Silt: haapsalu lasteraamatukogu
1
Etluskomkurss: täitsa sürr, kui palju andekaid lapsi ja noori meil on!
[gallery ids="422066,422067,422068,422069,422070,422071,422072,422073,422074,422075"]
Milleks on vaja minna teatrisse ja maksta selle eest palju raha, kui võib korraldada etluskonkursi!
Tänavune Enno-konkursi lõppvoor pakkus mitmeid teatrielamusi, ehkki esitati luuletusi ja proosapalasid, mitte näitemänge.
Emakeelepäeval toimus Haapsalu lasteraamatukogus Ernst Ennole pühendatud maakondlik etluskonkurss. Osalejaid oli üle 90 ja esindatud peaaegu kõik Läänemaa koolid. Enno-konkurss on alati olnud arvuka osavõtjaskonnaga, aga tänavune ületas kõik lähiaastate piirid. Võisteldi neljas kategoorias. Kõige nooremad lugesid luuletust, alates 4. klassist tuli oma oskusi näidata lisaks ka päheõpitud proosapala esitamisega.
Inger Hein: noh, kui koju tulen, siis raamat lahti!
[caption id="attachment_420736" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu tüdruk Inger Hein unustab end nutitelefoni asemel raamatutesse, sest need on tema sõnul palju huvitavamad. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Andres Ammase fondi väikese lugeja auhinna pälvinud Inger Hein õppis kolmeaastaselt lugema ja sellest ajast peale pole ta raamatut käest saanud.
Ei ole asja, mida üheksa-aastane Inger ei teeks. Ta laulab Canzone kooris, tantsib T-Stuudios ja käib Haapsalu noorte huvikeskuse draamaringis. Kuidas ta selle kõige kõrvalt jõuab veel lugeda? „Noh, kui koju tulen siis raamat lahti!“ ütleb Inger. 5. ja 6. jaanuaril, need kuupäevad on tüdrukul täpselt meeles, sest selliseid päevi elus naljalt ette ei tule, neil päevil Inger ei lugenud. Aga siis oli ta viirusega maas. Nutitelefoni Inger ei näpi. „Mitte et meie teda kuidagi piiraks,“ ütleb Ingeri ema Laura Hein. Tüdrukut lihtsalt ei huvita. „Raamat on kõvasti põnevam kui telefon või arvutimäng,“ ütleb Inger.
Haapsalu tüdruk Inger Hein unustab end nutitelefoni asemel raamatutesse, sest need on tema sõnul palju huvitavamad. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Andres Ammase fondi väikese lugeja auhinna pälvinud Inger Hein õppis kolmeaastaselt lugema ja sellest ajast peale pole ta raamatut käest saanud.
Ei ole asja, mida üheksa-aastane Inger ei teeks. Ta laulab Canzone kooris, tantsib T-Stuudios ja käib Haapsalu noorte huvikeskuse draamaringis. Kuidas ta selle kõige kõrvalt jõuab veel lugeda? „Noh, kui koju tulen siis raamat lahti!“ ütleb Inger. 5. ja 6. jaanuaril, need kuupäevad on tüdrukul täpselt meeles, sest selliseid päevi elus naljalt ette ei tule, neil päevil Inger ei lugenud. Aga siis oli ta viirusega maas. Nutitelefoni Inger ei näpi. „Mitte et meie teda kuidagi piiraks,“ ütleb Ingeri ema Laura Hein. Tüdrukut lihtsalt ei huvita. „Raamat on kõvasti põnevam kui telefon või arvutimäng,“ ütleb Inger. 
Näitus lasteraamatukogus: kassid, kakud ja teised toredad
[caption id="attachment_419727" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu lasteraamatukogus näeb läbilõiget Läti illustraatorite loomingust. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lasteraamatukogus eksponeeritav pildikooslus „Armastusega Lätimaalt“ on põnev läbilõige meie naabrite illustratsioonivaldkonnast nii tuntud kui ka noorte tegijate näitel.
Näitusel saab vaadata kuue läti kunstniku pilte. Kummatigi ei erine nende stiil ja laad eesti kolleegide omast kuigivõrd. Eesti lastekirjanduse keskuse direktori Triin Soone arvamuse kohaselt käivad meie ja nende kunstnikud kohati suhteliselt ühte jalga. Illustratsioonitrendid, mis on tulnud meile, on ka Läti illustratsioonis väga hästi näha, märgib ta, aga erinevus näeb värvijulguses. „Meie illustraatorid on julgemad tooma intensiivsemaid ja eripärasemaid värve sisse, Läti illustratsioon on võibolla natukene mahedam ja pastelsemate toonidega," kirjeldas ta.
