"]
Fotod: Elen Freivald
Sügiseti jõuab Läänemaa loomade varjupaika rohkem kodutuid kasse, kui on nende tarbeks kohti.
Läänemaa Varjupaiga MTÜ juhataja Helina Alpi sõnul liigub tegelikult ka kevaditi ringi palju koduta kasse, kuid siis saavad nad söögi hankimisega ise hakkama. „Ema püüab süüa, lapsed on söönud, saadakse hakkama,“ ütles Alp. Sügise saabudes muutub loomadel toidu hankimine aga keerulisemaks ja nii otsivad kodutud kassid asulatest sooja ja toitu. Sedakaudu jõuavad kodutud kassid varjupaika.
Alpi sõnul on kassiuputus iga-aastane probleem ning sellega seisavad silmitsi ka teised varjupaigad. „Oskan öelda MTÜ Varjupaikade kohta, et üle Eesti on igal pool väga palju kasse,“ lisas Alp.