Silt: Arvo Ninn
2
Ninni asemel tuleb volikokku Köster
[caption id="attachment_319976" align="alignnone" width="684"]
Sven Köster. Foto: erakogu[/caption]
Lääne-Nigula volikogu koosseis muutus – valimisliitu Tegusalt Tulevikku kuulunud Arvo Ninni asemel on volikogus nüüd tema valimisliidukaaslane Sven Köster.
52aastane Köster on sel sajandil mitmel korral kandideerinud Risti volikokku. 2021. aasta valimistel sai ta Lääne-Nigula volikokku kandideerides 35 häält ning oli valimisliidu Tegusalt Tulevikku nimekirjas esimene, kes jäi asendusliikmeks.
„Olen osalenud Risti kogukonnakogus, mis oli enne eelmisi valimisi [2017]. Nüüd olen
Sven Köster. Foto: erakogu[/caption]
Lääne-Nigula volikogu koosseis muutus – valimisliitu Tegusalt Tulevikku kuulunud Arvo Ninni asemel on volikogus nüüd tema valimisliidukaaslane Sven Köster.
52aastane Köster on sel sajandil mitmel korral kandideerinud Risti volikokku. 2021. aasta valimistel sai ta Lääne-Nigula volikokku kandideerides 35 häält ning oli valimisliidu Tegusalt Tulevikku nimekirjas esimene, kes jäi asendusliikmeks.
„Olen osalenud Risti kogukonnakogus, mis oli enne eelmisi valimisi [2017]. Nüüd olen 
Lääne-Nigula saab kolm uut aukodanikku
[caption id="attachment_418130" align="alignnone" width="696"]
Lääne-Nigula vlla uued aukodanikud Margus Kasterpalu, Mati Kallemets ja Arvo Ninn. Fotod: Urmas Lauri[/caption]
Volikogu otsustas salajasel hääletusel, et valla aukodanikuks saavad Pikajalamäe spordikeskuse eestvedaja Mati Kallemets, Saueaugu teatritalu peremees Margus Kasterpalu ja Martna kandi kauaaegne ettevõtja ja tööandja Arvo Ninn.
Lääne-Nigula vlla uued aukodanikud Margus Kasterpalu, Mati Kallemets ja Arvo Ninn. Fotod: Urmas Lauri[/caption]
Volikogu otsustas salajasel hääletusel, et valla aukodanikuks saavad Pikajalamäe spordikeskuse eestvedaja Mati Kallemets, Saueaugu teatritalu peremees Margus Kasterpalu ja Martna kandi kauaaegne ettevõtja ja tööandja Arvo Ninn. 
Läänemaa isamaalased valivad poolt
[caption id="attachment_248602" align="alignnone" width="900"]
Isamaa Läänemaa piirkonna esimees Aivar Oruste. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Erakond Isamaa kauaaegne liige Läänemaal Arvo Ninn otsustas pärast parempoolsete eestvedajate väljaheitmist eelmisel nädalal samuti erakonnast välja astuda. Isamaa Läänemaa piirkonna liikmed saavad sel nädalal kokku, et tuleviku üle aru pidada.
Märtsi algul arvas Isamaa juhatus erakonnast välja neli parempoolset: Siim Valmar Kiisleri, Lavly Perlingu, Kristjan Vanaselja ja Tõnis Martin Konsi. Isamaast väljaheidetud on nüüd teatanud, et plaanivad jätkata iseseisvalt luues uue erakonna ja minna tuleval aastal sellega riigikogu valimistele.
Isamaa kauaaegne liige ja mullu Parempoolsete liikmeühendusega liitunud Arvo Ninn ütles esmaspäeval Lääne Elule, et plaan erakonnast välja astuda oli tal tegelikult varem, aga Parempoolsete erakonnast väljaviskamine oli tema jaoks viimane piisk karikas. „Juhtkond peaks erakonna tööle panema, mitte teisitimõtlejad kohe välja loopima. See ei mahu mulle pähe. Pealegi erakond väljaspool Tallinna eriti ei toimi, vähemalt Läänemaal küll mitte,” ütles ta.
Isamaa Läänemaa piirkonna esimees Aivar Oruste. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Erakond Isamaa kauaaegne liige Läänemaal Arvo Ninn otsustas pärast parempoolsete eestvedajate väljaheitmist eelmisel nädalal samuti erakonnast välja astuda. Isamaa Läänemaa piirkonna liikmed saavad sel nädalal kokku, et tuleviku üle aru pidada.
Märtsi algul arvas Isamaa juhatus erakonnast välja neli parempoolset: Siim Valmar Kiisleri, Lavly Perlingu, Kristjan Vanaselja ja Tõnis Martin Konsi. Isamaast väljaheidetud on nüüd teatanud, et plaanivad jätkata iseseisvalt luues uue erakonna ja minna tuleval aastal sellega riigikogu valimistele.
Isamaa kauaaegne liige ja mullu Parempoolsete liikmeühendusega liitunud Arvo Ninn ütles esmaspäeval Lääne Elule, et plaan erakonnast välja astuda oli tal tegelikult varem, aga Parempoolsete erakonnast väljaviskamine oli tema jaoks viimane piisk karikas. „Juhtkond peaks erakonna tööle panema, mitte teisitimõtlejad kohe välja loopima. See ei mahu mulle pähe. Pealegi erakond väljaspool Tallinna eriti ei toimi, vähemalt Läänemaal küll mitte,” ütles ta. 
