Silt: Haapsalu raamatukogu

[caption id="attachment_412955" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu raamatukoguhoidjad Taimi Hein ja Anni Kaasik aasta populaarsemate raamatutega. Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu raamatukogu laenutuste edetabelis võidutsevad välismaised krimkad, mille järele lugejad haaravad juba enne, kui need kohale jõuavad. Edetabeli iga tundmata-teadmata autorgi osutub krimikirjanikuks ja küsimus „Mis see on?“ saab vastuseks: „Krimka!“ Andunud krimifänn neelab 30–40 teost aastas. Kuigi kirjastused paiskavad krimilugusid lettidele rohkem kui eales varem, orienteeruvad fännid krimidžunglis raskusteta. „Nii kui midagi müüki tuleb, on raamatul saba taga,” ütleb Haapsalu raamatukoguhoidja Anni Kaasik. Edetabeli esisajas on krimkad seljatanud nii välismaised lemberomaanid kui ka omamaised autorid, keda võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. Neistki on mitu just krimikirjanikuna tuntud. Kadunud on Petrone kirjastuse seni menukas „Minu …” sari. Rohkem kui kaks kolmandikku esisajast on krimi, millele tekib järjekord juba enne, kui trükisoe teos raamatukokku jõuab. 2023. aasta edetabeli raamatud on nii populaarsed, et esiviiekümnest õnnestub pildistamise jaoks virna laduda napp kümmekond – kõik on väljas. Raamatukoguhoidjad saalivad edasi-tagasi ja naasevad tühjade kätega. Klahvid klõbisevad. Kas on? Väljas. Just läks välja. Tuli ja läks. Oli ju?! Just nägin. Ju keegi siis jõudis ... Krimkad lähevad nagu soojad saiad. Lugejate armastus on reetlik. Kolm aastat esikohal püsinud Ameerika zooloogi Delia Owensi lembekrimiromaan „Kus laulavad langustid“ on troonilt tõugatud ja kukkunud Eero Epneri „Lembit Ulfsaki” järele teiseks. Ulfsak on siiski anomaalia. Aastaid lugejaid lummanud elulooraamatuid ilmub ja haaratakse üha vähem ning poetub edetabelitesse näpuotsaga.

[caption id="attachment_412988" align="alignnone" width="1920"] Kulalislaenutajad Merilin Tuulik, Marta Kirjutus ja Laura-Angela Ratas-raamatukogus. Andra Kirna[/caption] Reedel, külalislaenutajate päeval „Vaata, kes laenutab?!“ ulatasid Haapsalu raamatukogus lugejatele raamatuid Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased. Lõuna paiku olid laenutusleti taga LÜGi kümnenda klassi õpilased Merilin Tuulik, Marta Kirjutus ja Laura Angela Ratas. „Meie eesti keele õpetaja rääkis sellest võimalusest ja küsis, kas tahaksime. See tundus huvitav olema ja nii me siin oleme,“ lausus Kirjutus.

[caption id="attachment_412879" align="alignnone" width="1920"] Raamatukogu lugejahariduse peaspetsialisti Janne Tenson paneb kooliõpilased raamatuid laenutama. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Reedel, üle-eestilisel külalislaenutajate päeval võib Haapsalu raamatukogude laenutusletis kohata noori – Haapsalu raamatukogus annavad raamatuid välja Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased ja lasteraamatukogus nooremad koolilapsed.

[caption id="attachment_395489" align="alignnone" width="2000"] Malle-Liisa Raigla foto[/caption] Haapsalu raamatukogu trepigaleriis on järgmise nädala lõpuni näha viie Haapsaluga seotud kunstniku – Anne Metsise, Liivia ja Elga Leškini, Karin Raski ja Helve-Reet Ree – moejoonised. Pearaamatukoguhoidja Kersti Branti sõnul sai näitus tõuke paar aastat tagasi, kui haapsallane Aita Mölder näitas tema valdusse jõudnud Ree moejooniseid ja muretses, et neid pole kuhugi panna. Brant oli valmis joonised hoiule võtma, sest raamatukogu oli tema hinnangul nende hoidmiseks ja näitamiseks sobiv koht. Et aga Ree joonistustest jäänuks terve näituse tegemiseks väheks, otsustas Brant kampa kutsuda teisedki Haapsaluga seotud moeloojad.

[gallery ids="394155,394157,394159,394161,394163,394165,394167,394169,394171,394173,394175,394177,394179,394181,394183,394185,394187,394189,394191,394193,394195,394197,394199,394201,394203"] Fotod Kaire Reiljan Haapsalust pärit moekunstnik Anne Metsis sorteeris 65. sünnipäeva puhul oma Haapsalu kodu kapisahtleid ja avas sünnipäeval Haapsalu raamatukogu laenutussaalis sahtlileidudest retronäituse. „Tundub nagu natuke egotrip oma vanu pilte välja panna, aga see on ka võimaluse pakkumine, et kõik saaksid ära tunda asju, mis olid 20, 30 ja isegi 50 aastat tagasi,” ütles Metsis näitust sisse juhatades. Tõepoolest enamikul selle ajastu ja ka veidi noorematel inimeste kappides leidub kooliaegseid pilte, märkmike ja laulikuid. „See peaks kõigile tekitama déjà vu tunde,” lisas ta.

[caption id="attachment_392314" align="alignnone" width="696"] Kirjanik, luuletaja ja diplomaat Jaak Jõerüüt. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption] Teatrikuu raames kohtus proosakirjanik, luuletaja, näitekirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt Haapsalu raamatukogus lugejatega.

[caption id="attachment_391675" align="alignnone" width="2000"] Theatrumi loominguline juht Lembit Peterson on prantsuse teatrikunsti asjatundja. Foto: Andra Kirna[/caption] Frankofooniakuu puhul Haapsalu raamatukogus avatud näituse „100 aastat Molière’i fotodel” juhatas sisse teatri Theatrum loomingulise juhi Lembit Petersoni loeng Molière’ist. Sõna „frankofoonia” tähistab prantsuse keeleruumi – nii maid, kus prantsuse keel on tarvitusel kõnekeelena, kui ka neid, kus seda kasutab riigiaparaat. Nii näitus kui ka Peterson jõudsid Haapsalu raamatukokku õigupoolest Haapsalu oma prantslase Stéphane Claveli ja Prantsuse instituudi kaasabil. „Tahtsin seda näitust siia tuua ja õnneks tunnen kedagi, kes tunneb kedagi, kes tunneb hr Petersoni,“ oli Clavel saavutusega sügavalt rahul. Jean-Baptiste Poquelin ehk Molière, kellele loomingule näitusega tähelepanu pööratakse, sündis 1622. aastal ja suri 1673, pärast seda, kui oli laval neljandat korda etendanud peaosa oma enda kirjutatud „Ebahaiges”.

[caption id="attachment_391651" align="alignnone" width="2000"] Esimest korda oli raamatukogu üritusel püsti ka kaamera. Foto; Andra Kirna[/caption] Frankofooniakuu avamisel oli Haapsalu raamatukogu ruumides esimest korda kasutusel mõne aasta eest nn koroonaraha eest kultuurikeskusega kahasse hangitud ülekandetehnika.