Silt: Helen Rammu
Planeerimisel peab hakkama arvestama kliimamuutustega
[caption id="attachment_451236" align="alignnone" width="1920"]
Riik soovib muuta planeeringumenetluse kiiremaks, aga nõuab samas planeeringute puhul kliimamuutustega arvestamist. Foto: Urmas Lauri.[/caption]
Valitsuse heaks kiidetud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muudatused kiirendavad protsessi, aga toovad kaasa ka kohustuse arvestada kliimamuutustega.
Planeerimisseaduse muudatuste paketi eesmärk on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel soov muuta planeerimist lihtsamaks ja tõhusamaks. Näiteks kaob täiesti ära kahest etapist koosnev kohaliku omavalitsuse eriplaneering.
Samas lisandub aga kohustus arvestada planeerimisel kliimamuutuste ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega. See kohustus tähendab seletuskirja kohaselt planeeringu elluviijale tõenäoliselt suuremat rahalist kulu, aga toob
Riik soovib muuta planeeringumenetluse kiiremaks, aga nõuab samas planeeringute puhul kliimamuutustega arvestamist. Foto: Urmas Lauri.[/caption]
Valitsuse heaks kiidetud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muudatused kiirendavad protsessi, aga toovad kaasa ka kohustuse arvestada kliimamuutustega.
Planeerimisseaduse muudatuste paketi eesmärk on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel soov muuta planeerimist lihtsamaks ja tõhusamaks. Näiteks kaob täiesti ära kahest etapist koosnev kohaliku omavalitsuse eriplaneering.
Samas lisandub aga kohustus arvestada planeerimisel kliimamuutuste ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega. See kohustus tähendab seletuskirja kohaselt planeeringu elluviijale tõenäoliselt suuremat rahalist kulu, aga toobLinnavalitsus Valgeväljale uut karjääri ei taha
[caption id="attachment_450980" align="alignnone" width="1920"]
Veesilm praeguses Valgevälja karjääris. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption]
Teedeehitusettevõte Tariston soovib rajada Valgeväljale uue karjääri ja pärast kaevandamist luua sinna puhkeala koos ujumiskohaga. Haapsalu linnavalitsus saatis esialgu kaevandusloa taotluse tagasi.
Maavarade kaevanduslubasid kohalik omavalitsus välja anda või nende andmisest keelduda ei saa – seda teeb keskkonnaamet, kuid omavalitsuselt küsitakse arvamust. „Meie sellisel kujul ei kooskõlasta,” ütles Haapsalu aselinnapea Helen Rammu.
Tema sõnul polnud e
Veesilm praeguses Valgevälja karjääris. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption]
Teedeehitusettevõte Tariston soovib rajada Valgeväljale uue karjääri ja pärast kaevandamist luua sinna puhkeala koos ujumiskohaga. Haapsalu linnavalitsus saatis esialgu kaevandusloa taotluse tagasi.
Maavarade kaevanduslubasid kohalik omavalitsus välja anda või nende andmisest keelduda ei saa – seda teeb keskkonnaamet, kuid omavalitsuselt küsitakse arvamust. „Meie sellisel kujul ei kooskõlasta,” ütles Haapsalu aselinnapea Helen Rammu.
Tema sõnul polnud eHaapsalu tööstusala saab uue planeeringu
[caption id="attachment_413065" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu aselinnapea Helen Rammu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu Tööstuse tänava tootmisala detailplaneeringut hakkab koostama Wesenberg OÜ. Planeering läheb linnale maksma 17 900 eurot, millele lisandub käibemaks; see peaks valmis saama kaheksa kuu pärast.
Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul on plaanid alaga samad kui aasta eest, mil eelmine planeeringukava ootele jäi – jätkata tööstusalale kruntide loomisega. Vajalikud dendroloogilised ja geoloogilised uuringud alale on juba tehtud. Ka on praeguseks selgunud Ha
Haapsalu aselinnapea Helen Rammu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu Tööstuse tänava tootmisala detailplaneeringut hakkab koostama Wesenberg OÜ. Planeering läheb linnale maksma 17 900 eurot, millele lisandub käibemaks; see peaks valmis saama kaheksa kuu pärast.
Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul on plaanid alaga samad kui aasta eest, mil eelmine planeeringukava ootele jäi – jätkata tööstusalale kruntide loomisega. Vajalikud dendroloogilised ja geoloogilised uuringud alale on juba tehtud. Ka on praeguseks selgunud HaUuemõisa tiigi äärde võib tulevikus maja osta
[caption id="attachment_448126" align="alignnone" width="1920"]
Täitsa Uuemõisa mõisataguse tiigi serva uusi maju ei ehitata, aga üsna lähedale küll. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption]
Koit Uusile kuuluv Üürivara OÜ on Haapsalu linnavalitsusele esitanud taotluse, millega soovitakse Uuemõisa mõisapargis oleva tiigi äärde rajada elamukrundid.
Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul algab eraomandis olev krunt prae
Täitsa Uuemõisa mõisataguse tiigi serva uusi maju ei ehitata, aga üsna lähedale küll. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption]
Koit Uusile kuuluv Üürivara OÜ on Haapsalu linnavalitsusele esitanud taotluse, millega soovitakse Uuemõisa mõisapargis oleva tiigi äärde rajada elamukrundid.
Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul algab eraomandis olev krunt praeUut koostootmisjaama Haapsallu ei tule
[caption id="attachment_353960" align="alignnone" width="2000"]
Helen Rammu. Foto: Andra Kirna[/caption]
Haapsalu linnavalitsus otsib umbes aasta pausil olnud Tööstuse tänava tootmisala planeeringu jätkamiseks hankega uut planeeringu koostajat. Aselinnapea Helen Rammu sõnul oodati, et selguks, kas Utilitas on huvitatud sinna koostootmisjaama rajamisest.
„Praegu tundub, et keegi ei soovi sinna seda jaama ehitada. Teeme siis planeeringu n
Helen Rammu. Foto: Andra Kirna[/caption]
Haapsalu linnavalitsus otsib umbes aasta pausil olnud Tööstuse tänava tootmisala planeeringu jätkamiseks hankega uut planeeringu koostajat. Aselinnapea Helen Rammu sõnul oodati, et selguks, kas Utilitas on huvitatud sinna koostootmisjaama rajamisest.
„Praegu tundub, et keegi ei soovi sinna seda jaama ehitada. Teeme siis planeeringu nKohaliku omavalitsuse eriplaneering võib seadusest kaduda
[caption id="attachment_446241" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu aselinnapea Helen Rammu hinnangul on linn eriplaneeringu kasutamiseks liiga väike. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Majandusministeerium tahab seadusest kaotada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu võimaluse. Mõnes omavalitsuses on seda siiski kasutatud ja tarvilikuks peetud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis hiljuti kooskõlastusringile e
Haapsalu aselinnapea Helen Rammu hinnangul on linn eriplaneeringu kasutamiseks liiga väike. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Majandusministeerium tahab seadusest kaotada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu võimaluse. Mõnes omavalitsuses on seda siiski kasutatud ja tarvilikuks peetud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis hiljuti kooskõlastusringile eEhituskeeluvöönd võib väheneda
[caption id="attachment_445244" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu linnulennult. Urmas Lauri[/caption]
Kliimaministeerium plaanib seadusemuudatust, mis vähendab ehituskeelu- ja piiranguvööndit üleujutusega aladel poole võrra ja arvestab edaspidi olemasoleva väljakujunenud ehitusjoonega.
Muudatuse järgi moodustab edaspidi mere ääres piiranguvööndi korduva üleujutusega ala, millele lisandub sada meetrit. Ehituskeeluvöönd aga hakkab koosnema korduva üleujutusega alast ja sellele lisanduvast 50 meetrist. Seni on üleujutusalale liidetavad alad olnud poole pikemad.
