Silt: Haapsalu lossiplats
63
Lossiplatsil lagunevate majade omanikke võib oodata trahv
[caption id="attachment_386652" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu esindusplatsil seisab kaks lagunevat maja, omanikele ettekirjutused ei mõju. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu Lossiplatsil lagunevaid maju võib sel aastal oodata sunniraha, sest omanikud on linnavalitsuselt saadud ettekirjutuste osas ignorantsed.
Haapsalu linnavalitsuse ehitusjärelevalve spetsialisti Tõnu Tammesalu sõnul on majade omanikud parandanud küll hooneid nii palju, et möödujatele midagi pähe ei kukuks, kuid need parandused on kaheldavate väärtustega. Näiteks on ohtlikke kohti parandatud kleepsudega ja katust bituumenteibiga. „Koledad on ikka,” ütles Tammesalu. Linnavalitsus on aastate eest lasknud hooned plaguga katta, et linnapilt viisakam välja näeks.
Haapsalu esindusplatsil seisab kaks lagunevat maja, omanikele ettekirjutused ei mõju. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu Lossiplatsil lagunevaid maju võib sel aastal oodata sunniraha, sest omanikud on linnavalitsuselt saadud ettekirjutuste osas ignorantsed.
Haapsalu linnavalitsuse ehitusjärelevalve spetsialisti Tõnu Tammesalu sõnul on majade omanikud parandanud küll hooneid nii palju, et möödujatele midagi pähe ei kukuks, kuid need parandused on kaheldavate väärtustega. Näiteks on ohtlikke kohti parandatud kleepsudega ja katust bituumenteibiga. „Koledad on ikka,” ütles Tammesalu. Linnavalitsus on aastate eest lasknud hooned plaguga katta, et linnapilt viisakam välja näeks. 
Arhitekt: esindushoone kuurordi riismete vahel
[caption id="attachment_383117" align="alignnone" width="2000"]
Arhitekt Annika Valkna. Foto Liina Notta[/caption]
Haapsalu linnavalitsuse uue hoone arhitektuurivõistlusel on edasiminekuks valitud süsinikurohke tee.
4. oktoobril potsatas mu e-postkasti Eesti arhitektide liidu pressiteade „Haapsalu linnavalitsuse uue hoone arhitektuurivõistlus“. Mis saaks ühele arhitektisüdamele olla ihaldusväärsem kui kavandada oma sünnilinna linnavalitsuse hoone? Süüvisin konkursitingimustesse, et saada selgust, mida tahetakse, miks tahetakse ja millised on kitsendused.
Võistlusülesande esimese lõigu lõpetab lause: „Uus hoone võiks oma ökoloogilise jalajäljega olla eeskujuks vanalinna tuleviku arengule.“ Selle üdini silmakirjaliku lauseta ei planeerita ühtegi avalikku hoonet, kuigi uue maja ehitamine ei ole kunagi ökoloogilisem kui vana kordategemine. Vanalinna tulevikku silmas pidades tuleks anda uus võimalus mõnele olemasolevale, praegu õige rakenduseta hoonele. Neid Haapsalu vanalinnas jagub. Uut hoonet on projekteerijal ehk kergem planeerida, tellijal rahaliselt soodsam ehitada, aga see ei tähenda ökoloogilisust, millel on kolm põhilist aspekti.
Arhitekt Annika Valkna. Foto Liina Notta[/caption]
Haapsalu linnavalitsuse uue hoone arhitektuurivõistlusel on edasiminekuks valitud süsinikurohke tee.
4. oktoobril potsatas mu e-postkasti Eesti arhitektide liidu pressiteade „Haapsalu linnavalitsuse uue hoone arhitektuurivõistlus“. Mis saaks ühele arhitektisüdamele olla ihaldusväärsem kui kavandada oma sünnilinna linnavalitsuse hoone? Süüvisin konkursitingimustesse, et saada selgust, mida tahetakse, miks tahetakse ja millised on kitsendused.
Võistlusülesande esimese lõigu lõpetab lause: „Uus hoone võiks oma ökoloogilise jalajäljega olla eeskujuks vanalinna tuleviku arengule.“ Selle üdini silmakirjaliku lauseta ei planeerita ühtegi avalikku hoonet, kuigi uue maja ehitamine ei ole kunagi ökoloogilisem kui vana kordategemine. Vanalinna tulevikku silmas pidades tuleks anda uus võimalus mõnele olemasolevale, praegu õige rakenduseta hoonele. Neid Haapsalu vanalinnas jagub. Uut hoonet on projekteerijal ehk kergem planeerida, tellijal rahaliselt soodsam ehitada, aga see ei tähenda ökoloogilisust, millel on kolm põhilist aspekti.
