3.9 C
Haapsalu
Pühapäev, 22. detsember 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Erkki bahovski

Silt: erkki bahovski

Erkki Bahovski: Viktor Orbàni silmamoondustrikid

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] See, mis pidi juhtuma, juhtuski. Ehk siis äraseletatult tõsiasi, et peaminister Kaja Kallase idavedude skandaal on võtnud temalt Euroopa moraalimajaka rolli. Uudisteagentuur Reuters tsiteeris eelmisel nädala Kaja Kallast pärast seda, kui Ungari peaminister Viktor Orbàn oli Hiinas surunud kätt Vene presidendi Vladimir Putiniga. „Väga, väga ebameeldiv,“ ütles Kallas Reutersi teatel. Meie peaminister lisas veel, et Orbàni käitumine on seda ebaloogilisem, kui arvestada Ungari turbulentseid suhteid Venemaaga läbi ajaloo. Budapest sellistele avaldustele vastamata ei jäta. Nii panigi Orbàni pressiesindaja Zoltan Kovacs X-i (endine Twitter) pika jutu, kus tõi eraldi välja Kaja Kallase abikaasa Arvo Halliku ärisidemed Venemaaga. Kovacsi postituses oli juttu teistestki poliitikutest, kelle moraalsus olla vaid fassaad.

Erkki Bahovski: miks Hamas Iisraeli ründas?

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Esmaspäeval helistas mulle üks tuttav ja küsis, miks üldse oli vaja Hamasil Iisraeli rünnata. Oli ju selge, et Iisraeli vallutada nad ei suuda ja et Gaza sektoris on oodata taevast Iisraeli pommirahet. Täpselt nii ongi läinud – Gaza on pommirahe all ja Iisraeli kaitsejõud on teatanud Iisraeli territooriumi puhastamisest Hamasi võitlejaist. Hamasi motiivide üle on arutatud maailma meedias päris palju. Laias laastus võib need jagada geopoliitilisteks, psühholoogilisteks ja otseselt kasutoovateks.

Erkki Bahovski: anarhia. Aga mitte ainult

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Riigikogu endine liige Oudekki Loone (KE) tuli X-s (endine Twitter) lagedale järgmise mõtteavaldusega. „Eestlased, kes agiteerivad, et siinsetel venelastelt õigused ära võtta, nad maalt välja saata jne, kui nood ei vasta nõudele x, y, z, on Eesti demokraatlikule ja vabale riigile suurem oht, kui Putin või ükskõikmilline Venemaa valitsus kokku kunagi saaksid olla“ (autori kirjaviis muutmata, E. B). Kolleegid Vene Postimehest küsisid Loonelt selgitusi, mida too lahkelt ka jagas. Nimelt olla rahvusvahelistes suhetes domineeriv anarhia, kus riigid üritavad saavutada suurimat turvalisust ja parimat majanduslikku positsiooni. Aga riikide sees olevat tema sõnul demokraatia, kus kõigil on oma õigused.

Erkki Bahovski: maa külgetõmbejõud

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Lugesin kolleeg Andrus Karnau intervjuud nädalalõpu Postimehes (PM, 9.09) Metsküla kooli eestvedaja Pille Kaiseliga ja jäin mõtlema. Tekkis kahtlus. Võibolla liigagi šabloonne on kanda Metsküla kooli vastupanuaktsioon Eesti tugevale kodanikuühiskonnale. Seda eriti võrdluses Venemaaga, kus kõiki reforme ja algatusi viiakse ellu ülaltpoolt. Rahvas on passiivne. Aga mitte Eestis.

Erkki Bahovski: moraalse üleoleku petlikkus

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Piinlik ja paha on sellest kõigest kirjutada. Aga kirjutama peab, sest vait ka ei saa olla. Jutt käib mõistagi peaminister Kaja Kallase abikaasa Vene-äridest, mis raputas sügishooajale vastu minevat Eesti avalikkust põhjani. Selles loos on pea lõputult tahke, mida analüüsida, olgu selleks sisepoliitika, kommunikatsiooni algtõed, meedia, majandus jne. Kuid eeskätt tasub uurida Eesti rahvusvahelist positsiooni ja välispoliitikat.

Erkki Bahovski: ülikool kui vaba mõtte keskus

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Tartu ülikooli rektor Toomas Asser põhjendas dekaan Raul Eametsa vallandamist esmaspäeval eetiliste põhjuste ja ülikoolile mainekahju tekitamisega. „Mul on väga kahju, et oma tegevusega on dekaan lisaks ülikooli maine kahjustamisele teinud keeruliseks kõigi oma kolleegide töö, kes korraldavad sõltumatuid teadusuuringuid, järgides kõiki rangeid eetika- ja protseduurireegleid. Praeguse juhtumiga on Eesti elanike usaldust kuritarvitatud ja selle tagasivõitmine on paraku jäetud kogu akadeemilise kogukonna õlgadele”, ütles Asser. Jutt käib mõistagi sihtasutuse Pere Sihtkapital uuringust, millele ülikool polnud luba andnud. Probleemi eetiline dimensioon on kahtlemata olemas ja oluline, ent sellele lisandub ka ülikooli kui sõltumatu asutuse reputatsioon.

