Silt: Haapsalu põhikool
3×3 korvpallis selgusid Läänemaa koolinoorte meistrid
[caption id="attachment_439645" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu põhikooli 4.-5. klasside tüdrukud. Enn Kerge[/caption]
Taebla kooli spordisaalis võistlesid Läänemaa 4.-7. klasside poisid ja tüdrukud 3x3 korvpallis. Meistrid selgitati välja neljas vanuseklassis.
Haapsalu põhikooli korvpallurid sõitsid koju kolme esikohaga, ühe alavõidu sai Taebla Kool. Kõige rohkem auhinnalisi kohti ehk neli võitis Oru Kool.
Kõige arvukamalt oli 4.-5.klassi poiste võistkondi, koguni kaheksa. Tiimid jaotati kahte alagruppi ja vastavalt mängude tulemustele jõudsid poolfinaalidesse Oru kool, Haapsalu põhikool I, Haapsalu algkool ja Taebla kool.
Neist finaali mängisid end Haapsalu põhikool I ja Haapsalu algkool. Nendevahelises põhiturniiri mängus oli parem algkool. Seevastu finaali võitis Haapsalu põhikool. Kolmand
Haapsalu põhikooli 4.-5. klasside tüdrukud. Enn Kerge[/caption]
Taebla kooli spordisaalis võistlesid Läänemaa 4.-7. klasside poisid ja tüdrukud 3x3 korvpallis. Meistrid selgitati välja neljas vanuseklassis.
Haapsalu põhikooli korvpallurid sõitsid koju kolme esikohaga, ühe alavõidu sai Taebla Kool. Kõige rohkem auhinnalisi kohti ehk neli võitis Oru Kool.
Kõige arvukamalt oli 4.-5.klassi poiste võistkondi, koguni kaheksa. Tiimid jaotati kahte alagruppi ja vastavalt mängude tulemustele jõudsid poolfinaalidesse Oru kool, Haapsalu põhikool I, Haapsalu algkool ja Taebla kool.
Neist finaali mängisid end Haapsalu põhikool I ja Haapsalu algkool. Nendevahelises põhiturniiri mängus oli parem algkool. Seevastu finaali võitis Haapsalu põhikool. Kolmand
Haapsalu põhikool on korvpallis Läänemaa parim
[gallery ids="438775,438776"]
Haapsalu spordikeskuses peeti 28. novembril Läänemaa põhikoolide korvpalli meistrivõistlused. Osales viis noormeeste ja kolm neidude võistkonda.
Tütarlaste arvestuses oli parim Haapsalu põhikool, kes võitis mõlemad mängud. Oru ja Noarootsi koolide omavahelises mängus oli parem eelmise aasta võitja Oru kool. Nii asi esimese koha Haapsalu põhikool, teine oli Oru ja kolmas Noarootsi kool.
Haapsalu põhikooli neidude võistkonnas mängi
Läänlased käisid võrokate peol
[gallery ids="427216,427214"]
Haapsalu põhikooli lastekoor ja Läänemaa ühisgümnaasiumi noorte segakoor otsustasid võtta kätte ja õppida suurte laulupidude vahelisel ajal ära hoopis võrokeelsed laulud, et osaleda võrokate laulupeol Uma Pido.
Kuues võrokeelne laulupidu Uma Pido toimus sedapuhku 1. juunil Põlvas Intsikurmu laululaval ja tõi kokku rekordilised 3900 esinejat. Suurem osa osalejatest olid Lõuna-Eestist ja mõned ka pealinnast, aga Eesti kooridest olid kaks Haapsalu koolikoori ilmselt kõige kaugemalt tulijad. Kõige kaugem tulija oli võrokeste peol aga Euroopa Eesti segakoor.
Pitsikeskuses saab vaadata õpilaste ja õpetajate käsitööd
[gallery ids="425219,425220,425218,425217,425216,425215,425214,425213,425212,425211"]
Haapsalu põhikooli õpilaste ja õpetajate käsitöönäituse avamine pitsikeskuses. Fotod Andra Kirna.
Haapsalu põhikool teeb õpilaste ja õpetajate ühist käsitöönäitust pitsikeskuses kolmandat korda ja nii keskus kui ka kool tahavad selle muuta traditsiooniks.
10
Koolijuhid taunivad põhikoolide edetabelit
[caption id="attachment_425087" align="alignnone" width="696"]
Direktor Anne Mahoni sõnul on Haapsalu põhikooli teiste Läänemaa koolidega raske võrrelda, sest siin käib hulga rohkem lapsi. Foto Andra Kirna.[/caption]
Eesti põhikoolide edetabelis on Läänemaa koolidest kõige kõrgemal kohal Risti kool, mis asub 32. kohal.
