Silt: haridusreform
Pikem õpiaeg lisab omavalitsustele ja kutsekoolidele ülesandeid
[caption id="attachment_389164" align="alignnone" width="2000"]
Kohustusliku õppimisea tõstmine mõjutab eelkõige kutsekooli. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kevadel 9. klassi lõpetajad peavad edasi õppima kuni täisealiseks saamiseni või kuni kutse- või gümnaasiumihariduse omandamiseni. See paneb keerulisse olukorda nii omavalitsused kui ka kutsekoolid, kes peavad hakkama tegelema koolide uste taha jäävad nõrgemate õpilastega.
„Kohti peab jaguma,” ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare.
Samal ajal ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke, et ega nende majagi kummist ei ole. Juba sel õppeaastal jäi kutsekooli ukse taha noori, kes lävendit ei
Kohustusliku õppimisea tõstmine mõjutab eelkõige kutsekooli. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kevadel 9. klassi lõpetajad peavad edasi õppima kuni täisealiseks saamiseni või kuni kutse- või gümnaasiumihariduse omandamiseni. See paneb keerulisse olukorda nii omavalitsused kui ka kutsekoolid, kes peavad hakkama tegelema koolide uste taha jäävad nõrgemate õpilastega.
„Kohti peab jaguma,” ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare.
Samal ajal ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke, et ega nende majagi kummist ei ole. Juba sel õppeaastal jäi kutsekooli ukse taha noori, kes lävendit ei
Juhtkiri: teeme jälle valest otsast
Koolikohustusliku ea tõstmine jätab mulje kui järjekordsest valest otsast ellu viidavast reformist: kõigepealt muudame ühe asja kohustuslikuks ja alles siis vaatame, kuhu me need lapsed paneme.
Ehkki koolijuhid väidavad, et põhikooli järel edasi mitte õppima asuvaid noori on Läänemaal vähe, näitab statistikaameti uuring muud: viimase kaheksa aasta keskmine tulemus on, et rohkem kui iga viies Läänemaa noor on keskhariduseta. Sellest võib järeldada vaid üht: noored lähevad küll edasi õppima, kuid õpingud jäävad pooleli.
Nii ütlebki Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare, et üks asi on koolikoha olemasolu, hoopis teine aga see, kas õp