21.5 C
Haapsalu
Pühapäev, 27. juuli 2025

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Heli Kaldas

Silt: Heli Kaldas

Tervisejuhiks pürib ligi seitse inimest kohale

[caption id="attachment_446423" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kolledž. Foto: Juhan Hepner[/caption] Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži tervisejuhi erialale laekus 150 avaldust, sisse saab 22 tahtjat. Tervisejuhi eriala oli menukaim ka mullu, kui 22 kohale laekus 161 avaldust. Kõikide erialade peale kokku laekus üle 300 avalduse – 30 avaldust vähem kui eelmisel aastal. „Kukkumine oli käsitöötehnoloogiate ja disaini ning rakendusinformaatika sisseastujate seas. Eks neid kohti, kus saab ITd õppida,

Tervisejuhiks pürib seitse inimest kohale

[caption id="attachment_429341" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kolledži tervisekäitumise lektor Kädi Lepp just üles pandud nimekirja ees, mille järgi sisseastujad vestlusele lubatakse. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži tervisejuhi erialale laekus rekordilised 161 avaldust, sisse saab iga seitsmes, sest kohti jätkub vaid 22 tudengile. Esmaspäeva hommikul kella 11 paiku oli kolledži esimese korruse koridor rahvast tihedasti täis: tublisti üle saja tervisejuhiks pürgija olid testi juba teinud ning ootasid hinge kinni pidades tulemusi: kes pääseb edasi vestlusele ja kellel tuleb pettunult koju naasta. Kui samal hommikul testi sooritanud liiklusohutuse eriala õppureile piisas 30 punktist, et teise vooru pääseda, siis tervisejuhtidega oli asi karm.

Heli Kaldas: kolledži õppijad loovad lisaväärtust

[caption id="attachment_429329" align="alignnone" width="1920"] Heli Kaldas, Haapsalu kolledži direktor[/caption] Haridusasutuste õppeaasta lõpus tehakse tavaliselt kokkuvõtteid, samuti plaane uueks õppeaastaks. Lasime lendu 60 kõrgharitud inimest, kes rakendavad oma teadmisi eri maakondades, sh Läänemaal. Just regionaalsus oli meie sellesuvise arengupäeva fookuses ja lauale panime igipõlise küsimuse: „Miks Läänemaale on vaja Haapsalu kolledžit?“ Tundub juba imelik, et seda endalt pidevalt küsime. Tõstatus ka küsimus, et miks vaatame nii kitsalt. Miks me ei küsi, kas Eestile või maailmale on vaja Haapsalu kolledžit. Ja miks arutleme asukoha-, mitte inimesekeskselt. Peale Tallinna ja Tartu on Eestis vaid viis maakonda, kus pakutakse kõrgharidust. Tasub mõelda, miks tulevad Harju- ja Raplamaalt, Pärnu- või Võrumaalt inimesed õppima just Haapsallu. Järelikult on siin lisaks pakutavale õppele veel midagi ja seda tuleks võtta kui tunnustust. Tunnustust Haapsalu linnale, tunnustust meie igapäevatööle.

Tervisejuhi erialale kandideerib 161 inimest

[caption id="attachment_427215" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kolledž. Foto: arhiiv[/caption] Haapsalu kolledži tervisejuhi erialale laekus 161 avaldust, mis tähendab, et sisse saab iga seitsmes, sest kohti jätkub 22 tudengile. Tervisejuhi eriala oli populaarseim ka mullu, aga seekord on tahtjaid veel rohkem. Mullu oli konkurss 5,8 õppijat kohale, tänavu 7,3. Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul tulevad seda eriala õppima näiteks treenerid, õpetajad, lasteaednikud ja õed, et end täiendada, aga rohkem on ka otse gümnaasiumist tulnuid.

Haapsalu kolledž otsib uut juhti

[caption id="attachment_272631" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kolledž. Urmas Lauri[/caption] Tallinna ülikool kuulutas välja konkursi Haapsalu kolledži juhi kohale, sest senise direktori Heli Kaldase ametiaeg saab täis. Kolledži direktor valitakse ametisse viieks aastaks, seejärel korraldatakse uus konkurss. Kaldas ütles Lääne Elule, et ei välista, et ta kandideerib uuesti.

Haapsalu kolledž on õppurite seas menukas

[caption id="attachment_386819" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Neljapäeval lõppes Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži erialadele avalduste esitamine – 97 õppekohale kandideeris 340 õpihimulist. „Võin öelda, et huvi on suur,“ ütles Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas. Direktori sõnul pelgasid nad, et keerulise majandusliku olukorra tõttu on õppida soovijaid vähe, kuid tegelikult tuli vaid mõnikümmend avaldust mullusest vähem.

Haapsalu kolledž pidas sünnipäeva puhul konverentsi

[caption id="attachment_395521" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kolledži kompetentsikeskuse juht Eva Makienko. Andra Kirna[/caption] Esmalt tutvustas oma tegemisi ja viimase kümne aasta arenguid ravimuda-mudaravi kasutamisel kümneaastane kompetentsikeskus. Seejärel keskenduti inimese liikumis- ja tegevusvõime säilitamise teemale ning konverentsi viimases plokis olid vaatluse all neli kolledžis õpetatavat eriala.

25aastane Haapsalu kolledž on pidevas muutumises

[caption id="attachment_395233" align="alignnone" width="2000"] Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse juhi Eva Makienko (vasakul) ja Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul sobib terviseteema Läänemaaga. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Tallinna ülikooli Haapsalu kolledž tähistab reedel konverentsi ja peoga oma 25. sünnipäeva. Ühtlasi tähistatakse kolledži kõrval tegutseva kompetentsikeskuse kümnendat aastapäeva. Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul on kevadise konverentsi läbiv teema tervis, sest see jookseb läbi ka kolledži õppekavadest. Tervis, õigemini mudaravi ja ravimuda, on ka see, millega tegeleb tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus. Juba on Haapsalu kultuurikeskusesse üles pandud kolledžit ja kompetentsikeskust tutvustav näitus, mis annab ülevaate koolis õpetatavatest erialadest: tervisejuht, rakendusinformaatika, liiklusohutus ning käsitöötehnoloogiad ja disain.

Haapsalu kolledž avab magistriõppekava

[caption id="attachment_386819" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas usub, et hõbemajandust õpetavast magistriõppekavast on Läänemaale kasu. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Pärast kümneaastast vaheaega saab TLÜ Haapsalu kolledžis taas omandada magistrikraadi. Sel sügisel avab Haapsalu kolledž magistriõppekava „Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas”, mis peaks kolledži direktori Heli Kaldase sõnul Läänemaale kasulik olema juba ainuüksi sellepärast, et see toob maakonda rohkem teadustööd ja kaasa rääkimist ühiskondlikel teemadel.