Direktor Anne Mahoni sõnul on Haapsalu põhikooli teiste Läänemaa koolidega raske võrrelda, sest siin käib hulga rohkem lapsi. Foto Andra Kirna.[/caption]
Eesti põhikoolide edetabelis on Läänemaa koolidest kõige kõrgemal kohal Risti kool, mis asub 32. kohal. 
Haapsalu tüdruk käis Tartus vahetusõpilaseks
[caption id="attachment_421689" align="alignnone" width="1920"]
Hetty Tamm. Andra Kirna[/caption]
Haapsalu põhikooli 8. klassi õpilane Hetty Tamm õppis aasta alguses kaks nädalat hoopis Tartus, Raatuse koolis.
Võimaluse paariks nädalaks Tartusse kooli minna leidis Hetty ise, eeskujuks tema klassis veidi enne seda õppinud Lagedi kooli tüdrukud.
Eesti-sisest õpilasvahetust korraldab MTÜ VeniVidiVici. Nende kodulehe õpetuste järgi Hetty tegutsema asuski. „Tartu sellepärast, et mul on seal õde,“ ütles tüdruk. Raatuse kooli valis ta aga huvitava kodulehe järgi. „Seal on näha, et nad saavad väga hästi läbi teiste riikide koolidega, neil on mujal sõpruskoolid. Rubriik „Kuu tegijad“, kus räägitakse neist õpilastest, kes on sel kuul millegi põnevaga hakkama saanud, oli ka kutsuv. Ja Raatuse kooli õpitulemustel pole ka viga,“ rääkis ta.
Kahe nädalaga jõudis Haapsalu tüdruk Tartus klassi ja õpetajatega tuttavaks saada. „Õhkkond nende koolis tundus kuidagi vabam. Õpilased ja õpetajad suhtlesid omavahel hästi palju. Võibolla osalt selle pärast, et oli õppeperioodi lõpp ja sellepärast lihtsam aeg,“ ütles tüdruk. Aga seda ei pidanud ta ainukeseks põhjuseks. „Raatuse koolis tehakse hästi palju grupitöid. Võid asju teistega arutada. Mingis mõttes on see hea, siis saad vastuste poolest rikkamaks. Samas see, kes on teema endale selgeks teinud, selgitab siis neile, kes ei viitsinud või ei ole õppinud,“ rääkis Hetty. „Seda, et oleksin pidanud ise peamise ära tegema, ei saa ma ka jälle öelda. Kui vastamine oli, pidid ikka kõik midagi ütlema,“ meenutas ta.
Hetty Tamm. Andra Kirna[/caption]
Haapsalu põhikooli 8. klassi õpilane Hetty Tamm õppis aasta alguses kaks nädalat hoopis Tartus, Raatuse koolis.
Võimaluse paariks nädalaks Tartusse kooli minna leidis Hetty ise, eeskujuks tema klassis veidi enne seda õppinud Lagedi kooli tüdrukud.
Eesti-sisest õpilasvahetust korraldab MTÜ VeniVidiVici. Nende kodulehe õpetuste järgi Hetty tegutsema asuski. „Tartu sellepärast, et mul on seal õde,“ ütles tüdruk. Raatuse kooli valis ta aga huvitava kodulehe järgi. „Seal on näha, et nad saavad väga hästi läbi teiste riikide koolidega, neil on mujal sõpruskoolid. Rubriik „Kuu tegijad“, kus räägitakse neist õpilastest, kes on sel kuul millegi põnevaga hakkama saanud, oli ka kutsuv. Ja Raatuse kooli õpitulemustel pole ka viga,“ rääkis ta.
Kahe nädalaga jõudis Haapsalu tüdruk Tartus klassi ja õpetajatega tuttavaks saada. „Õhkkond nende koolis tundus kuidagi vabam. Õpilased ja õpetajad suhtlesid omavahel hästi palju. Võibolla osalt selle pärast, et oli õppeperioodi lõpp ja sellepärast lihtsam aeg,“ ütles tüdruk. Aga seda ei pidanud ta ainukeseks põhjuseks. „Raatuse koolis tehakse hästi palju grupitöid. Võid asju teistega arutada. Mingis mõttes on see hea, siis saad vastuste poolest rikkamaks. Samas see, kes on teema endale selgeks teinud, selgitab siis neile, kes ei viitsinud või ei ole õppinud,“ rääkis Hetty. „Seda, et oleksin pidanud ise peamise ära tegema, ei saa ma ka jälle öelda. Kui vastamine oli, pidid ikka kõik midagi ütlema,“ meenutas ta. 
