Silt: erkki bahovski

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Nädalapäevad tagasi jahmatas maailma uudis, mille järgi võib Golfi hoovus drastiliselt nõrgeneda juba 2025. aastaks, mis omakorda tähendaks katastroofilisi kliimamuutusi Euroopas ja mujal, kaasa arvatud Eestis. Golfi hoovus on seotud Atlandi meridionaalse ümberpööramise tsirkulatsiooniga (AMOC), mis hoiab Euroopat soojana. Nii näiteks on Ühendkuningriik palju soojem kui samal laiuskraadil olev Kanada. Eesti näiteks asub umbes samal laiuskraadil kui Hudsoni laht, kus on palju külmem. See uudis on halb mitmes mõttes. Esmalt muidugi sõna-sõnalise tähenduse pärast – kui Golfi hoovus peaks 2025. aastal otsustavalt nõrgenema, oleme silmitsi kliimakatastroofiga palju varem, kui eeldasime. Igasugused rohepöörde plaanid tuleks visata prügikasti – kui peame võitlema kliima soojenemisega, siis kuidas tegeleme sellega, et Euroopas läheb hoopis külmaks. Mööngem, et tegeleksime tagajärgedega, sest Golfi hoovuse nõrgenemine on seotud kasvuhoonegaasidega ehk ikka sellega, mis planeeti on soojemaks ajanud, aga tagajärg on teistsugune.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Sõites nädalapäevad tagasi Tallinnast Muhusse märkasin Kullamaa kandis silti „Karl Bleimanni sünnikoht”. Kena, seda silti varem ju vist ei olnud, mõtlesin, aga kes k…t oli Karl Bleimann? Olen mitmes kõrgkoolis tudeerinud ka eesti kultuurilugu, aga siin oli selge lünk hariduses. Koju jõudes guugeldasin. Selgus, et Karl Bleimann oli Kullamaal tuntud inimene ja Lääne Elugi on temast kirjutanud. Eelmisel aastal tähistati tema 200. sünniaastapäeva, küllap sellepärast see silt tee äärdegi ilmus. Sõit eesti kultuuriloo radadel ja eneseharimine aga jätkus. Õnneks Rudolf Tobiast teadsin – võiks ju küsida, kes ei teaks –, aga siis tuli järgmine mõistatus – Valdemar Väli. See ei saa olla ju Voldemar Väli, eesti maadlejast olümpiavõitja. Ei, selgus, et tegemist oli maalikunstnikuga, kes oli jõudnud saada ka Valgetähe teenetemärgi. Küsisin Valdemar Väli kohta hiljem ka inimeselt, kes on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia, kuid temagi ei teadnud, kes oli Väli.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Nädalapäevad tagasi teatas Rootsi kohus, et riigis on lubatud koraani põletada. Sellele järgneski Rootsi elava iraaklase Salwan Momika poolt koraani põletamine Stockholmi keskmošee ees. Mõistagi järgnesid sellele pahased reaktsioonid islamimaadest – Maroko kutsus tagasi oma suursaadiku ja Bagdadis ründasid protestijad Rootsi suursaatkonda. Tähtsaim on vast Rootsi NATOsse astumise taotluse valguses, et teo ja kohtuotsuse mõistis hukka Türgi, kelle parlamendi otsuse taga seisab Rootsi NATOsse pääsemine. Juuli keskpaiku peetaval NATO tippkohtumisel Vilniuses ei pruugi Rootsi NATOsse pääseda. Kui siit veel samm edasi astuda, siis selle loogika järgi tuleks Taani NATOst välja visata.

