Silt: hannes rumm

Huvitav, kui palju saaks Kaja Kallas riigikogu valimistel hääli, kui need toimuksid järgmisel pühapäeval? Meenutan, et 5. märtsi õhtuks kogunes neid Reformierakonna esimehele 31 821 ning see tulemus oli uus Eesti rekord.

[caption id="attachment_396688" align="aligncenter" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Sain üleeile omapärase kultuurielamuse – nautisin kümmekonnast eri rahvusest teatrisõbraga Geneva kontserdimajas tadžiki lavastaja Barzu Abdurazakovi etendust „Laviin”, mille etendasid kasahhi näitlejad. Geneva peaks eesti keeli tähendama Genfi linna ning asub see nõukogudeaegne hiigelhoone aadressil Võidu prospekt 2 Narvas. Laval lahti rulluv lugu oli pingeline: ühes mägikülas võib iga kõvem heli põhjustada lumelaviini, mis tapab kõik külaelanikud. Seepärast sosistavad inimesed kuude kaupa. Ent veidi enne laviiniohu lõppu algab ühel noorel naisel enneaegne sünnitus.

[caption id="attachment_396688" align="aligncenter" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Esitasin äsja Kuku raadio Tarkade Klubis sellise mälumängu küsimuse: Eesti Murrete sõnaraamatus on kirja pandud üks Harju-Jaanist pärit sõna. Sõna tähendust kirjeldatakse nii: „pisikesed kalakesed jões, elavad kivide ümber”. Tänapäeval on see sõna siiski üldtuntud, sest sama nime kannab üks Eesti poliitik! Kes? Nutikad mälumängurid hakkasid Eesti tipp-poliitikute nimesid otsast peale läbi arutama ning jõudsid kiiresti õige vastuseni: mis need kivide ümber elavad kalakesed ikka muud on kui kalakari ehk karis. Ent sel nädalal tekkis mul küsimus, kui sageli tavalised eestlased teist aastat presidendiametit pidava Alar Karise peale mõtlevad?

Esmaspäeva hommikul oli Vladimir Putinil jälle väga piinlik olla, sest Ukraina teine õnnestunud rünnak Krimmi silla vastu näitas tema saamatust.

caption id="attachment_396688" align="aligncenter" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Hiljuti hoiatas USA peaarst – on sellise pentsiku nimetusega ülitähtis ametimees –, et liigne sotsiaalmeedia kasutamine mõjub halvasti ameerika laste vaimsele tervisele. „Lapsed on kaitsetud ühismeedia ohtliku sisu ees, alates vägivallast ja seksuaalsest sisust, kuni narrimise ja ahistamiseni. Ja liiga paljude laste jaoks võtab ühismeedia ära nende uneaega või kvaliteetaega oma pere ja sõpradega,“ teatas doktor Vivek Murthy. Eks ühismeedia laastavast mõjust on kirjutatud ja räägitud aastaid, ka kogu ühiskonna näitel. Väga hirmutavalt mõjub see, kuidas kümned miljonid ameeriklased elavad sotsiaalmeediamullides, mis on neid veennud, et Joe Biden ei võitnud viimaseid presidendivalimisi ausalt, vaid tulemusi võltsiti Donald Trumpi kahjuks. Kuigi ühtegi tõendit võltsimise kohta ühegi valimisringkonna tasemel pole, mõjutab Ameerika päriselu see, et kümned miljonid inimesed on oma ühismeediamulli (ja meedia) poolt ära tinistatud. Eks vähemal määral kogesime samasugust ühismeediamullide hirmutavat mõju Eestis ka pandeemia ajal.

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Vladimir Putin on olnud Venemaa president 23 aastat, aga kõige halvem päev tema valitsemise ajaloos oli laupäev, 24. juuni 2023, mil sõjapealik Jevgeni Prigožin korraldas sõjakäigu Moskva peale. Kui Putin alustas 2022. aasta veebruaris sõda Ukraina vastu, oli selle eesmärgiks kirjutada end Venemaa ajalukku Peeter Suure kõrvale. Peeter Suur teadupärast laiendas Venemaa territooriumi muuhulgas Balti riikide arvelt ja võitles Venemaale Läänemere kaudu väljapääsu maailma. Seepärast on Venemaal Peetrisse ikka imetlusega suhtutud ja teda ajalooõpikutes kõige rohkem väärtustatud.

[caption id="attachment_327502" align="alignnone" width="300"] Hannes Rumm[/caption] Kui Eestis mõnikord tundub, et meil ei lähe riigi ja rahvana liiga hästi, tasub veidi reisida. Kirjutan seda lugu tänavakohvikus Chişinăus, vana nimega Kišinjovis. Moldova pealinnas. Riigis, kus erinevalt Eestist elab ainult 33 000 m² peal üle kolme miljoni inimese. Aga muu maailma mõõtkavas oleme mõlemad väikeriigid.

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm[/caption] Vestlesin hiljuti legendaarse mööblitööstuse Standard ja mitme ettevõtjate esindusorganisatsiooni juhi Enn Veskimäega. Palusin elukogenud mehel tuua mõned näited selle kohta, kuidas Eesti riik toimetab ebaefektiivselt. Ühe näitena võttis Veskimägi jutuks sajandi alguses kehtestatud vanemapalga, mis võimaldab emal-isal väikelapsega kuni kolm aastat kodus olla. „Seda tehti ainult selleks, et suureneks sündimus,” meenutas Veskimägi. „Kui me vaatame tagantjärele, siis iga aastaga sündimus ainult väheneb. Kas oleks aeg teha analüüs emapuhkuse mõjude kohta?”

Kõndisin kolmapäeva, 10. mai hommikupoolikul Tallinna Siselinna kalmistu ja kaitseväe kalmistu vahel kergliiklusteel.

[caption id="attachment_397693" align="alignnone" width="2000"] Publikut oli küll vähe, kuid ajakirjanik Hannes Rummi ja kuulajate vahel tekkis tihe arutelu. Foto: Ülo Nebokat[/caption] Üleeilsel Euroopa päeval rääkis Eesti Ekspressi ajakirjanik, aastatel 2011–2016 Euroopa komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm Läänemaa raamatukogu lugemissaalis Euroopa Liidu asjadest. Publikut oli vähe, kuid sellest hoolimata tekkis kohati küllaltki tihe arutelu ehk dialoog. Rumm alustas algusest, kui 1964. aastal otsustati esimest korda tähistada Euroopa päeva. 2004. aasta 1. maist on ka Eesti Euroopa Liidu (EL) liige. „Pidime oma meeskonnaga Eesti rahvast valgustama ja selgitama plusse, mis meid Euroopa Liidus ees ootasid,” meenutas Rumm ettevalmistusi 2003. aasta septembris toimunud rahvahääletuseks. „Eesti inimesed olid algul suuresti vastu. Praegusest kümnest Ida-Euroopa riigist ELis oli Eesti kõige tõrksam. Rahvahääletusel aga andis jaatava vastuse kaks kolmandikku rahvast.”