Erkki Bahovski: karjapoiss ja kuri hunt

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Nädalapäevad tagasi jahmatas maailma uudis, mille järgi võib Golfi hoovus drastiliselt nõrgeneda juba 2025. aastaks, mis omakorda tähendaks katastroofilisi kliimamuutusi Euroopas ja mujal, kaasa arvatud Eestis. Golfi hoovus on seotud Atlandi meridionaalse ümberpööramise tsirkulatsiooniga (AMOC), mis hoiab Euroopat soojana. Nii näiteks on Ühendkuningriik palju soojem kui samal laiuskraadil olev Kanada. Eesti näiteks asub umbes samal laiuskraadil kui Hudsoni laht, kus on palju külmem. See uudis on halb mitmes mõttes. Esmalt muidugi sõna-sõnalise tähenduse pärast – kui Golfi hoovus peaks 2025. aastal otsustavalt nõrgenema, oleme silmitsi kliimakatastroofiga palju varem, kui eeldasime. Igasugused rohepöörde plaanid tuleks visata prügikasti – kui peame võitlema kliima soojenemisega, siis kuidas tegeleme sellega, et Euroopas läheb hoopis külmaks. Mööngem, et tegeleksime tagajärgedega, sest Golfi hoovuse nõrgenemine on seotud kasvuhoonegaasidega ehk ikka sellega, mis planeeti on soojemaks ajanud, aga tagajärg on teistsugune.

Erkki Bahovski: kohalike lugude Eesti

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Sõites nädalapäevad tagasi Tallinnast Muhusse märkasin Kullamaa kandis silti „Karl Bleimanni sünnikoht”. Kena, seda silti varem ju vist ei olnud, mõtlesin, aga kes k…t oli Karl Bleimann? Olen mitmes kõrgkoolis tudeerinud ka eesti kultuurilugu, aga siin oli selge lünk hariduses. Koju jõudes guugeldasin. Selgus, et Karl Bleimann oli Kullamaal tuntud inimene ja Lääne Elugi on temast kirjutanud. Eelmisel aastal tähistati tema 200. sünniaastapäeva, küllap sellepärast see silt tee äärdegi ilmus. Sõit eesti kultuuriloo radadel ja eneseharimine aga jätkus. Õnneks Rudolf Tobiast teadsin – võiks ju küsida, kes ei teaks –, aga siis tuli järgmine mõistatus – Valdemar Väli. See ei saa olla ju Voldemar Väli, eesti maadlejast olümpiavõitja. Ei, selgus, et tegemist oli maalikunstnikuga, kes oli jõudnud saada ka Valgetähe teenetemärgi. Küsisin Valdemar Väli kohta hiljem ka inimeselt, kes on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia, kuid temagi ei teadnud, kes oli Väli.

Erkki Bahovski: Rootsi künklik tee NATOsse

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Nädalapäevad tagasi teatas Rootsi kohus, et riigis on lubatud koraani põletada. Sellele järgneski Rootsi elava iraaklase Salwan Momika poolt koraani põletamine Stockholmi keskmošee ees. Mõistagi järgnesid sellele pahased reaktsioonid islamimaadest – Maroko kutsus tagasi oma suursaadiku ja Bagdadis ründasid protestijad Rootsi suursaatkonda. Tähtsaim on vast Rootsi NATOsse astumise taotluse valguses, et teo ja kohtuotsuse mõistis hukka Türgi, kelle parlamendi otsuse taga seisab Rootsi NATOsse pääsemine. Juuli keskpaiku peetaval NATO tippkohtumisel Vilniuses ei pruugi Rootsi NATOsse pääseda. Kui siit veel samm edasi astuda, siis selle loogika järgi tuleks Taani NATOst välja visata.

Erkki Bahovski: kuiv jaanipäev?

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Kui naasin eelmise nädal lõpus Muhust Tallinna, polnud seal sadanud üle nädala. Nende ridade kirjutamise ajaks teisipäeval oli Muhus tulnud öösel vaid pisut vihma. Kuiv, igal pool on kuiv. Mulle helistas üks Muhu põllumees ja tahtis lihtsalt rääkida. Loomadel polevat midagi süüa, sest rohi on ära kuivanud. Tuttav Muhu aiapidaja ütles, et aed näeb välja nagu kõrb. Nii, nagu me talvel hädaldame liigse lume üle, hädaldame hetkel põua üle. Võib ju alati öelda, et eestlane pole kunagi ilmaga rahul, aga asi on siiski tõsisem kui igapäevane naljatlemine eestlaste morni iseloomu üle.