Silt: Euroopa komisjon
13
Sukles: Posti tänav remonditakse tänu koroonale
[caption id="attachment_339020" align="alignnone" width="1152"]
Euroopa komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets kinkis igale debateerijale kotitäie jooke. Henrik Hololei (vasakult), Urmas Sukles ja Ago Soomre vaatasid koti sisu kohe üle, et teha kindlaks, mis sorti jooke neile kingiti. Foto Urmas Lauri[/caption]
Euroopa Liidu suvekooli avadebatil Haapsalu raudteejaamas keskenduti kriisist taastumisele Eestis ja Euroopas ning ka Haapsalus.
Urmas Vaino juhitud lõunasöögivestluses osalesid Haapsalu Uksetehase juht Ago Soomre, Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei.
Hololei sõnul lõi kümne aasta tagune majanduskriis laias laastus kõiki sektoreid, praegune kriis on toonud küll suurima majanduslanguse peale Teist maailmasõda, kuid see on toimunud mõne sektori arvelt. „Suur langus on tulnud kõikjal, mis on seotud transpordi, meelelahutuse, turismiga, kuid samas on siseturismil läinud päris hästi,” ütles Hololei.
Euroopa komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets kinkis igale debateerijale kotitäie jooke. Henrik Hololei (vasakult), Urmas Sukles ja Ago Soomre vaatasid koti sisu kohe üle, et teha kindlaks, mis sorti jooke neile kingiti. Foto Urmas Lauri[/caption]
Euroopa Liidu suvekooli avadebatil Haapsalu raudteejaamas keskenduti kriisist taastumisele Eestis ja Euroopas ning ka Haapsalus.
Urmas Vaino juhitud lõunasöögivestluses osalesid Haapsalu Uksetehase juht Ago Soomre, Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei.
Hololei sõnul lõi kümne aasta tagune majanduskriis laias laastus kõiki sektoreid, praegune kriis on toonud küll suurima majanduslanguse peale Teist maailmasõda, kuid see on toimunud mõne sektori arvelt. „Suur langus on tulnud kõikjal, mis on seotud transpordi, meelelahutuse, turismiga, kuid samas on siseturismil läinud päris hästi,” ütles Hololei. 
Kadri Simson: Eestis on toimetulek tähtsam kui kliimasoojenemine
[caption id="attachment_319166" align="alignnone" width="1156"]
Euroopa komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson toonitas, et Eesti majandus vajab peale ilusate elumajade ka suuri tuuleparke. Foto Peeter Langovits[/caption]
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson (Keskerakond) võitles Ida-Virumaale välja enam kui 300 miljoni euro suuruse rahastuse; Piirsalu tuulikuvastastele ütles ta, et Eesti majandus vajab peale ilusate elamute ka tootmisettevõtteid.
Energeetikavoliniku portfellis on kõige olulisem roheline majandus, sest Green Deal ehk Euroopa roheline kokkulepe on Ursula von der Leyeni komisjoni tähtsaim eesmärk.
See on suur eesmärk aastani 2050 ehk väga palju pikemalt, kui kestavad komisjoni volitused.
Miks on nii, et kliima soojenemise teema on mujal Euroopas palju tähtsam kui Eestis?
Võibolla on meil teised pakilisemad mured, et globaalsete arengute pärast nii palju südant ei valutata. Me ei ela piirkonnas, kus möllaks lõputud metsatulekahjud või kus veetase hirmuäratavalt tõuseb. Aga kui elada mõnel väikesaarel, siis on ookeani veetaseme tõusu pärast kodu ohus ning kui elada Ameerikas Californias või Austraalias, siis on metsatulekahjud kõige tähtsam asi maailmas. Euroopas peab üheksa inimest kümnest kliima soojenemise vastu võitlemist tähtsaks.
Euroopa komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson toonitas, et Eesti majandus vajab peale ilusate elumajade ka suuri tuuleparke. Foto Peeter Langovits[/caption]
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson (Keskerakond) võitles Ida-Virumaale välja enam kui 300 miljoni euro suuruse rahastuse; Piirsalu tuulikuvastastele ütles ta, et Eesti majandus vajab peale ilusate elamute ka tootmisettevõtteid.
Energeetikavoliniku portfellis on kõige olulisem roheline majandus, sest Green Deal ehk Euroopa roheline kokkulepe on Ursula von der Leyeni komisjoni tähtsaim eesmärk.
See on suur eesmärk aastani 2050 ehk väga palju pikemalt, kui kestavad komisjoni volitused.
Miks on nii, et kliima soojenemise teema on mujal Euroopas palju tähtsam kui Eestis?
Võibolla on meil teised pakilisemad mured, et globaalsete arengute pärast nii palju südant ei valutata. Me ei ela piirkonnas, kus möllaks lõputud metsatulekahjud või kus veetase hirmuäratavalt tõuseb. Aga kui elada mõnel väikesaarel, siis on ookeani veetaseme tõusu pärast kodu ohus ning kui elada Ameerikas Californias või Austraalias, siis on metsatulekahjud kõige tähtsam asi maailmas. Euroopas peab üheksa inimest kümnest kliima soojenemise vastu võitlemist tähtsaks. 