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Kui naasin eelmise nädal lõpus Muhust Tallinna, polnud seal sadanud üle nädala. Nende ridade kirjutamise ajaks teisipäeval oli Muhus tulnud öösel vaid pisut vihma. Kuiv, igal pool on kuiv. Mulle helistas üks Muhu põllumees ja tahtis lihtsalt rääkida. Loomadel polevat midagi süüa, sest rohi on ära kuivanud. Tuttav Muhu aiapidaja ütles, et aed näeb välja nagu kõrb. Nii, nagu me talvel hädaldame liigse lume üle, hädaldame hetkel põua üle. Võib ju alati öelda, et eestlane pole kunagi ilmaga rahul, aga asi on siiski tõsisem kui igapäevane naljatlemine eestlaste morni iseloomu üle.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Perfektse düstoopia otsingud on lõpuks vilja kandnud, mõtlesin, kui olin lugenud uudist, mille järgi soovitas arenguseire keskuse juht Tea Danilov paigutada automaksu sisse seadmiseks sõidukitesse GPS-seadmed. Momentaanselt meenus Suur Vend George Orwelli teosest „1984“ ja ühismeediaski leviv meem, et Orwell kirjutas selle raamatu kui hoiatuse, mitte kui juhendi. Kuid enne, kui hakata halama sammumisest totalitaarse ühiskonna suunas, võtaks korraks hoo maha ja peaks aru. Kas ei loovuta mitte me ise liigagi palju vabatahtlikult oma andmeid kõiksugu meediaplatvormidele? Nii näiteks sain teisipäeval Google’ilt igakuise ülevaate sellest, kus olin autoga eelmisel kuul olnud.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Mai keskel peetud Lennart Meri konverentsil räägiti mõistetavalt palju Ukrainast. Millal võiks sõda lõppeda, mis saab Ukrainast ja Venemaast pärast sõda ja missuguse sõnumi võiks NATO tippkohtumine juulis anda Ukrainale, need olid küsimused, mis konverentsisaale ja -tube kaks ja pool päeva täitsid. Ent minu jaoks oli kõige huvitavam paneel – ja siinkohal kiidan korraldajaid selle peale tulemise eest – see, kus esinesid nn globaalse lõuna esindajad. Ja pilt maailmale on sealt vaadatuna hoopis teistsugune, võrreldes sellega, millega meie siin oleme harjunud. Kui meile on USA meie suurim liitlane ja sõda Ukrainas midagi sellist, mis on kõigile üheselt süüdlase osas arusaadav, siis globaalses lõunas pole see nii lihtne. Iseäranis huvitavaks läks küsimus kolonialismist.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Kunagi kerkis ühe mu lapse koolis küsimus, kas koolis tuleks keelata õpilastel mobiiltelefonide kasutamine. Ei, ütlesin, lisaks praktilistele kaalutlustele (häda korral peab laps saama kohe helistada) tekib probleem sanktsioonidest ehk siis asjaolu, et mobiiltelefonide keeldu tuleb kuidagi ka jõustada. Õpetajal tekib juurde üks karistusfunktsioon, mis ei suurenda tema populaarsust. Lõppeks tekivad ka need, kes aitaksid keelust mööda hiilida, pakkudes rendiks või müügiks teisi mobiiltelefone jne. Ma ei tea, kas minu jutt midagi luges, aga keeldu lõpuks ei tulnud. Euroopa Liit paistab olevat jõudnud nüüd samale arusaamisele – et sanktsioonide välja kuulutamisest Venemaa vastu ei piisa, vaid need tuleb ka jõustada. Kui erinevalt mobiiltelefonidest koolis olid sanktsioonid Venemaa vastu sisuliselt peale sunnitud otsus, sest ilma sanktsioonideta oleks Euroopa Liit end täielikult lolliks teinud, siis nüüdseks on Brüsselis mõistetud, et leidub terve rida riike ja organisatsioone, kes aitavad Venemaal sanktsioonidest mööda hiilida.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Liisk on langenud – teisipäeval teatas USA president Joe Biden, et kandideerib presidendiks teist korda. Juba praegu on Biden 80aastane, Valgesse majja tagasi pääsedes oleks tema vanus 82 ja sealt lahkudes 86 aastat. Kuid ega pilt ole palju parem ka teiselt poolt ehk vabariiklaste ridadest – nende tõenäolisim kandidaat on 76aastane ekspresident Donald Trump. Niisiis kujuneb väga tihe ja kurnav presidendivalimiste kampaania selliseks, kus üks kandidaat on üle 80 ja teine ligi 80 aastat vana.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Kära uue valitsuse koalitsioonilepingu, iseäranis maksutõusude ümber pole jõudnud veel vaibuda. Rahvas tunneb end petetuna, sest midagi sellist nagu maksutõus valimiskampaanias ei lubatud. Lubati ju ilusat elu, kindlates kätes Eestit, sissetuleku samastumist julgeolekuga ja kõiki võimalusi koos Eesti 200ga. Aga kuidas ikkagi juhtus nii, et paljudele on vastne koalitsioonileping kui sahmakas külma vett krae vahele? Esmalt tuleks kiigata korra Soome lahe teisele kaldale ja uurida, kuidas toimus sealne parlamendivalimiste kampaania.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Pühapäevased Soome parlamendivalimised eeldavad väga tasavägist mõõduvõttu. Erinevalt Eestist, kus küsitlused andsid valdavalt Reformierakonnale küllalt suure edu, on Soomes olukord kardinaalselt erinev. Näiteks 21. märtsil tehtud küsitluse järgi juhtis reitinguid opositsiooniline Soome Koondpartei (Kokoomus) 20,8 protsendiga. Aga teised ei jäänud palju maha – peaminister Sanna Marini juhitav sotsiaaldemokraatlik partei oli 19,6 protsendiga populaarsuselt teine ja Põlissoomlased kolmas (19,2 protsenti). Suure kukkumise on läbi teinud varem samuti nn suurte parteide hulka kuulunud Keskpartei (Keskusta) 10,1 protsendiga. Et Eesti ja Soome valimisi on viimastel aastatel peetud peaaegu ühel ajal, annab see suurepärase võimaluse võrrelda kummagi riigi poliitilist stabiilsust ja vastuvõtlikkust välistele mõjudele. Muidugi on kummaski riigis ka oma spetsiifilised arengud, kuid säärased välised mõjutajad nagu koroonapandeemia, inflatsioon ja sõda Ukrainas on ühised nii Eestile kui ka Soomele.