Silt: Heiki Magnus
1
Kirblas tähistati kaitselahingute alguse 79. aastapäeva
[gallery ids="388367,388368,388369,388370,388371,388372,388373,388374,388375,388376,388377,388378,388379,388380,388381,388382,388383,388384,388385,388386,388387,388388,388389,388390,388391,388392,388393,388394,388395,388396,388397,388398,388399,388400,388401,388402,388403"]
Fotod: Urmas Lauri
Teisipäeva, 7. veebruari õhtul tähistati Kirblas Eesti kaitselahingute alguse 79. aastapäeva.
Galerii: Kaitseliidu Hiiumaa malevkond sai uue vana lipu
[gallery ids="377323,377325,377326,377328,377329,377330,377332,377333,377335,377336,377338,377339,377341,377342,377344,377345,377347,377348,377350,377352,377353,377355,377356,377357,377359,377360,377361,377363,377364,377366,377367,377369,377370,377372,377374,377375,377376,377378,377379,377381,377382,377384,377385,377387,377388,377389,377391,377392,377394,377395,377396,377398"]
Fotod: Urmas Lauri
Täna pärastlõumal toimus Kärdlas pidulik tseremoonia, mille raames annetati kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkonnale ajaloolisel sümboolikal põhinev lipp, mille valmistamist toetasid enam kui 100 inimest.
2. oktoobril vahetus kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkonna lipp. 1993. aastast kuni tänase päevani oli malevkonna lipuks malevkonna taastamisel esimeseks pealikuks saanud Ülo Tuisu kavandi järgi valmistatud lipp. Täna anti malevkonna pealikule nooremleitnant Andres Kimberile üle 1930. aastal kavandatud lipu koopia.
„Ajalooline lipp on väga tähtis sümbol Hiiumaa malevkonnale ja laiemalt kogu kogukonnale. See on ka eriline sümbol, mis tugevdab võitlejate ühtsustunnet. Tänan kõiki annetajaid, kes panustasid kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkonna ajaloolise lipu valmistamisse. Oleme uhked selle üle, et teid on nii palju,“ ütles Lääne maleva pealik major Andres Välli. Malevkonnamajja paigaltati ka mälestustahvel, kus on kirjas need, kes annetasid ajaloolise lipu koopia valmistamise heaks.
Et ajaloolise lipu koopia igavesti püsiks, naelutati see tosina naelaga korralikult lipuvarda külge. Lipu õnnistas Lääne maleva kaplan Meelis Malk.
Kirblas ja Haapsalus tähistati vastupanuvõitluse päeva
[caption id="attachment_376455" align="alignnone" width="2000"] Vastpanuvõitluse päeva kontsertpalvus Haapsalu Jaani kirikus. Kaire Reiljan[/caption]
Otto Tiefi valitsuse mälestuspäevast alguse saanud vastupanuvõitluse päeva tähistati neljapäeval mälestushetkega Kirbla kalmistul Jüri Uluotsa haual ja palvus-kontserdiga Haapsalu Jaani kirikus.
Uluotsal oli Tiefi valitsuse moodustamisel oluline roll, sest just tema oli see, kes peaministrina presidendi ülesannetes nimetas 18. septembril 1944. aastal ametisse Tiefi valitsuse. Tiefi valitsus oli Eesti viimane põhiseaduslik valitsus enne Eesti vabariigi taastamist 1991. aastal.
Galerii: Kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkond sai sel aastal juba teise uue pealiku
[gallery ids="367845,367846,367847,367848,367849,367850,367851,367852,367853,367854,367855,367856,367857,367858,367859,367860,367861,367862,367863,367864,367865,367866,367867,367868,367869,367870,367871,367872,367873,367874,367875,367876,367877,367878,367879,367880,367881,367882,367883,367884,367885,367886,367887,367888,367889,367890,367891,367892,367893,367894"]
Fotod: Urmas Lauri
Täna kell üks pärastlõunal anti Kärdla Keskväljakul kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkonna lipp pidulikult üle malevkonna uuele pealikule nooremleitnant Andres Kimberile.
Lipu andis nooremleitnant Kimberile üle malevkonna pealik leitnant Mart Reino. Reinol oli see sel aastal juba teine kord, kui ta lipu oma järglasele üle andis. 14. veebruaril andis leitnant Reino lipu üle malevkonna pealikuks mnimetatud mereväekapten Roman Lukasele, kuid Lukas astus juba 10. mail pealiku ametikohalt omal soovil tagasi. Seejärel juhtis malevkonda taas Reino. Leitnant Reino on Hiiumaa malevkonda juhtinud ligemale kümme aastat.
Kärdla Keskväljakul toimunud tseremoonial olid üles rivistatud kõigi Lääne maleva üksuste liputoimkonnad.
Sõna said kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Eero Rebo, Lääne maleva pealik major Andres Välli ning Naiskodukaitse Lääne ringkonna esinaine Veronika Isberg.
Leitnant Reino ütles tseremoonial, et on oma tänusõnad malevlastele juba 14. veebruaril öelnud, ja kordama ta neid ei hakanud. "Ma tean, et teil on kindel kaitsetahe, te aitate hoida kõrgel malevkonna lippu koos uue pealikuga," lausu Reino. "Oleme raskel ajal, Euroopas on sõda, selle lained veerevad meie ukse alla, aga me oleme peame olema kindlad, üheskoos me saame vastu ükskõik millisele vaenlasele. Meil on liitlased, aga me peame ise valvel olema, me peame ise enda eest seisma, sest ka teised kaitsevad ainult neid, kes on võimelised ennast ise kaitsma."
Ridala tähistas võidupüha
[gallery td_gallery_title_input="Ridala võidupüha" ids="366644,366645,366647,366648,366649,366650,366651,366652,366653,366654,366655,366656,366657,366658,366659,366660,366661,366662,366663,366664,366665,366666,366667,366668,366669,366670,366671,366672,366673,366674,366675,366676,366677,366678,366679,366680,366681,366682,366683,366638,366684,366637,366685,366639,366641,366642,366643"]
Ridala võidupüha. Fotod Andra Kirna.
Ridala kirikus võidutule saabumise puhul peetud palvusel viibis ja sõna sai ka Margus Kasterpalu.
Tartu rahu auks süttib 102 küünalt
[caption id="attachment_320828" align="alignnone" width="2000"] Möödunud aasta Tartu rahu aastapäev Haapsalus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kolmapäeval tähistatakse Haapsalus Tartu rahu aastapäeva 102 küünla süütamisega läänlaste vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures.
Tartu rahu aastapäeva tähistamine algab Haapsalus kell 18, kuid juba enne seda moodustavad kodutütred ja noorkotkad mälestussamba kõrvale küünaldest numbri 102, mis märgib 102 aasta möödumist Tartu rahu sõlmimisest 1920. aastal.
Ridala kool mälestas kauaaegset õpetajat
[caption id="attachment_349135" align="alignnone" width="2000"] Evald Tellase järeltulijad mälestuspingil, mis suveks leiab koha Haapsalu promenaadil. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Reede õhtul tähistati Ridala koolis mälestuskontserdi ja pingi avamisega kauaaegse õpetaja Evald Tellase 100. sünniaastapäeva.
Õpetaja Tellast meenutasid kooli direktor Milve Viigand, tütar Helve Keres ja sõber Aare Tamm. Tamme sõnul oli Tellas soe inimene, kellega oli hea suhelda. „Tal oli hea ja muhe huumor, mis ei teinud kellelegi haiget,” meenutas Tamm.