Silt: Heli Kaldas
Mis oli möödunud aasta kõige meeldejäävam kultuuri- või spordielamus?
[caption id="attachment_454915" align="alignnone" width="1920"] Valge Daami lavastus. Foto Juhan Hepner[/caption]
Lääne Elu küsis kaheksalt läänlaselt, milline kultuuri- või spordielamus jäi neile möödunud aastast kõige enam meelde ja millist sündmust ootavad nad alanud aastal kõige rohkem.
Jaanus Getreu, jalgpallitreener
[caption id="attachment_463792" align="alignleft" width="394"] Jaanus Getreu. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Sporti meenutades oli mulle number üks Eesti-Itaalia MM-valikmäng 11. oktoobril, kus meie oma Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi lapsed olid tähtsal kohal. Sellist asja ei juhtu ilmselt enam kunagi, et lapsed saavad Itaalia jalgpalliässad platsile viia.
Teiseks oli kergejõustiku MM Tokyos. Jälgin kergejõustiku MMi alates esimesest võistlusest 1980. aastate alguses Helsingis. Kolmandaks olid tähtsad Eesti meeste jalgpallimeistrivõistluste Premium liiga ja naiste meistrivõistlused, sest kunagised oma klubis alustanud lapsed mängivad nüüd seal. Meie enda v
Muda kompetentsikeskus on varjusurmas
[caption id="attachment_458699" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul tegeleb kolledži mudalabor praegu muda peenestamise ja jahvatamisega. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži juurde rajatud kompetentsikeskus koos mudalaboriga ei tegutse pärast rahastuse lõppemist enam aktiivselt, kuid kolledži direktor Heli Kaldas usub, et mudauuringuil on Haapsalus tulevikku.
2011. aastal avati Haapsalu kolledži juures tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kom
Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul tegeleb kolledži mudalabor praegu muda peenestamise ja jahvatamisega. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži juurde rajatud kompetentsikeskus koos mudalaboriga ei tegutse pärast rahastuse lõppemist enam aktiivselt, kuid kolledži direktor Heli Kaldas usub, et mudauuringuil on Haapsalus tulevikku.
2011. aastal avati Haapsalu kolledži juures tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kom
Lugemislood: raamat kõrvus
Kui Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas hommikuti linna piirilt jalgsi tööle suundub, siis juttu teha või mõnel muul moel häirida teda ei maksa. Tollest kallihinnalisest poolest tunnist, mis tööle jõudmiseks kulub, ei raatsiks ta kaotada sekunditki.
„Lähen kõndima või jalgsi tööle, raamat kõrvades,” ütleb Kaldas. Ja mitte lihtsalt raamat, vaid mõni uuem Island
Tervisejuhiks pürib ligi seitse inimest kohale
[caption id="attachment_446423" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kolledž. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži tervisejuhi erialale laekus 150 avaldust, sisse saab 22 tahtjat.
Tervisejuhi eriala oli menukaim ka mullu, kui 22 kohale laekus 161 avaldust. Kõikide erialade peale kokku laekus üle 300 avalduse – 30 avaldust vähem kui eelmisel aastal. „Kukkumine oli käsitöötehnoloogiate ja disaini ning rakendusinformaatika sisseastujate seas. Eks neid kohti, kus saab ITd õppida,
Haapsalu kolledž. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži tervisejuhi erialale laekus 150 avaldust, sisse saab 22 tahtjat.
Tervisejuhi eriala oli menukaim ka mullu, kui 22 kohale laekus 161 avaldust. Kõikide erialade peale kokku laekus üle 300 avalduse – 30 avaldust vähem kui eelmisel aastal. „Kukkumine oli käsitöötehnoloogiate ja disaini ning rakendusinformaatika sisseastujate seas. Eks neid kohti, kus saab ITd õppida, 
17
Tervisejuhiks pürib seitse inimest kohale
[caption id="attachment_429341" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu kolledži tervisekäitumise lektor Kädi Lepp just üles pandud nimekirja ees, mille järgi sisseastujad vestlusele lubatakse. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži tervisejuhi erialale laekus rekordilised 161 avaldust, sisse saab iga seitsmes, sest kohti jätkub vaid 22 tudengile.
Esmaspäeva hommikul kella 11 paiku oli kolledži esimese korruse koridor rahvast tihedasti täis: tublisti üle saja tervisejuhiks pürgija olid testi juba teinud ning ootasid hinge kinni pidades tulemusi: kes pääseb edasi vestlusele ja kellel tuleb pettunult koju naasta. Kui samal hommikul testi sooritanud liiklusohutuse eriala õppureile piisas 30 punktist, et teise vooru pääseda, siis tervisejuhtidega oli asi karm.
Haapsalu kolledži tervisekäitumise lektor Kädi Lepp just üles pandud nimekirja ees, mille järgi sisseastujad vestlusele lubatakse. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži tervisejuhi erialale laekus rekordilised 161 avaldust, sisse saab iga seitsmes, sest kohti jätkub vaid 22 tudengile.
Esmaspäeva hommikul kella 11 paiku oli kolledži esimese korruse koridor rahvast tihedasti täis: tublisti üle saja tervisejuhiks pürgija olid testi juba teinud ning ootasid hinge kinni pidades tulemusi: kes pääseb edasi vestlusele ja kellel tuleb pettunult koju naasta. Kui samal hommikul testi sooritanud liiklusohutuse eriala õppureile piisas 30 punktist, et teise vooru pääseda, siis tervisejuhtidega oli asi karm. 
