Silt: eesti-läti elektriühendus

Koguinvesteering Läänemaal ja Lääneranna vallas viimasel ajal valminud või plaanitud suurarendustesse ületab kolme ja poolt miljardit eurot. Summas ei sisaldu EstLink3 ja Eesti-Läti neljanda elektriühenduse rajamise kulu. Nende kahe elektriühenduse maksumus Eestis ja naaberriikides kokku on eeldatavalt umbes 2,7 miljardit eurot. Mitme projekti puhul pole aga võimalik hind veel üldse teada. Eesti bürokraatiat, keerulist aega majanduses ja „mitte minu tagahoovi”-hoiakuid arvestades ei saa muidugi olla kindel, et kõik plaanid paberilt kaugemale jõuavad. 1. Eveconi Kirikmäe hübriidpark ja Lihula andmekeskus 2024. aastal avati Eesti energiaettevõtte Evecon ja investeerimisfondi Mirova koostöös Kirikmäel päikesepark võimsusega üle 77 MW. Lisaks alustati 2026. aastal Kirikmäele 55megavatise võimsuse ja 250 MW/h mahutavusega akusalvestussüsteemi ehitamist. Päikesepargi investeering oli ligi 50 miljonit eurot ja akusalvestus lisab peaaegu 38 miljonit. Veel plaanib Evecon Lihulasse kuni 100 MW elektritarbimisega andmekeskuse ehitamist. Andmekeskuse võimalikku maksumust pole Evecon seni avaldanud. 2. Harku-Lihula-Sindi kõrgepingeliin ja Lihula 330 kV alajaam Ligi 175 km pikkune Harju-, Lääne- ja Pärnumaad läbiv kõrgepingeliin, mis sai valmis 2020. aasta lõpus. Töö maksis käibemaksuta ligi 60 miljonit eurot. Lisaks ehitati Lihulasse 2025. aasta lõpuks Eleringi uus 330 kV

Eesti-Läti neljanda elektriühendus eelistatud trassikoridor kulgeb Paidest Saaremaani läbi Lihula ja Pivarootsi Lääneranna vallas. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) teatas eile, et kaks aastat kestnud Eesti-Läti neljanda elektriühenduse planeerimise järel on selgunud ühenduse eelistatud trassikoridor. Paidest Saaremaani ulatuv trass kulgeb Raplamaalt Rumba kaudu Lihula kanti. Lihulast möödub õhuliin ida ja lõuna poolt, läbib plaanitavat uut Lihula alajaama ning jätkub kavandatavasse Hanila alajaama. Hanila alajaamast suundub ühendus maakaablina Pivarootsi rannikule, kus läheb merekaabli kujul edasi Saaremaa suunas. Elektriühenduse planeeringu projektijuht Monika Korolkov majandusministeeriumist ütles Lääne Elule, et Pivarootsi valiti merekaabli maabumiskohaks seepärast, et lisaks rannikualajaama paiknemisele tuli silmas pidada kogu elektriühenduse teekonda, merekaabli võimalikke asukohti, mandril jätkuvat õhuliini ning mõju loodusele ja inimestele. Suurendab v

[caption id="attachment_461576" align="alignnone" width="1920"] Rahvakoosolek Lihulas. Juhan Hepner[/caption] Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning võrguettevõte Elering tutvustasid Lihulas avalikul koosolekul Eesti ja Läti vahele plaanitava neljanda elektriliini Lääneranna valda jääva osa trassivariante. Plaanitav elektriühendus tuleks Lätist Eestisse Saaremaa kaudu. Muhu saarel on trassi kulgemisel osutunud takistuseks kultuurimälestiste asukohad, Väinamere linnuala ja merisiigade kudemine Väikeses väinas, mistõttu algab mandrile viiv merekaabel Muhu asemel hoopis Saaremaa idarannikult. Eelistatud kohti, kus kaabel Lääneranna vallas mandrile jõuda võib, on praeguseks jäänud kaks. Ühe variandi puhul tuleks merekaabel maale Pivarootsist kagus ja läheks sealt maakaablina läbi Pivarootsi Hanilasse rajatavasse 330 kV alajaama. Sealt edasi kulgeks see Lihula poole 330 kV õhuliinina. Teine variant näeb ette merekaabli maabumist Paatsalus, kust see läheb maakaablina raj

[gallery ids="444221,444224,444222,444223"] Eesti-Läti neljanda elektriühenduse koosolek Kõmsi rahvamajas reede õhtul kiskus üpris teravaks, kui paar maaomanikku süüdistas liini oma maa väärtuse nullimises. Sellest hoolimata pidas riigi eriplaneeringu projektijuht Monika Korolkov arutelu kordaläinuks. Kõmsi rahvamajas toimunud arutelu oli tosinast avalikustamiskoosolekust viimane.

[caption id="attachment_442322" align="alignnone" width="1218"] Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassialternatiivid.[/caption] Valminud on Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringuga tehtud trassikoridoride alternatiivid. Trassid läbivad Lihulat ja Hanilat. Eesti ja Läti vahelise neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa saab alguse Paidest ja kulgeb läbi Lihula Lääne-Saaremaani, kus jätkub merekaablina Läti suunas. Täpse trassikoridori osas ootab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium veebruari lõpus elanikke kaasa rääkima Lihulas ja Kõmsil. Ministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõuniku Monika Korolkovi sõnul oli trassia