Silt: erki teras

[caption id="attachment_373861" align="alignnone" width="2000"] Argo Vooremaa (1876) seilab üle pika aja taas svertpaadil, RS Aero klassis tuli ta ülivõimsalt Eesti meistriks. Foto: rssailors.ee [/caption]   Haapsalu purjetaja Argo Vooremaa napsas kaks Eesti meistrikulda, olles võidukas nii folkboot’ide kui ka RS Aero paadiklassis.

[caption id="attachment_373544" align="alignnone" width="2000"] Matilda 4 ja Pro4U. Foto: Trond Teigen[/caption] Matilda 4 seilab praegu Rootsis Göta kanalis kodu poole, tuues avamerepurjetamise Euroopa meistrivõistlustelt kaasa hõbemedali. „Lõpptulemusega oleme rahul, see oli kindlasti üks raskemaid, aga ka üks põnevamaid regatte,” nentis Matilda 4 fokkpurje soodimees Erki Teras. Kuue võistluspäeva jooksul peeti Oslost lõuna pool asuva Hankø saare lähistel kokku üheksa võistlussõitu, millest kaks olid pikk (enam kui 24 tundi kestnud) ja lühike (6-8 tundi) avameresõit ning seitse umbes 1-1,5tunnist lühirajasõitu vastutuule-allatuule rajal. „Sõit oli suhteliselt ekstreemne. Kuna ma olen enne ka päris palju tiitlikaid [tiitlivõistlusi] sõitnud oma purjetamiskarjääri jooksul, oli ta kindlasti üks raskemaid sõite,” tõdes Teras. Avameresõidul jäi Matilda viiendaks, kolmandale kohale kaotati kuue sekundiga. Ja ühes rajasõidus, kus tuldi teiseks, kaotati sõidu võitnud pärnakate Katariina II-le ühe sekundiga. „Ühest küljest jääb natuke nagu painama,” arutles Teras. „Aga purjetajana pead sa tegema järeldusi, mõtlema tagasi, et mida ma oleks saanud teisiti teha. Nii mõneski sõidus poleks osanud enam kuskilt midagi välja pigistada.”

[caption id="attachment_366170" align="alignnone" width="2000"] Matilda tuli teisele kohale. Foto: erakogu[/caption] Nädalavahetusel Tallinna lahel peetud Eesti ja Soome avatud meistrivõistlustel Baltic Offshore Week tuli läänlastest meeskonnaliikmetega alus Matilda 4 oma grupis teiseks. Võistlemas oli 25 jahti neljast riigist – Eestist, Soomest, Rootsist ja Suurbritanniast (Šotimaalt). Alused olid jagatud kahte gruppi. Suuremate jahtide seas ehk A-grupis võistelnud Matilda meeskonnas purjetavad haapsallased Arne ja Kelly Veske ning Erki Teras.

[caption id="attachment_353354" align="alignnone" width="2000"] ääpurjetajad pärast laupäevast võistlust. Purjenumbriga C-72
võitja Marek Lentsius. Foto: Andra Kirna[/caption] Nädalavahetusel peeti Haapsalus jääpurjetamise Eesti meistrivõistlused, kus eestlaste kõrval olid jääl soomlased ja lätlased. Võistlused pidid algama reedel, kuid tugeva tuule tõttu jäeti esimese päeva sõidud ära. Jääle pääsesid võistlejad laupäeval. Haapsalu jääpurjetaja Erki Terase sõnul olid reedeni Haapsalus ideaalilähedased jääolud, kuid alguses tuul ja seejärel ööl vastu laupäeva maha sadanud lumi ja miinuskraadid tegi jääle liiga. „Väga raske jää, pind oli lumine ja konarlik,” ütles Teras. Nii peetigi laupäeval plaanitud viiest võistlussõidust kolm. Esimesel päeval näitasid head kiirust lätlased, võistluspäeva lõpuks juhtiski võistlust lätlane.

