Silt: Arnold Aljaste
Galerii: Haapsalus ja Ristil mälestati küüditatuid
[gallery ids="450889,450924,450941,450905,450904,450902,450900,450877,450878,450879,450910,450911,450876,450881,450882,450885,450891,450886,450887,450888,450890,450884,450883,450893,450894,450895,450897,450898,450923,450922,450917,450929,450930,450919,450926,450928,450918,450931,450932,450933,450936,450937,450942,450938,450943,450944,450912,450913,450914,450915"]
Tänavu möödus 84 aastat sellest, kuid nõukogude võim küüditas Eestist üle 10 000 inimese. Haapsalus peeti represseeritute mälestuseks toomkiriku ristimiskabelis palvus ja süüdati küünlad punavõimu ohvriks langenutele.
Ristimiskabeli mälestusüritusel tuli esiettekandele Sirje Kaasiku uus laul "Mul aeg on minna". Eesti Memento liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste annetas naiskodukaitse Lääne ringkonnale väärtusliku ajalooraamatu. Naiskodukaitse tegevust selle algpäevilt kuni 1938. aastani käsitleva teose oli Aljastele kinkinud Raul Kuuse nimeline mees, kelle vanaisale Leonhard Adolfile oli see raamat kuulunud. Leonhard Adolf Kuusk oli Vabadusristi kavaler ja hukati kommunistide poolt 1942. aastal Siberis.
Pärast mälestuspalvust asetati pärg ja küünlad lossiplatsil asuva läänlaste vabadu
Represseeritute mälestust peab edasi kandma uus põlvkond
[caption id="attachment_450803" align="alignnone" width="1920"]
Risti raudteejaamas peetavail küüditamise mälestusüritustel löövad sageli kaasa ka kohalikud koolilapsed. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Eesti Memento liidu juhatuse esimehe Arnold Aljaste sõnul jääb represseerituid aasta-aastalt järjest vähemaks, aga ta loodab, et neid ei unustata.
Arnold Aljaste ütles, et represseerituid ühendava Memento liikmeist lahkub igal aastal igavikku ligi kümnendik. See tähendab, et umbes kümne aasta pärast võib Memento muutuda mälestusliiduks, sest represseerituid endid on ellu jäänud väga vähe.
Nõukogu
Risti raudteejaamas peetavail küüditamise mälestusüritustel löövad sageli kaasa ka kohalikud koolilapsed. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Eesti Memento liidu juhatuse esimehe Arnold Aljaste sõnul jääb represseerituid aasta-aastalt järjest vähemaks, aga ta loodab, et neid ei unustata.
Arnold Aljaste ütles, et represseerituid ühendava Memento liikmeist lahkub igal aastal igavikku ligi kümnendik. See tähendab, et umbes kümne aasta pärast võib Memento muutuda mälestusliiduks, sest represseerituid endid on ellu jäänud väga vähe.
Nõukogu
Arnold Aljaste: 25. märts võiks olla leinapäeva asemel hoopis elujõu päev (täiendatud 26. märtsil kl 12.30)
[gallery ids="445298,445299,445300,445301,445302,445303,445304,445305,445307,445308,445309,445310,445311,445312,445313,445314,445315,445316,445317,445318,445319,445320,445321,445322,445323,445324,445325,445326,445327,445328,445329,445330,445331,445332,445333,445334,445335,445336,445337,445338"]
Teisipäeval meenutati 76 aastat tagasi toimunud küüditamist ja mälestati neid, kes küüditamise käigus hukkusid või Siberist enam kodumaale tagasi ei jõudnud. Oli alanud Eesti rahva massiküüditamine, millele oli pandud nimeks “Operatsioon “Priboi”” [e.k “Murdlaine”]. Eestimaalt viidi Siberisse üle 20 000 inimese.
“Me oleme kannatanud palju ja me oleme sellest välja tulnud,” tõdes Eesti Memento juhatuse esimees Arnold Aljaste. “Kaua aega võideldi selle nimel, et 25. märts võiks ka olla leinapäev. Mina arvan, et see võiks olla hoopis elujõu päev. Sest tuldi tagasi ja tehti kõik, et sünniks oma riik.”
Läänemaal meenutati küüditamist Haapsalu toomkirikus ja Risti raudteejaamas paikneva mälestusmärgi “Raudteerööpad mäletavad…” juures.
Toomkirikus Emaaltari juures peetud mälestushetkel meenutas Aljaste, et Haapsalu haruteel laeti 58 vagunit inimesi täis. “Registribüroo andmeil jõudis lõppjaama 1172, kui palju peale laaditi, me päris täpselt ei tea, s
Põgenemise mälestuspäev toob inimesed Puisesse
[caption id="attachment_341734" align="alignnone" width="1920"] Mälestusmärk Puises. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Sel nädalavahetusel meenutatakse Läänemaal kõnede ja pärgade asetamisega ligi 80 aastat tagasi toimunud dramaatilisi sündmusi.