„Muudatus on vajalik, et tagada parem tasakaal looduskaitse ja kohalike elanike vajaduste vahel. Eesmärk on luua loogilisem süsteem, kus piirangud oleksid proportsionaalsed tegeliku keskkonnariskiga,” ütles ministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja asetäitja Taimo Aasma.
Aasma sõnul muudatusega põhiregulatsioon ei muutu, kuid täpsustuvad kitsendused. „Alati ei ole põhjendatud liita juurde sama suurt piira
Haapsalu linnulennult. Urmas Lauri[/caption]
Kliimaministeerium plaanib seadusemuudatust, mis vähendab ehituskeelu- ja piiranguvööndit üleujutusega aladel poole võrra ja arvestab edaspidi olemasoleva väljakujunenud ehitusjoonega.
Muudatuse järgi moodustab edaspidi mere ääres piiranguvööndi korduva üleujutusega ala, millele lisandub sada meetrit. Ehituskeeluvöönd aga hakkab koosnema korduva üleujutusega alast ja sellele lisanduvast 50 meetrist. Seni on üleujutusalale liidetavad alad olnud poole pikemad.
„Muudatus on vajalik, et tagada parem tasakaal looduskaitse ja kohalike elanike vajaduste vahel. Eesmärk on luua loogilisem süsteem, kus piirangud oleksid proportsionaalsed tegeliku keskkonnariskiga,” ütles ministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja asetäitja Taimo Aasma.
Aasma sõnul muudatusega põhiregulatsioon ei muutu, kuid täpsustuvad kitsendused. „Alati ei ole põhjendatud liita juurde sama suurt piiraKiltsi tsiviillennuvälja idee on maha maetud
[caption id="attachment_445147" align="alignnone" width="1920"]
NATO lahingulennukid Kiltsi lennuväljale maandumas. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Hobilenduritele mõeldud tsiviillennuvälja Kiltsi lennuväljast ei saa – taristut on esiteks vaja riigikaitselisteks eesmärkideks ja teiseks pole aastate jooksul arendajat leitud.
Kiltsisse väikelennukitele mõeldud tsiviillennuvälja ideest on räägitud üle kümne aasta. Seda on eri aegadel arutatud Ridala vallas ja Läänemaa arenduskeskuses. 2017. aastal käisid lennuam
NATO lahingulennukid Kiltsi lennuväljale maandumas. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Hobilenduritele mõeldud tsiviillennuvälja Kiltsi lennuväljast ei saa – taristut on esiteks vaja riigikaitselisteks eesmärkideks ja teiseks pole aastate jooksul arendajat leitud.
Kiltsisse väikelennukitele mõeldud tsiviillennuvälja ideest on räägitud üle kümne aasta. Seda on eri aegadel arutatud Ridala vallas ja Läänemaa arenduskeskuses. 2017. aastal käisid lennuamVeeohutusstendidel hakkavad silma peal hoidma maaomanikud
[caption id="attachment_444722" align="alignnone" width="1728"]
Veeohutusstend. Foto: erakogu[/caption]
Päästeamet on alustanud koostöölepingute sõlmimist maaomanikega, kelle maal asub veeohutuse infostend koos päästevahenditega.
Maaomaniku ülesanne on päästeameti teatel infostendil regulaarselt silma peal hoida, et see oleks hooldatud ja päästevahendid oleksid kasutusvalmis. Juhul, kui päästevahendid on varastatud või rikutud, organiseerib maaomanik asenduse.
Üle Eesti on päästeameti andmeil 2012. aastast paigal
Veeohutusstend. Foto: erakogu[/caption]
Päästeamet on alustanud koostöölepingute sõlmimist maaomanikega, kelle maal asub veeohutuse infostend koos päästevahenditega.
Maaomaniku ülesanne on päästeameti teatel infostendil regulaarselt silma peal hoida, et see oleks hooldatud ja päästevahendid oleksid kasutusvalmis. Juhul, kui päästevahendid on varastatud või rikutud, organiseerib maaomanik asenduse.
Üle Eesti on päästeameti andmeil 2012. aastast paigal









