Silt: Heiki Magnus

[gallery ids="435659,435660,435688,435661,435658,435662,435664,435665,435666,435667,435668,435669,435670,435671,435673,435674,435675,435677,435678,435679,435680,435681,435682,435683,435684,435685,435686,435687,435689,435690"]   Laupäeval Lihula mõisas peetud ajalookonverentsi keskmes oli kuus Lõuna-Läänemaalt pärit või mingil eluhetkel sealkandis elanud inimest, kes on jätnud jälje ajalukku. „Kõik need mehed, kellest täna räägime, olid positiivsed tegelased, kes tegid palju ära,“ ütles ajaloolane Mati Mandel konverentsi sisse juhatades. Ta lootis, et kõigist kõlanud ettekannetest sünnivad ka artiklid järgmisse Vana-Läänemaa ajaloo kogumikku, sest inimesed, kellest konverentsil kõneldi, oleksid seda väärt. Ettekandjad avasid konverentsil kunstihuvilise meremehe Aleksander Vahteri, liblikateadlase Konstantin Peterseni, spordisangar Aleksander Kreegi, kooliõpetaja ja seltskonnategelase Anton Ulpuse, kunstnik Mihkel Päri ja poliitik Jüri Uluotsa elu.

[gallery ids="421668,421669,421670,421671,421672,421673"] Kaitseliidu Haapsalu malevkonnale lipu üleandmine 1932. aastal Haapsalus oli nii pidulik sündmus, et seda tähistati kaks päeva ja kohal oli ka riigivanem Jaan Teemant. Lugu ei räägi siiski ainult sellest, kuidas kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu malevkonnale lipp annetati, vaid ka sellest, millal anti Haapsalu malevkonnale õiguslik staatus. Seda aastat ja kuupäeva on aastakümneid otsitud ja viimaks õnnestus see leida. Kaitseliidu Haapsalu malevkond loodi 1925. aastal ja 1. malevkonna vannutamisest kirjutas ajaleht „Teataja” 27. oktoobril 1925. (Lääne malevas oli ka 2. Haapsalu malevkond, mis 7.09.1928 nimetati ümber Risti malevkonnaks.) Ajalehe teatel kogunesid 25. oktoobril kell 2 päeval kaitseliitlased Haapsalu turuplatsile (Lossiplatsile), kus vannutamise tseremoonia aset leidis. Vannutamist toimetas Lääne maleva pealik Villem Väeden (VR I/3). Kohapeal kõnelesid ja tervitasid kaitseliidu peastaabi esitaja Susi, maakonnavalitsuse esimees Aleksander Saar ja linnapea Leopold Grönberg. „Sügava leinaga tuletati meele langenuid läänlasi, kelle auks mineval aastal ausammas püstitatud. Paljastades päid, kiindusid kõikide pilgud nende 202 kangelase mälestusmärgi poole, kes oma tegudega võrratuks eeskujuks kõigile kaitseliitlastele,” kirjutas „Teataja”. Vaimuliku talituse pidas preester Jakob Mutt ja laulis Haapsalu muusika- ja lauluseltsi „Heli” laulukoor helilooja Cyrillus Kreegi juhatusel. Ajalehe teatel oli päeval linnas 1. malevkonna toetuseks karbikorjandus ja sama päeva õhtul korraldati kino „Empire” ruumikas saalis piduõhtu, mis eriliselt rohke rahvahulga osavõttel hästi õnnestus. Oma lipu sai Haapsalu malevkond naiskodukaitse kaudu aga aastaid hiljem, 1932. aastal. Sellel puhul korraldas malevkond suurpäeva, õigemini kahepäevase suurpäeva. Täna, pea 100 aastat hiljem toimetavad sama nimetusega üksused Läänemaal Haapsalu linnas ja linna ümbruses, ikka samade põhimõtete ja ilmselgelt ka mälestuste radadel kunagise üksuse paljud järeltulijad. Vanad ajalehed on sündmuste kulgu suursuguselt jäädvustanud, kirjutades ettevalmistustest ja suurpäevast endast nii enne kui ka pärast sündmust. Enamasti on selle kõik kirjasõnas jäädvustanud „Lääne Elu”. Haapsalu malevkonna lipp ise valmis juba 1931. aasta sügisel. Ajaleht „Kaja” teatas 7. oktoobril 1931, et Haapsalu malevkonna uus lipp, mille naiskodukaitsjad olid oma kuludega valmistanud, on valmis. Lipu üleandmine malevkonnale lükati aga kevadeni edasi.