Heli Kaldas: kolledži õppijad loovad lisaväärtust
[caption id="attachment_429329" align="alignnone" width="1920"]
Heli Kaldas, Haapsalu kolledži direktor[/caption]
Haridusasutuste õppeaasta lõpus tehakse tavaliselt kokkuvõtteid, samuti plaane uueks õppeaastaks. Lasime lendu 60 kõrgharitud inimest, kes rakendavad oma teadmisi eri maakondades, sh Läänemaal.
Just regionaalsus oli meie sellesuvise arengupäeva fookuses ja lauale panime igipõlise küsimuse: „Miks Läänemaale on vaja Haapsalu kolledžit?“ Tundub juba imelik, et seda endalt pidevalt küsime. Tõstatus ka küsimus, et miks vaatame nii kitsalt. Miks me ei küsi, kas Eestile või maailmale on vaja Haapsalu kolledžit. Ja miks arutleme asukoha-, mitte inimesekeskselt.
Peale Tallinna ja Tartu on Eestis vaid viis maakonda, kus pakutakse kõrgharidust. Tasub mõelda, miks tulevad Harju- ja Raplamaalt, Pärnu- või Võrumaalt inimesed õppima just Haapsallu. Järelikult on siin lisaks pakutavale õppele veel midagi ja seda tuleks võtta kui tunnustust. Tunnustust Haapsalu linnale, tunnustust meie igapäevatööle.
Heli Kaldas, Haapsalu kolledži direktor[/caption]
Haridusasutuste õppeaasta lõpus tehakse tavaliselt kokkuvõtteid, samuti plaane uueks õppeaastaks. Lasime lendu 60 kõrgharitud inimest, kes rakendavad oma teadmisi eri maakondades, sh Läänemaal.
Just regionaalsus oli meie sellesuvise arengupäeva fookuses ja lauale panime igipõlise küsimuse: „Miks Läänemaale on vaja Haapsalu kolledžit?“ Tundub juba imelik, et seda endalt pidevalt küsime. Tõstatus ka küsimus, et miks vaatame nii kitsalt. Miks me ei küsi, kas Eestile või maailmale on vaja Haapsalu kolledžit. Ja miks arutleme asukoha-, mitte inimesekeskselt.
Peale Tallinna ja Tartu on Eestis vaid viis maakonda, kus pakutakse kõrgharidust. Tasub mõelda, miks tulevad Harju- ja Raplamaalt, Pärnu- või Võrumaalt inimesed õppima just Haapsallu. Järelikult on siin lisaks pakutavale õppele veel midagi ja seda tuleks võtta kui tunnustust. Tunnustust Haapsalu linnale, tunnustust meie igapäevatööle. 
Tervisejuhi erialale kandideerib 161 inimest
[caption id="attachment_427215" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kolledž. Foto: arhiiv[/caption]
Haapsalu kolledži tervisejuhi erialale laekus 161 avaldust, mis tähendab, et sisse saab iga seitsmes, sest kohti jätkub 22 tudengile.
Tervisejuhi eriala oli populaarseim ka mullu, aga seekord on tahtjaid veel rohkem. Mullu oli konkurss 5,8 õppijat kohale, tänavu 7,3. Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul tulevad seda eriala õppima näiteks treenerid, õpetajad, lasteaednikud ja õed, et end täiendada, aga rohkem on ka otse gümnaasiumist tulnuid.
Haapsalu kolledž. Foto: arhiiv[/caption]
Haapsalu kolledži tervisejuhi erialale laekus 161 avaldust, mis tähendab, et sisse saab iga seitsmes, sest kohti jätkub 22 tudengile.
Tervisejuhi eriala oli populaarseim ka mullu, aga seekord on tahtjaid veel rohkem. Mullu oli konkurss 5,8 õppijat kohale, tänavu 7,3. Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul tulevad seda eriala õppima näiteks treenerid, õpetajad, lasteaednikud ja õed, et end täiendada, aga rohkem on ka otse gümnaasiumist tulnuid. 
Haapsalu kolledž otsib uut juhti
[caption id="attachment_272631" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kolledž. Urmas Lauri[/caption]
Tallinna ülikool kuulutas välja konkursi Haapsalu kolledži juhi kohale, sest senise direktori Heli Kaldase ametiaeg saab täis.
Kolledži direktor valitakse ametisse viieks aastaks, seejärel korraldatakse uus konkurss. Kaldas ütles Lääne Elule, et ei välista, et ta kandideerib uuesti.
Haapsalu kolledž. Urmas Lauri[/caption]
Tallinna ülikool kuulutas välja konkursi Haapsalu kolledži juhi kohale, sest senise direktori Heli Kaldase ametiaeg saab täis.
Kolledži direktor valitakse ametisse viieks aastaks, seejärel korraldatakse uus konkurss. Kaldas ütles Lääne Elule, et ei välista, et ta kandideerib uuesti. 
Haapsalu kolledž on õppurite seas menukas
[caption id="attachment_386819" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Neljapäeval lõppes Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži erialadele avalduste esitamine – 97 õppekohale kandideeris 340 õpihimulist.
„Võin öelda, et huvi on suur,“ ütles Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas. Direktori sõnul pelgasid nad, et keerulise majandusliku olukorra tõttu on õppida soovijaid vähe, kuid tegelikult tuli vaid mõnikümmend avaldust mullusest vähem.
Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Neljapäeval lõppes Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži erialadele avalduste esitamine – 97 õppekohale kandideeris 340 õpihimulist.
„Võin öelda, et huvi on suur,“ ütles Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas. Direktori sõnul pelgasid nad, et keerulise majandusliku olukorra tõttu on õppida soovijaid vähe, kuid tegelikult tuli vaid mõnikümmend avaldust mullusest vähem.