Silt: georg martin

[caption id="attachment_476344" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu linnajuhid soovivad, et Tagalahe seisund paraneks ja seal saaks paadiga sõita. Malle-Liisa Raigla[/caption] Tänavu on plaanis alustada Haapsalu lahes karbi- ja vetikakasvatusega, kuid linn soovib Tagalahe seisundi parandamiseks enamat. Haapsalu laht on pikemat aega olnud Eesti rannikuvetest kõige kehvemas seisus veekogu. Mullune uuring näitab, et lahes on tavapäratult palju biomassi ja nitraate. Mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martini sõnul suurenes kevadega võrreldes nitraatide hulk aasta lõpus ligi kümme korda. „Kasvu ajal püüavad taimed selle kinni,” selgitas ta, miks suviti on nitraatide sisaldus vees madalam. See, et talvel nitraatide hulk vees plahvatuslikult kasvab, näitab Martini sõnul, et neid tuleb kogu aeg juurde. „Kuskil on väga tugev nitraatide allikas,” ütles ta. Kust aga nitraate vette tuleb, Martin veel öelda ei osanud, sest nende hulk kasvab kogu lahe ulatuses ja setteuuringute vastused saabuvad alles paari kuu jooksul. Teadlased uurisid Haapsalu lahe setteid kuni viie sentimeetri sügavusel, mürgiste ainete mõju ei hinnatud. Nagu kasvab nitraatide hulk

[caption id="attachment_448155" align="alignnone" width="1920"] Georg Martin. Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu lahte plaanitud karbikasvanduste rajamiseks on Tartu ülikool välja kuulutanud hanke. Ülikooli mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martini sõnul on nii karbi- kui ka vetikakasvandus plaanis Haapsalu lahte rajada tänavu suveks. Kuna karbifarmile on vaja tellida üks suur seade, kuulutati selle tarvis välja hange. Vetikafarm koosneb väiksematest osadest ja selle paigaldamiseks eraldi hanget Martini sõnul korraldada vaja pole. Mõlemad kasvandused koosnevad ankrutest, poidest ja nööridest, millele kinnituvad karbid või vetikad. „Need on sarnased süsteemid,” ütles Martin. Esimesed tulemused kasvatamise efektiivsusest peaksid selguma juba sügiseks. Martini sõnul saab siis teha esmased järeldused, kas kasvandused toimivad nii, nagu loodeti või peab midagi muutma, näiteks karpe tihedamalt paigutama. „Sellises kohas kasvatamise kohta meil kogemust pol

[caption id="attachment_458593" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu Tagalaht on karbifarmi jaoks liiga madal. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu Tagalahe asemel plaanitakse rajada vetika- ja karbikasvatused laiemalt Haapsalu lahte ja pigem jäävad nende tulevased asukohad Pullapää kanti. Kliimaministeeriumi Life Sip WetEst projektijuht Mari Sepp ütles, et kasvatusteks sobilikud kohad valiti välja mereinstituudi eestvedamisel võetud analüüside tulemusel. Mereinstituut on aprillist saadik kaks korda kuus võt

[caption id="attachment_448155" align="alignnone" width="1920"] Mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martin ütles, et Tagalahte tuleb puhastada inimese, mitte looduse pärast. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption] Aasta lõpuks otsustab mereinstituut, millistesse kohtadesse Haapsalu Tagalahes esimesed karbikasvatused rajatakse, kuid õige asukoha ja karbitüübi leidmine ei ole nii lihtne, kui esialgu tundub. Mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martin ütles, et karbikasvatus vajab ruumi. „Ruumi paistab siin olevat, aga vetika- ja karbikasvatuse jaoks on vaja sügavust, peame otsima sügavamaid kohti ja arvestama, et ei jääks laevadele ette, et ei segaks kalamehi,” ütles M