[caption id="attachment_419762" align="alignnone" width="1920"] Heiki Magnus. Urmas Lauri foto[/caption] Heiki Magnus on Läänemaa mees. Ta elab Haapsalu külje all Ridalas ja töötab kaitseliidu Lääne malevas. Vabariigi president annetas Magnusele Valgetähe V klassi teenetemärgi. Kõik, kes on osalenud isamaalistel mälestusüritustel Haapsalus, Kirblas, Sinimägedes, Puise rannas või vastupanuvõitluse päeva üritustel, on Magnusega kokku puutunud või vähemalt teavad teda nägupidi. Ja neid üritusi, mida ta läbi viib, jagub terve aasta peale. Alguse saavad need juba 3. jaanuaril, kui tähistatakse Vabadussõja relvarahu aastapäeva. Samuti on 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev. Aastaringi lõpetab 31. detsembril Vigala lähistel Põrgupõhja punkri juures toimuv metsavendluse mälestuspäev. Magnus peab väga oluliseks ka vaba Eesti päeva 31. augustil. Tänavu möödub sel päeval 30 aastat sellest, mil Vene relvajõud Eestist lõplikult lahkusid. Samal päeval jagatakse ka Vabaduse Tammepärja aumärke. Pole ühtegi maakonda, kus Magnus poleks mõnd sündmust korraldanud. „Kui ma ikkagi mõtlen ja meenutan, siis igas maakonnas on olnud midagigi teha,” lausus Magnus. „Nii et see võrgustik töötab ja sellega on ka niimoodi, et ma ei pea ennast ise pakkuma, et tahan tulla tegema. Vastupidi, öeldakse, et kuule, kas sa saad abiks olla.” Kõiki üritusi veab Magnus vabatahtlikus korras oma töö ja pereelu kõrvalt. Ilma abikaasa, lähedaste ja tööandja toetuseta poleks tal energiat, et ürituste korraldamist enda õlgadele võtta. „Pere kohta pean ütlema, et eks nemad ole ikka väikestviisi kannataja pool,” nentis Magnus. „Tihtipeale pole need perekondlikud nädalavahetused olnud täiuslikud, sest mina olen jälle oma koti ja kohvri kokku pannud ja sõitnud kuskile ära.” Magnus on abikaasale ja lastele ning lastelastele väga tänulik, et nad seda kõike mõistavad ja tema tegemisi aktsepteerivad. “Ja keegi ei ole seda pahaks pannud,” ütles Magnus.

[gallery ids="419226,419227,419228,419229,419230,419231,419232,419233,419234,419235,419236,419237,419238,419239,419240,419241,419242,419243,419244,419245,419246,419247,419248,419249,419250,419251,419252,419253,419254,419255,419256,419257,419258,419259,419260,419261"] Fotod: Urmas Lauri Kirblas tähistati kolmapäeval Eesti kaitselahingute alguse 80. aastapäeva, sest Kirbla lähistelt Uluste külast pärit Eesti peaminister presidendi ülesannetes õigusteadlane Jüri Uluots esines 7. veebruaril 1944 raadios kodumaa kaitse üleskutsega. Kolmapäeval möödus 80 aastat päevast, mil peaminister presidendi ülesannetes professor Jüri Uluots kutsus Eesti mehi kodumaa kaitsele. Seda aastapäeva tähistatakse tavapäraselt Kirblas mälestuspalvusega ja pärgade panekuga Uluotsa hauale ning kohvilauaga. Kell neli pärastlõunal algas kirikus Eesti kaitselahingute alguse aastapäeva mälestusteenistus. Eesti Vabariigi hümni laulmise järel astus päevakohase kõnega üles Eesti vabadusvõitlejate liidu juhatuse esimees Tiit Põder. Ettekandele tuli ka 80 aastat tagasi Jüri Uluotsa antud raadiousutlus, kus peaminister vabariigi presidendi ülesandeis Eesti mehi kodumaa kaitsele kutsus.