Haapsalu lasteraamatukogus näeb läbilõiget Läti illustraatorite loomingust. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lasteraamatukogus eksponeeritav pildikooslus „Armastusega Lätimaalt“ on põnev läbilõige meie naabrite illustratsioonivaldkonnast nii tuntud kui ka noorte tegijate näitel.
Näitusel saab vaadata kuue läti kunstniku pilte. Kummatigi ei erine nende stiil ja laad eesti kolleegide omast kuigivõrd. Eesti lastekirjanduse keskuse direktori Triin Soone arvamuse kohaselt käivad meie ja nende kunstnikud kohati suhteliselt ühte jalga. Illustratsioonitrendid, mis on tulnud meile, on ka Läti illustratsioonis väga hästi näha, märgib ta, aga erinevus näeb värvijulguses. „Meie illustraatorid on julgemad tooma intensiivsemaid ja eripärasemaid värve sisse, Läti illustratsioon on võibolla natukene mahedam ja pastelsemate toonidega," kirjeldas ta. 
Haapsalu poiss tegi Rubiku kuubikutest Eiffeli torni
[caption id="attachment_417762" align="alignnone" width="768"]
Sefran Looveer. Foto: Andra Kirna[/caption]
Haapsalu lasteraamatukogus on jaanuari lõpuni vaadata Haapsalu noormehe Sefran Looveeri Rubiku kuubikutest tehtud mosaiik – Eiffeli torn.
„Tuli pähe, et see võiks olla midagi toredat, mida kõik tunnevad,“ rääkis Looveer motiivi valikust. Prantsusmaa lipu värvides pildi pani poiss 11 töötunniga kokku 2240 väikesest Rubiku kuubikust.
Sefran Looveer. Foto: Andra Kirna[/caption]
Haapsalu lasteraamatukogus on jaanuari lõpuni vaadata Haapsalu noormehe Sefran Looveeri Rubiku kuubikutest tehtud mosaiik – Eiffeli torn.
„Tuli pähe, et see võiks olla midagi toredat, mida kõik tunnevad,“ rääkis Looveer motiivi valikust. Prantsusmaa lipu värvides pildi pani poiss 11 töötunniga kokku 2240 väikesest Rubiku kuubikust.
Lasteraamatukogu näitus viib illustratsioonimaailma
[gallery ids="416681,416682,416683,416684,416685,416686,416687,416688,416689,416690,416692"]
Lasteraamatukogus saab jõulu- ja näärikuul nautida kõrgtasemel illustratsioonikunsti.
Poola vabariigi suursaatkonna vahendusel jõudis Haapsallu poola kunstniku Joanna Concejo isikunäitus „See on minu maailm“. Kokkulepe näituse osas oli juba sõlmitud, kui tuli hea uudis – rahvusvahelise žürii otsusega omistati Concejole Tallinna illustratsioonitriennaali „Pildi jõud“ laureaadi tiitel. Triennaalil osales 82 kunstnikku 26 riigist. Nüüd on meie huvilistel võimalus tutvuda selle erakordse kunstniku peenekoeliste piltidega, milles on mitmetasandilist sõnumit ja küllaga tähendusrikkust, need jutustavad oma lugu, toetades samas ka teksti autori sõnumi edasiandmist.
Nukumäng lasteraamatukogus
[caption id="attachment_413899" align="alignnone" width="1920"] Raamatukoguhoidja Krista Kumbergi käes olev öökull on nukumeistri lapsepõlvelelu, mis on uue elu saanud. Foto: Andra Kirna[/caption]
Küsisin Marija Samorukova mänguasjanäitust „Vanade nukkude uus elu“ külastanud esimese klassi laste käest, kui vanalt peaks nukkudega mängimise ära lõpetama.
„Ei peagi,“ kõlas kiire vastus. Lapse suust pead sa tõde kuulma… Marija on küll noor, aga kahtlemata täiskasvanu, ent nukud pole tema jaoks pelgalt kogumise objekt. Need on kaaslased, sõbrad, hoolealused, partnerid ning näitlejad lavastustes ja filmiklippides. Nukkude kaudu avaldub koguja loomingulisus. Igal eksponaadil on oma nimi, elu ja lugu, minevik ja tulevik, seosed ja suhted teiste leludega.
