Silt: Hannes Aasma

Tulekahjusid oli Läänemaal mullu vähem kui aasta varem, kuid muid päästesündmusi rohkem. Lõppenud aastal said Läänemaa päästjad 714 väljakutset, mida oli ligi 80 võrra rohkem kui tunamullu. Juba mõnda aega ei saa päästjaid nimetada tuletõrjujateks, sest tulekahjud moodustavad vaid veidi enam kui kümnendiku 408 sündmustest, millele päästjad mullu reageerisid. Eelmisel aastal oli Läänemaal 46 tulekahju, mida on ligi paarkümmend vähem kui aasta varem. Hoonetulekahjusid oli mullu kümme, millest omakorda pooled olid eluhoonetes.

[caption id="attachment_418579" align="alignnone" width="1920"] Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Sügistormid ja sagenenud elektrikatkestused on küll parandanud inimeste valmisolekut kriisideks, aga päris valmis me siiski pole, leiab Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma, kui mullu jaanuaris aastat kokku võtsime, ütlesite, et peaks hakkama jälle pihta lihtsatest asjadest ja kontrollima suitsuandureid. Sügisel oligi suitsuandurite kontroll. Milline oli tulemus? Nagu meil kahtlus oli, on suitsuanduri kasutamine langustrendis – Läänemaal oli 76 protsendil suitsuandurid olemas ja ülejäänutel puudus. Paljudel puhkudel tuli suitsuandur taas korda seada – sellel oli kas patarei läbi või oli see mingil põhjusel maha võetud, või tuli leida andurile parem asukoht. Oli ka kodusid, kus me ei leidnud ühtegi jälge, et seal suitsuandurit oleks kunagi üldse üles pandud.

[caption id="attachment_398412" align="alignnone" width="2000"] Ingkülas toimunud õppusel said vabatahtlikud tuletõrjujad esimest korda harjutada elumaja põlengu kustutamist. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Laupäeval harjutasid kutselised ja vabatahtlikud päästjad Ingkülas talumaja kustutamist. Mitmele vabatahtlikule päästjale oli see esimene kord kogeda päris majapõlengut. Ega tule kustutamine läinudki kohe alguses lihtsalt – küll ei püsinud voolik korralikult käes, küll ei tabanud vesi tulekollet. „Üle maja ei ole mõtet lasta. Lase maja pihta või ära lase üldse,” kõlasid kogenud päästjate õpetussõnad algajatele. Õpetussõnu oli teisigi. Näiteks andis Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma juhiseid, mida peaksid esimesena sündmuskohale jõudnud vabatahtlikud tegema seni, kuni saabuvad kutselised päästjad. Vabatahtlike üks ülesanne on näiteks paika panna voolikuliinid.

[caption id="attachment_398244" align="alignnone" width="640"] Õppusel harjutavad päästjad päästetöö juhtimist, suitsusukeldumist ning tehnilisi ja taktikalisi tegevusi. Foto: erakogu[/caption] Nädal aega kestnud päästeameti õppused lõpevad laupäeval Ingkülas talumaja põletamisega. Õppusel harjutavad päästjad päästetöö juhtimist, suitsusukeldumist ning tehnilisi ja taktikalisi tegevusi. „Maja põletamise õppus pakub võimalust aru saada, mida hoonetulekahju endast kujutab – ümberringi suits ja tulemüha, tekkiv adrenaliin ja hirm, kas ma teen kõik õigesti. Õppusel saabki end proovile panna ja kõiki neid tundeid kogeda,” ütles Lääne päästekeskuse juht Hannes Aasma.

[caption id="attachment_388062" align="alignnone" width="2000"] Siseminister Lauri Läänemets Haapsalu päästekomandos. Malle-Liisa Raigla.[/caption] Kui eelmise aasta lõpus teatas päästeamet, et Haapsalu päästekomando uue hoone ehitamiseks raha pole, siis sel nädal tuli teade, et raha on leitud ja ehitus algab juba sel aastal. „Riigi Kinnisvara ASiga sai selle aasta investeeringud üle vaadatud ja kuna ehitus on natuke odavamaks läinud, avanes võimalus Haapsalu uue komandohoone ehitamiseks,” ütles neljapäeval Haapsalus komando praeguse olukorraga tutvumas käinud siseminister Lauri Läänemets Lääne Elule. Läänemetsa sõnul on Haapsalu komandohoone ehituseks 5,1 miljonit eurot. „Uudis, et raha leiti, on tore, aga enne ei usu, kui sisse kolime,” ütles Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Ta lisas, et Haapsalu komandohoonega on selles mõttes olukord hea, et suurem osa eeltööst on tehtud ja ehitusprojekt sisuliselt valmis.

Lõppenud aasta oli Läänemaa päästjate jaoks tuleõnnetuste poolest üks mustemaid, sest elu kaotas kolm inimest. Ükski inimene mullu õnneks ei uppunud. „Lääne päästekeskuse piirkonnas pole kunagi aasta jooksul 19 inimest tulekahjus hukkunud,” ütles Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Lääne päästekeskus hõlmab viit maakonda. Läänemaalgi hukkus tulekahjudes viimati nii palju inimesi 2011. aastal, kui Haapsalu lastekodu põlengus kaotas elu 10 last. Viimane tulekahju, kus inimene elu kaotas, oli Läänemaal aastal 2018.

[caption id="attachment_385941" align="alignnone" width="2000"] Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juhi Hannes Aasma sõnul on päästeamet viimasel ajal tegelenud rohkem elanikkonnakaitsega, kuid aastalõpu rohketele tuleõnnetustele mõeldes tuleks taas hakata rääkima suitsuandurist. Eelmise aasta lõpus ei möödunud nädalatki, kui poleks tulnud teadet tules hukkunud inimestest. Millest selline tulesurmade arvu tõus? Hea küsimus. Ma ei oska sellele vastata. Eelmine aasta näitas, et suitsuandurite kasutamine kodudes on vähenenud. Avastame järjest rohkem kodusid, kus suitsuandur on maha võetud või on see vananenud ega anna enam märku.

[caption id="attachment_303424" align="aligncenter" width="1610"] Haapsalu päästekomando Tööstuse tänaval. Foto: arhiiv[/caption] Eelmise aasta lõpus otsustas päästeamet, et rahapuudusel lükkub Haapsalu päästekomando uue maja ehitus edasi. Ehitus lükatakse edasi hindade kallinemise tõttu. „Elva, Paide ja Viljandi päästehoone ehitused läksid nii palju kallimaks, et päästeametil ei ole raha praegu Haapsallu uut hoonet ehitada,” ütles päästeameti haldusosakonna juht Janar Kärner. Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma ütles, et kui siseministeeriumis koostati nimekiri ehitamist vajavatest hoonetest, oli Haapsalu seal selgelt prioriteedina sees. Ehituse edasilükkamine tuli Aasma sõnul Haapsalu päästjatele halva üllatusena. „See oli aastalõpu viimane uudis, mis tegi meid tegelikult kurvaks. Kui oled nimekirjas ja sind lauasahtlisse tõstetakse, tähendab see jälle roppu tööd, et sealt jälle nimekirja saada,” ütles Aasma. [caption id="attachment_328511" align="aligncenter" width="2000"] Lääne–Hiiumaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Foto: Urmas Lauri[/caption]