Silt: Dirhami pood
Läänemaad avastamas: suvebussiga Dirhamisse
[caption id="attachment_452674" align="alignnone" width="1920"]
Dirhami pood, mis toob siia rahvas ka lahe tagant. Foto Risto Unt[/caption]
Vaid kolmel suvekuul käigus olev suvebuss viib Haapsalust Dirhamisse. Kohta, mis suvel tärkab ja sügise hakul vajub talveunne. Kohta, kus kümne minutiga jõuab läbi kõndida pea kogu küla.
Hommikusel Lääne Elu koosolekul annab peatoimetaja mulle kui praktikandile justkui loteriipileti, aga ilma auhinnata: „Tee üks reportaaž. Mine sõida bussiga kuhugi ja kirjuta sellest.”
Pika sõelumise ja maakonna bussiliinidega tutvumise järel jääb kõikvõimalikest marsruutidest sõelale üks – Dirhami. Põhjusi on mitu: nimi kõlab nagu avastamata planeet ja lisaks pidada seal asuma kutsuv kalakohvik. Nii seangi end bussijaama poole teele.
Kell 10.30 jõuan Haapsalu bussijaama. Minu buss peaks väljuma kümne minuti pärast, aga olen veidi segaduses, et kust täpsemalt. Näen eemal kolme rohelist bussi, astun ligi ja küsin teed. Vanem härrasmees bussijuhi rollis juhatab, et reklaamsildi taga on putka, kust buss väljub. Hakkan sinnapoole astuma.
Peatuses kohtan prouat, kes ootab samuti bussi. Astun ligi ja uurin, et ehk lähme sama bussi peale. Tuleb välja, et tema sõi
Dirhami pood, mis toob siia rahvas ka lahe tagant. Foto Risto Unt[/caption]
Vaid kolmel suvekuul käigus olev suvebuss viib Haapsalust Dirhamisse. Kohta, mis suvel tärkab ja sügise hakul vajub talveunne. Kohta, kus kümne minutiga jõuab läbi kõndida pea kogu küla.
Hommikusel Lääne Elu koosolekul annab peatoimetaja mulle kui praktikandile justkui loteriipileti, aga ilma auhinnata: „Tee üks reportaaž. Mine sõida bussiga kuhugi ja kirjuta sellest.”
Pika sõelumise ja maakonna bussiliinidega tutvumise järel jääb kõikvõimalikest marsruutidest sõelale üks – Dirhami. Põhjusi on mitu: nimi kõlab nagu avastamata planeet ja lisaks pidada seal asuma kutsuv kalakohvik. Nii seangi end bussijaama poole teele.
Kell 10.30 jõuan Haapsalu bussijaama. Minu buss peaks väljuma kümne minuti pärast, aga olen veidi segaduses, et kust täpsemalt. Näen eemal kolme rohelist bussi, astun ligi ja küsin teed. Vanem härrasmees bussijuhi rollis juhatab, et reklaamsildi taga on putka, kust buss väljub. Hakkan sinnapoole astuma.
Peatuses kohtan prouat, kes ootab samuti bussi. Astun ligi ja uurin, et ehk lähme sama bussi peale. Tuleb välja, et tema sõi
Tuhanded inimesed nautisid rannamõnusid
[caption id="attachment_303060" align="alignnone" width="2000"]
Roosta ranna lumivalge liiv meelitas kohale nii suuri kui ka väikesi päevitajaid, vaid jääkülm merevesi rikkus ideaalse puhkuse. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Möödunud palav nädalavahetus, kui õhusooja oli 30 ja rohkemgi kraadi, meelitas Läänemaa rannad rahvast täis.
Pühapäeva keskpäeval oli Roosta ranna parkla autodest umbes ja neid vooris üha juurde. Sarnane oli vaatepilt Peraküla rannas, kus parkimiseks oli raskekohta leida. Perakülas oli rohkem puhkajaid, kes olid ranna äärde tulnud pikemaks ajaks – telgid olid püsti, kuid inimesi läheduses liikumas ei olnud.
Peraküla rannas olid vette minemas vaid kaks noormeest, kelle kehahoiaku järgi oli aru saada, et neil on külm. Õige pea keerasid nad vees otsa ringi ja tulid kaldale. Peamiselt nautisid Peraküla puhkajad suvemõnusid rannal, kus puhus jahutav tuul, mis aitas kuumaga hakkama saada.
Roosta surfibaari leti taga olnud Taavi Järvesoo pakkus, et laupäeval oli rannas vähemalt tuhat inimest. „Täitsa korralikult liigub rahvast – sealt, kus eelmine sügis lõpetasime, nüüd uuel suvel alustasime,” ütles Järvesoo. „On pikk jaaninädal olnud ja ilmad on väga head,” lisas ta.