Samorukova kogu koosneb laias laastus viiesajast mänguasjast, enamik nendest nukud. Lasteraamatukogus näeb neist väikest osa, aga näitus kannab väärt põhimõtet. Nimelt on välja pandud sellised, mis kätkevad Marija käte soojust, millele (või peaks ütlema kellele?) andis meister uue elu ja värske välimuse.
Raamatukoguhoidja Krista Kumbergi käes olev öökull on nukumeistri lapsepõlvelelu, mis on uue elu saanud. Foto: Andra Kirna[/caption]
Küsisin Marija Samorukova mänguasjanäitust „Vanade nukkude uus elu“ külastanud esimese klassi laste käest, kui vanalt peaks nukkudega mängimise ära lõpetama.
„Ei peagi,“ kõlas kiire vastus. Lapse suust pead sa tõde kuulma… Marija on küll noor, aga kahtlemata täiskasvanu, ent nukud pole tema jaoks pelgalt kogumise objekt. Need on kaaslased, sõbrad, hoolealused, partnerid ning näitlejad lavastustes ja filmiklippides. Nukkude kaudu avaldub koguja loomingulisus. Igal eksponaadil on oma nimi, elu ja lugu, minevik ja tulevik, seosed ja suhted teiste leludega.
Samorukova kogu koosneb laias laastus viiesajast mänguasjast, enamik nendest nukud. Lasteraamatukogus näeb neist väikest osa, aga näitus kannab väärt põhimõtet. Nimelt on välja pandud sellised, mis kätkevad Marija käte soojust, millele (või peaks ütlema kellele?) andis meister uue elu ja värske välimuse. 
Koolivaheaeg pakub nii tubast olemist kui kutsub ka loodusesse
[caption id="attachment_412699" align="alignnone" width="1920"] Iloni Imedemaal saab vaheajal meisterdada. Foto arhiiv[/caption]
Algaval koolivaheajal ootavad lapsi ja noori külla Läänemaa muuseumid ja raamatukogud, avatud on noortekeskused ja osaleda saab looduslaagrites.
Haapsalu lasteraamatukogus jätkuvad ka vaheajal laupäevased jutuhommikud. „28. oktoobril, jutuhommiku ajal tuleb Eesti kirjanduse päeva puhul lasteraamatukokku külla Aidi Vallik,” ütles raamatukogu lasteosakonna juhataja Jaanus Kõuts.
Iloni Imedemaal saab vaheajal meisterdada. Foto arhiiv[/caption]
Algaval koolivaheajal ootavad lapsi ja noori külla Läänemaa muuseumid ja raamatukogud, avatud on noortekeskused ja osaleda saab looduslaagrites.
Haapsalu lasteraamatukogus jätkuvad ka vaheajal laupäevased jutuhommikud. „28. oktoobril, jutuhommiku ajal tuleb Eesti kirjanduse päeva puhul lasteraamatukokku külla Aidi Vallik,” ütles raamatukogu lasteosakonna juhataja Jaanus Kõuts. 
Ettelugemise võistlusel loeti Eno Raua roostevaba loomingut
[caption id="attachment_412597" align="alignnone" width="1920"]
Esikolmik vasakult: Juhan Karlis (2. koht), Emma Calero (1. koht) ja Reio Niilo (3. koht). Foto: Jaanus Kõuts[/caption]
Reedel toimus Haapsalu lasteraamatukogus üle-eestilise 4. klasside ettelugemisvõistluse Läänemaa eelvoor.
Võistlus kandis teemat „Padakonna vada“ ja oli pühendatud lastekirjanik Eno Raua 95. sünniaastapäevale. Osales 16 õpilast viiest koolist. Võitja esindab Lääne maakonda 20. oktoobril Tallinnas Eesti lastekirjanduse keskuses toimuval lõppvõistlusel. Keskuse ärgitusel tähistatakse ettelugemise päeva alates 1994. aastast.
Esikolmik vasakult: Juhan Karlis (2. koht), Emma Calero (1. koht) ja Reio Niilo (3. koht). Foto: Jaanus Kõuts[/caption]
Reedel toimus Haapsalu lasteraamatukogus üle-eestilise 4. klasside ettelugemisvõistluse Läänemaa eelvoor.
Võistlus kandis teemat „Padakonna vada“ ja oli pühendatud lastekirjanik Eno Raua 95. sünniaastapäevale. Osales 16 õpilast viiest koolist. Võitja esindab Lääne maakonda 20. oktoobril Tallinnas Eesti lastekirjanduse keskuses toimuval lõppvõistlusel. Keskuse ärgitusel tähistatakse ettelugemise päeva alates 1994. aastast.