Silt: haapsalu raudtee- ja sidemuuseum
Galerii: muuseumiöö pani rahva liikuma
[gallery ids="448781,448844,448843,448842,448841,448840,448839,448838,448837,448836,448835,448834,448833,448845,448829,448828,448827,448826,448825,448824,448823,448822,448821,448820,448819,448818,448817,448816,448815,448814,448813,448812,448811,448810,448809,448808,448807,448806,448805,448804,448803,448802,448801,448800,448799,448798,448797,448796,448795,448794,448793,448792,448791,448790,448789,448788,448787,448786,448785,448784,448783,448782"]
14. korda toimunud muuseumiöö pani haapsallased laupäeva õhtul muuseumist muuseumisse liikuma. Tänavune muuseumiöö oli pühendatud raamatuaastale ja kandis pealkirja "Öös on raamatut".
Aasta teemale kohaselt avatigi Haapsalu kirikutes kaks raamatuteemalist näitust. Haapsalu Jaani kiriku näitusel "Loaga ja loata" on välja pandud legaalne ja illegaalne vaimulik kirjavara nõukogude okuptasiooni ajast.
"See näitus on natuke ühekülgne selle poolest, et enamik pärineb Salumäede dünastia liikmetelt. Aga see on nii sellepärast, et teiste vaimulike loodud loomingut meie käes ei ole," selgitas Mart Salumäe.
Näitusel on siiski ka mõni selline asi, mille trükkimiseks oli võimalik usuasjade volinikult luba saada. "
Muuseumiööl näeb kinovagunis vanu amatöörfilme
[caption id="attachment_448142" align="alignnone" width="1920"]
Raudtee- ja sidemuuseumi koguhoidja ja kuraatori Riho Luhteri sõnul ei mõju metallkarbis hoidmine filmidele hästi. Foto Kaire Reiljan.[/caption]
Aastakümneid Läänemaa muuseumi fondis peidus olnud filmirullid 1970. aastate Haapsalust jõuavad raudteemuuseumis muuseumiööl vaatajate ette.
Muuseumiööd ette valmistades kogunes väike seltskond muuseumitöötajaid reedel kinohommikule. Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi koguhoidja ja kuraator Riho Luhteri käe all hakkas surisema filmiprojektor ja seinale ilmusid mustvalged filmikaadrid 1977. aasta üleliidulisest taidlusfestivalist Haapsalu kultuurikeskuse laval.
17 minuti pikkuse filmi jooks
Raudtee- ja sidemuuseumi koguhoidja ja kuraatori Riho Luhteri sõnul ei mõju metallkarbis hoidmine filmidele hästi. Foto Kaire Reiljan.[/caption]
Aastakümneid Läänemaa muuseumi fondis peidus olnud filmirullid 1970. aastate Haapsalust jõuavad raudteemuuseumis muuseumiööl vaatajate ette.
Muuseumiööd ette valmistades kogunes väike seltskond muuseumitöötajaid reedel kinohommikule. Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi koguhoidja ja kuraator Riho Luhteri käe all hakkas surisema filmiprojektor ja seinale ilmusid mustvalged filmikaadrid 1977. aasta üleliidulisest taidlusfestivalist Haapsalu kultuurikeskuse laval.
17 minuti pikkuse filmi jooks
1
Lendav Läänlane ja muud mootorrongid
[caption id="attachment_439546" align="alignnone" width="1920"] Raudteemuuseumi teadur Tõnu Tammearu. Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu ja Tallinna vahel 1930. aastatel ühendust pidav diiselmootorrong Lendav Läänlane oli omal ajal Eesti moodsaim rong.
Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumis näeb eilsest näitust mootorrongidest, mis ilmusid meie raudteedele sada aastat tagasi. Vast avatud näitus annab aimu just mootorrongide varajasest ajastust Eesti raudteel ehk siis ajast enne teist maailmasõda.
„Sel aastal said elektrirongid Eesti raudteel sada aastat vanaks,” ütles raudteemuuseumi teadur Tõnu Tammearu näitust sisse juhatades. „Eesti raudtee ajalugu on täis vahvaid lugusid, enneolematuid seikluslikke aspekte ja põnevaid inimesi oma põnevate lugudega,” lisas ta. Neid lugusid ongi raudteemuuseumi töötajad näitusele toonud. Kuigi esikohal on lood, peaks näituselt Tammearu sõnul olema ammendavat tehnilist infot ka mootorihuvilistele.
Esimesed mootorrongid Eesti raudteel olid, nii tänapäevaselt kui see ka ei kõla, elektrimootorrongid, mis hakkasid sõitma 1924. aastal. Tõs
Raudteemuuseumi teadur Tõnu Tammearu. Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu ja Tallinna vahel 1930. aastatel ühendust pidav diiselmootorrong Lendav Läänlane oli omal ajal Eesti moodsaim rong.
Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumis näeb eilsest näitust mootorrongidest, mis ilmusid meie raudteedele sada aastat tagasi. Vast avatud näitus annab aimu just mootorrongide varajasest ajastust Eesti raudteel ehk siis ajast enne teist maailmasõda.
„Sel aastal said elektrirongid Eesti raudteel sada aastat vanaks,” ütles raudteemuuseumi teadur Tõnu Tammearu näitust sisse juhatades. „Eesti raudtee ajalugu on täis vahvaid lugusid, enneolematuid seikluslikke aspekte ja põnevaid inimesi oma põnevate lugudega,” lisas ta. Neid lugusid ongi raudteemuuseumi töötajad näitusele toonud. Kuigi esikohal on lood, peaks näituselt Tammearu sõnul olema ammendavat tehnilist infot ka mootorihuvilistele.
Esimesed mootorrongid Eesti raudteel olid, nii tänapäevaselt kui see ka ei kõla, elektrimootorrongid, mis hakkasid sõitma 1924. aastal. Tõs