Roosta ranna lumivalge liiv meelitas kohale nii suuri kui ka väikesi päevitajaid, vaid jääkülm merevesi rikkus ideaalse puhkuse. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Möödunud palav nädalavahetus, kui õhusooja oli 30 ja rohkemgi kraadi, meelitas Läänemaa rannad rahvast täis.
Pühapäeva keskpäeval oli Roosta ranna parkla autodest umbes ja neid vooris üha juurde. Sarnane oli vaatepilt Peraküla rannas, kus parkimiseks oli raskekohta leida. Perakülas oli rohkem puhkajaid, kes olid ranna äärde tulnud pikemaks ajaks – telgid olid püsti, kuid inimesi läheduses liikumas ei olnud.
Peraküla rannas olid vette minemas vaid kaks noormeest, kelle kehahoiaku järgi oli aru saada, et neil on külm. Õige pea keerasid nad vees otsa ringi ja tulid kaldale. Peamiselt nautisid Peraküla puhkajad suvemõnusid rannal, kus puhus jahutav tuul, mis aitas kuumaga hakkama saada.
Roosta surfibaari leti taga olnud Taavi Järvesoo pakkus, et laupäeval oli rannas vähemalt tuhat inimest. „Täitsa korralikult liigub rahvast – sealt, kus eelmine sügis lõpetasime, nüüd uuel suvel alustasime,” ütles Järvesoo. „On pikk jaaninädal olnud ja ilmad on väga head,” lisas ta. 
Dirhami pood – ühekorraga kauplus ja postkontor, apteek ja pank
[caption id="attachment_279551" align="aligncenter" width="2048"]
Slava Raudsepal on seljas särk, millel on kirjas, et ta on sündinud juunis 1973. Aga see ei tähenda, et ta oleks 46aastane. Olen 20aastane ja mul on 26astane kogemustepagas. Foto: Urmas Lauri [/caption]
Nukumaja mõõtu punase hoone ette voorib järjest autosid, nagu polekski see kõrvalises kohas asuv väike külapood, vaid pealinna supermarket.
On teisipäeva, 23. juuli varane pärastlõuna, aga liiklus poe ees on nii tihe, et vaata, et alla ei jää. Üks vahe pealinnaga muidugi on – poepidaja Vjatšeslav Rätsepp, tuttavatele lihtsalt Slava, tervitab kõiki tulijaid, nägu laial naerul, annab kätt ja juttu jätkub kauemaks.
„No ei tea, mul käib siin kogu aeg üks traali-vaali, kole rabelemine. Aga no tule siis, täna on sugulane abiks. Saame juttu ajada,” ütles Rätsepp, kui talle intervjuu pärast helistasin. Mõtlesin, et imelik. Kes seal külapoes ikka nii väga käib. Kohapeal selgub, et hullemini eksida polnuks võimalik.
---
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="279533,279534,279535,279536,279537,279538,279539,279540,279541,279544,279545,279546,279547,279548,279549,279550,279552,279553,279554,279555,279556,279557,279558,279560,279561,279562,279563,279564,279565,279566"]
Slava Raudsepal on seljas särk, millel on kirjas, et ta on sündinud juunis 1973. Aga see ei tähenda, et ta oleks 46aastane. Olen 20aastane ja mul on 26astane kogemustepagas. Foto: Urmas Lauri [/caption]
Nukumaja mõõtu punase hoone ette voorib järjest autosid, nagu polekski see kõrvalises kohas asuv väike külapood, vaid pealinna supermarket.
On teisipäeva, 23. juuli varane pärastlõuna, aga liiklus poe ees on nii tihe, et vaata, et alla ei jää. Üks vahe pealinnaga muidugi on – poepidaja Vjatšeslav Rätsepp, tuttavatele lihtsalt Slava, tervitab kõiki tulijaid, nägu laial naerul, annab kätt ja juttu jätkub kauemaks.
„No ei tea, mul käib siin kogu aeg üks traali-vaali, kole rabelemine. Aga no tule siis, täna on sugulane abiks. Saame juttu ajada,” ütles Rätsepp, kui talle intervjuu pärast helistasin. Mõtlesin, et imelik. Kes seal külapoes ikka nii väga käib. Kohapeal selgub, et hullemini eksida polnuks võimalik.
---
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="279533,279534,279535,279536,279537,279538,279539,279540,279541,279544,279545,279546,279547,279548,279549,279550,279552,279553,279554,279555,279556,279557,279558,279560,279561,279562,279563,279564,279565,279566"]