[caption id="attachment_248777" align="aligncenter" width="900"] Heiki Magnus (esiplaanil) ja Mati Mandel Põgaris. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kui Heiki Magnus Lääne Elu ajakirjanikult teada sai, et president on talle annetanud teenetemärgi, tõdes ta jooseptootsilikult: “Kui te nüüd nalja ei tee, siis on see küll päris kena nali.” Vabariigi presidendi kantselei avalikustas teenetemärgi saajate nimed hommikul kell 10. Samal ajal üritasid Lääne Elu ajakirjanikud Läänemaalt pärist teenetemärgisaajaid sellest teavitada ja õnnitleda.

Täna möödub kaitseliidu sünnist 105 aastat. Sel puhul vaatame ajas tagasi – kuidas tähistati kaitseliidu aastapäeva 90 aastat tagasi, kui organisatsioon sai 15aastaseks. Vanad ajalehed jutustavad, kuidas möödusid aastapäevapidustused 1933. aastal Läänemaal ning mida kaitseliit, naiskodukaitse ja noorteorganisatsioonid sel puhul oma liikmetele ja rahvale korraldasid. Samuti seda, kes oli kuhu kutsutud ja oodatud ning kellest kus ja mida räägiti. Siinkirjutaja on artikleid täiendanud ning lisanud teadaolevad eesnimed ja nimemuutused. Ajaleht Lääne Teataja kirjutas 15. novembril 1933 kaitseliidu pidupäevast Haapsalus. Ajalehe teatel algasid pidustused juba laupäeva varahommikul aktusega Läänema ühisgümnaasiumis, kus õpilastele esines kooli direktor Anton Üksti. Aktus ühisgümnaasiumi saalis oli ka õhtul – selle avas Lääne maleva pealik major Reinhold (Ago Reio), kes toonitas reaaljõu tähtsust vabariigi püsimisel. Aastapäeva puhul lehvis maleva kodu ees uhkelt Eesti vabariigi lipp ning kaitseliidu ja kodukaitse tegelased askeldasid võidurõõmsate nägudega, valmistudes laupäeva õhtul peetava aktuse ja koosviibimise jaoks. Õhtusel koosviibimisel esinesid pikemate kõnedega Lääne kaitseliidu ülem Theodor Rõuk ja kaitseliidu vanematekogu liige Aleksander Saar, tuletades meelde kaitseliidu esimesi organiseerimispäevi ja läbielamisi Haapsalus ning Läänemaal. „Paljudki mälestused pakkusid kuulajaile erilist huvi. Nooredkotkad ja kodutütred kandsid ette mõned deklamatsioonid,” kirjutas Lääne Teataja.

[caption id="attachment_411240" align="alignnone" width="1920"] Kaitseliidu maja sai mälestustahvli. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Hiljuti põhjalikult renoveeritud maja Haapsalus Suur-Lossi 16 sai kolmapäeva õhtul mälestustahvli, mis annab teada, et seal asus 1939–1940 kaitseliidu Lääne maleva staap. Kaitseliidu Lääne maleva oma maja otsingud kestsid enne teist maailmasõda aastaid ja kandsid lõpuks ka vilja. 17. veebruaril 1939 teatab Lääne Maleva Teataja:„Maleva staap asub alates 16. veebruarist s.a. omas majas – Suur Lossi tn nr 21 (praegu Suur-Lossi 16) Kaitseliitlased said oma uusi ruume 1780. aastal Berend Johan Jenceni poolt ehitatud majas kasutada siiski lühikest aega, sest võim muutus. Kaitseliitlane Heiki Magnus on üles otsinud vanad ajalehed ja nende kaudu pannud kokku pannud Lääne maleva oma maja saamise loo.