Volikogu vilgutas Oru osavallale rohelist tuld
[caption id="attachment_339979" align="alignnone" width="2000"]
Lääne-Nigula volikogu oli selle poolt, et Oru kant saab osavalla ning et Ristile, Paliverele ja Taeblale antakse samuti osavalla moodustamise
võimalus. Foto: Urmas Lauri[/caption] Neljapäeval otsustas Lääne-Nigula volikogu, et Oru osavalla moodustamine otsustatakse septembriistungil. Sinnamaani on ka Risti, Palivere ja Taebla kogukonnakogul võimalus oma piirkonda osavalla moodustamise soovist teada anda. „Meil oli neli aastat aega tõestada, et ilma osavallata on parem. Tegelikult selgus vastupidine – koos osavallaga on parem,” ütles volikogu esimees Neeme Suur (SDE). Tema sõnul on Taebla kogukonnakogu osavalla moodustamise teemat arutanud ja otsustanud, et osavald tehakse. Ristil ja Paliveres on teemat mitu korda arutatud, kuid lõplikku seisukohta seni pole. Volikogu vilgutas oma otsusega Oru kandi rahvale rohelist tuled. „See on põhimõtteline „jah” Oru rahvale ja see on põhimõtteline liikumine osavaldade süsteemi suunas,” kommenteeris Suur volikogus üksmeelse toetuse saanud protokollilist otsust.
Lääne-Nigula volikogu oli selle poolt, et Oru kant saab osavalla ning et Ristile, Paliverele ja Taeblale antakse samuti osavalla moodustamisevõimalus. Foto: Urmas Lauri[/caption] Neljapäeval otsustas Lääne-Nigula volikogu, et Oru osavalla moodustamine otsustatakse septembriistungil. Sinnamaani on ka Risti, Palivere ja Taebla kogukonnakogul võimalus oma piirkonda osavalla moodustamise soovist teada anda. „Meil oli neli aastat aega tõestada, et ilma osavallata on parem. Tegelikult selgus vastupidine – koos osavallaga on parem,” ütles volikogu esimees Neeme Suur (SDE). Tema sõnul on Taebla kogukonnakogu osavalla moodustamise teemat arutanud ja otsustanud, et osavald tehakse. Ristil ja Paliveres on teemat mitu korda arutatud, kuid lõplikku seisukohta seni pole. Volikogu vilgutas oma otsusega Oru kandi rahvale rohelist tuled. „See on põhimõtteline „jah” Oru rahvale ja see on põhimõtteline liikumine osavaldade süsteemi suunas,” kommenteeris Suur volikogus üksmeelse toetuse saanud protokollilist otsust.
Lääne-Nigula vallavanema kandidaat on Janno Randmaa
[caption id="attachment_325933" align="alignnone" width="2000"]
Martna osavallavanemast Janno Randmaast saab suure tõenäosusega täna Lääne-Nigula vallavanem. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula volikogu asub tänasel istungil valima vallavanemat, kandidaadiks on Martna osavallavanem Janno Randmaa.
Selle nädala algul polnud volikogu esimees Neeme Suur (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) nõus vallavanema kandidaadist rääkima, sest tema sõnul võinuks nime liiga varajane avalikkuse ette toomine kandidaadi eemale peletada.
Martna osavallavanemast Janno Randmaast saab suure tõenäosusega täna Lääne-Nigula vallavanem. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula volikogu asub tänasel istungil valima vallavanemat, kandidaadiks on Martna osavallavanem Janno Randmaa.
Selle nädala algul polnud volikogu esimees Neeme Suur (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) nõus vallavanema kandidaadist rääkima, sest tema sõnul võinuks nime liiga varajane avalikkuse ette toomine kandidaadi eemale peletada. 
Lumelükkajad saavad tasu ka musta maaga
[caption id="attachment_292842" align="alignnone" width="1152"]
Ettevõtja Janek Loorens võib hommikuti kaua magada, sest lund lükkama ei pea, aga raha tuleb ikkagi arvele. Foto Urmas Lauri[/caption]
Kes teehooldajaist lumeta talve tõttu võidab, kes kaotab, sõltub sellest, milline leping neil taskus on.
Teede lumest lahti lükkamine on paljudele põllumeestele talvine teenistus. Tänavu pole lund ning ei tule ka raha, kurdavad põllumehed. Kurtmise kangus sõltub aga ka sellest, millised lumelükkamislepingud on vallavalitsusega sõlmitud. Ja needki võivad valla piires erineda.
„Traditsioonilist talihooldust pole, aga raha läheb teedele rohkem kui tavaliselt,” ütles Lääne-Nigula vallavalitsuse teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris. Vihmaga läbi vettinud kruusateed lagunevad autorataste all hullemini kui tavaliselt.
Ettevõtja Janek Loorens võib hommikuti kaua magada, sest lund lükkama ei pea, aga raha tuleb ikkagi arvele. Foto Urmas Lauri[/caption]
Kes teehooldajaist lumeta talve tõttu võidab, kes kaotab, sõltub sellest, milline leping neil taskus on.
Teede lumest lahti lükkamine on paljudele põllumeestele talvine teenistus. Tänavu pole lund ning ei tule ka raha, kurdavad põllumehed. Kurtmise kangus sõltub aga ka sellest, millised lumelükkamislepingud on vallavalitsusega sõlmitud. Ja needki võivad valla piires erineda.
„Traditsioonilist talihooldust pole, aga raha läheb teedele rohkem kui tavaliselt,” ütles Lääne-Nigula vallavalitsuse teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris. Vihmaga läbi vettinud kruusateed lagunevad autorataste all hullemini kui tavaliselt.