[caption id="attachment_351387" align="alignnone" width="2000"] Roger Õiglas lükkas eile Väikesel viigil lahti 1,5 km pikkuse uisuraja. Ta on mõõtnud ka Haapsalu
ümbruse merejääd ning tema sõnul saaks Noarootsi jäätee valmis ehitada. Foto: Urmas Lauri[/caption] Riik ei hakka sel talvel jääteid rajama ega hooldama, kuid selline asi ei meeldi läänlastele sugugi. Juba detsembri alguses saatsid Haapsalu ja Lääne-Nigula juhid majandus- ja kommunikatsiooniministrile Taavi Aasale kirja, milles nõuti raha Haapsalu–Noarootsi jäätee rajamiseks ja hooldamiseks. Omavalitsusjuhid olid mures, et püsijää tekkimisel hakkavad inimesed omapäi üle lahe Haapsalu ja Noarootsi vahet sõitma ning kuna keegi jääolusid ei seira, on elud ohus. Transpordiameti poolt kirjale vastanud Raido Randmaa teatas, et sel talvel amet Haapsalu–Noarootsi jääteed ei raja ega hoolda. Ta selgitas, et kui riigi eelarvestrateegia näeb ette kärped, tuleb kahjuks üle vaadata ka teehoiukava plaanid ja leida võimalikud kokkuhoiukohad. „2022. aasta riigieelarvest lähtuvalt peame oma tegevuskulusid vähendama 6,7 protsendi ehk 3,7 miljoni euro võrra,” tõdes Randmaa.

[caption id="attachment_341727" align="alignnone" width="2000"] Sügisregati võitis alus Chantal. Foto: Dago jahtklubi[/caption] Haapsalu ja Hiiumaa Dagö jahtklubi ühiselt korraldatud sügisregati võidsid läänlased. Laupäeva keskpäevaks Heltermaa lähistele plaanitud start tuli tuulevaikuse tõttu edasi lükata. Korraldajad otsustasid viia stardi esimese sõidu sihtpunktile Kärdlale lähemale ja alles kell 15.30 õnnestus jahid Püssirahusilmast teele saata. Teisel päeval soosis aga tuul võistlejaid ja kolm lühirajasõitu sai kenasti peetud.

[caption id="attachment_339007" align="alignnone" width="1512"] Avamerepurjetamise maailmameistrid Arne ja Kelly Veske. Foto erakogu[/caption] Tallinnas lõppenud maailmameistrivõistlustel avamerepurjetamises võitis oma klassis maailmameitsritiitli Arne Veske alus Matilda 4. Läinud nädalal Tallinnas peetud maailmameistrivõistlused avamerepurjetamises tõid kohale enam kui sada alust tosinast riigist. Võisteldi kolmes klassis, millest arvukaim oli 62 osavõtjaga väiksemate jahtide C-klass. C-klassis, mille Matilda 4 võitis, käiski maailmameistritiitli pärast tihe rebimine. „See võit oli millimeetrite värk, aga seda magusam see oli,” ütles Veske, kellel on juba 2019. aastast olemas Euroopa meistri tiitel.

[caption id="attachment_334171" align="alignnone" width="1701"] Kessu regati start. Foto: erakogu[/caption] Nädalavahetusel korraldas Haapsalu jahtklubi kaks regatti, millest üks, Holmi regatt, tõi võistlejad Tallinnast Haapsallu ja teine, Kessu regatt, viis edasi Haapsalust Kuivastusse. Holmi regatile anti start reede õhtul Tallinnast. Kolmes võistlusgrupis osales 12 alust, neist folkbootide klassis küll ainult üks. Distants oli 63,1 miili. Regati tulemused sõltusid palju sellest, kuidas võistlejad oskasid ilmateadet lugeda. „Avamerepurjetamine on puhtalt meteoroloogia tundmine ja maksavad ka kogemused,” ütles Haapsalu jahtklubi juhatuse liige Erki Teras.