Põhikooli juures muutus liikluskord
[caption id="attachment_421110" align="aligncenter" width="1242"]
Kiirusepiirang Haapsalu põhikooli juures. Foto: Andrus Must[/caption]
Veel esmaspäeval kehtis Lihula maanteel Haapsalu põhikooli juures Staadioni tänavast Mulla tänavani kiiruspiirang 30 km/h vaid tööpäeviti kell 7.30–8.30, teisipäevast ei või seal aga tööpäeviti kiiremini kui 30 km/h sõita kell 7.30–17.
„Kes nüüd mälu järgi sõidavad, võivadki saada trahvi,” ütles sõiduõpetaja Andrus Must, kes liiklusmuudatusest Lääne Elule teada andis.
Kiirusepiirang Haapsalu põhikooli juures. Foto: Andrus Must[/caption]
Veel esmaspäeval kehtis Lihula maanteel Haapsalu põhikooli juures Staadioni tänavast Mulla tänavani kiiruspiirang 30 km/h vaid tööpäeviti kell 7.30–8.30, teisipäevast ei või seal aga tööpäeviti kiiremini kui 30 km/h sõita kell 7.30–17.
„Kes nüüd mälu järgi sõidavad, võivadki saada trahvi,” ütles sõiduõpetaja Andrus Must, kes liiklusmuudatusest Lääne Elule teada andis. 
Haapsalu põhikooli 3.b klass: Eestile mõeldes
[caption id="attachment_420366" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu põhikooli 3. b õpilased koos vanemate, õpetaja ja Haapsalu linnapeaga. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Mõtlen Eestile ja mõtlen meie puhtale, ilusale loodusele. Mõtlen imeliste värvidega neljale aasta-ajale: soojale suvele, lumisele talvele, värvikirevale sügisele ja värskelt lõhnavale kevadele. Mõtlen sinisele taevale, mustale suitsupääsukesele ja valgele merevahule. Mõtlen meie lõpututele rohelistele põldudele, mis on metsaga ääristatud, mõtlen linnulaulule.
Haapsalu põhikooli 3. b õpilased koos vanemate, õpetaja ja Haapsalu linnapeaga. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Mõtlen Eestile ja mõtlen meie puhtale, ilusale loodusele. Mõtlen imeliste värvidega neljale aasta-ajale: soojale suvele, lumisele talvele, värvikirevale sügisele ja värskelt lõhnavale kevadele. Mõtlen sinisele taevale, mustale suitsupääsukesele ja valgele merevahule. Mõtlen meie lõpututele rohelistele põldudele, mis on metsaga ääristatud, mõtlen linnulaulule. 
Uuel õppeaastal on Haapsalus üks venekeelne klass
[caption id="attachment_418864" align="alignnone" width="1024"]
Haapsalu põhikoolis on järgmisel õppeaastal ainult üks klass, kus osa õppest toimub vene keeles. Foto: Arhiiv[/caption]
Haapsalu põhikooli hoolekogu küsib linnavolikogult luba, et järgmisel õppeaastal oleks üks 9. klassi paralleel venekeelse õppega.
Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni ütles, et tegemist on keelekümblusklassiga, kus osa tunde toimub eesti, osa vene keeles.
Tuleval õppeaastal lähevad kõik Eesti koolide 1. ja 4. klassid üle eestikeelselt õppele, hoolekogu ettepanekul ja volikogu otsusel võib teistes klassides õpe toimuda ka mõnes teises keeles kui eesti keeles. Hiljemalt 2029. aasta sügisest peab õppetöö kõigis klassides olema eestikeelne.
Haapsalu põhikoolis on järgmisel õppeaastal ainult üks klass, kus osa õppest toimub vene keeles. Foto: Arhiiv[/caption]
Haapsalu põhikooli hoolekogu küsib linnavolikogult luba, et järgmisel õppeaastal oleks üks 9. klassi paralleel venekeelse õppega.
Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni ütles, et tegemist on keelekümblusklassiga, kus osa tunde toimub eesti, osa vene keeles.
Tuleval õppeaastal lähevad kõik Eesti koolide 1. ja 4. klassid üle eestikeelselt õppele, hoolekogu ettepanekul ja volikogu otsusel võib teistes klassides õpe toimuda ka mõnes teises keeles kui eesti keeles. Hiljemalt 2029. aasta sügisest peab õppetöö kõigis klassides olema eestikeelne.