Reedel on vastupanuvõitluse päev, mil hommikul kell 10 kogunetakse Kirbla kalmistule Jüri Uluotsa kalmule. Uluots oli 17. juunist 1940 kuni oma surmani 1945. aastal peaminister vabariigi presidendi ülesandeis ja nimetas 18. septembril 1944 ametisse Eesti vabariigi valitsuse, mis on tuntud Otto Tiefi valitsusena. Mälestuspalvuse Uluotsa haual peab EELK Lääne praost Kaido Saak.
Laupäeva keskpäeval mälestatakse Puises suurpõgenemise mälestusmärgi juures 79 aasta tagust üle mere lahkumist Eestist.
Mälestusmärk Puises. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Sel nädalavahetusel meenutatakse Läänemaal kõnede ja pärgade asetamisega ligi 80 aastat tagasi toimunud dramaatilisi sündmusi.
Reedel on vastupanuvõitluse päev, mil hommikul kell 10 kogunetakse Kirbla kalmistule Jüri Uluotsa kalmule. Uluots oli 17. juunist 1940 kuni oma surmani 1945. aastal peaminister vabariigi presidendi ülesandeis ja nimetas 18. septembril 1944 ametisse Eesti vabariigi valitsuse, mis on tuntud Otto Tiefi valitsusena. Mälestuspalvuse Uluotsa haual peab EELK Lääne praost Kaido Saak.
Laupäeva keskpäeval mälestatakse Puises suurpõgenemise mälestusmärgi juures 79 aasta tagust üle mere lahkumist Eestist. 
Galerii: Ristil meenutati küüditatuid
[gallery ids="401138,401140,401142,401144,401146,401148,401150,401152,401154,401156,401158,401160,401162,401164,401166,401168,401170,401172,401174,401176,401178,401180,401182,401184,401186,401188,401190"]
Malle-Liisa Raigla fotod
Kolmapäeva õhtul meenutati Ristil küüditatuid.
Naiskodukaitsja Tiina Leesiku sõnul oli 14. juuni 82 aastat tagasi Eesti rahva üks mustemaid päevi. Selle päeva meenutuseks sai Ristil kuulda kuuldemängulikku vestlust ühe küüditatud pere loost. „Selliseid lugusid on üle Eesti tuhandeid,” ütles Leesik.
20
Mikk Lõhmus liitus Isamaaga ja sai piirkonna juhatuse liikmeks
[caption id="attachment_344143" align="alignnone" width="2000"]
Lääne-Nigula volikogu esimees Mikk Lõhmus liitus oktoobris Isamaaga. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kolmapäeval valis Isamaa Läänemaa piirkonna uue juhatuse, piirkonda hakkab juhtima Heiki Magnus. Juhatusse valiti ka oktoobris Isamaaga liitunud Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus.
„See on minu jaoks uus ja värske,” ütles Magnus. Ta kandideeris piirkonna üldkogul juhatusse, kuna kohalolnud olid soovitanud seda teha. Seejärel valis juhatus ta esimeheks. „Ütlesin ka üldkogul, et olen valmis piirkonda aitama, toetama ja lükkama, aga ma ei kandideeri kuskil,” ütles Magnus. Magnuse sõnul on ta aga valmis kampaanias kaasa lööma.
Lääne-Nigula volikogu esimees Mikk Lõhmus liitus oktoobris Isamaaga. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kolmapäeval valis Isamaa Läänemaa piirkonna uue juhatuse, piirkonda hakkab juhtima Heiki Magnus. Juhatusse valiti ka oktoobris Isamaaga liitunud Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus.
„See on minu jaoks uus ja värske,” ütles Magnus. Ta kandideeris piirkonna üldkogul juhatusse, kuna kohalolnud olid soovitanud seda teha. Seejärel valis juhatus ta esimeheks. „Ütlesin ka üldkogul, et olen valmis piirkonda aitama, toetama ja lükkama, aga ma ei kandideeri kuskil,” ütles Magnus. Magnuse sõnul on ta aga valmis kampaanias kaasa lööma. 
Galerii: juuniküüditamise aastapäeval mälestati Siberisse jäänuid
[gallery ids="365530,365532,365534,365536,365538,365540,365542,365544,365546,365548,365550,365552,365554,365556,365558,365560,365562,365564,365566,365568,365570,365572,365574,365576,365578,365580,365582,365584,365586"]
Malle-Liisa Raigla fotod
Juuniküüditamise 81. aastapäeval tõid Risti mälestusmärgi juures kõnelejad välja, et sõda Ukrainas on küüditamise aastapäevade meenutamise taas aktuaalseks muutnud.
„Mõned aastad tagasi oli tunne, et need mälestuspäevad käsitlevad väga kauget minevikku,” ütles Lääne-Nigula volikogu esimees Mikk Lõhmus. „Kahjuks tänane maailm näitab, et aastakümned mööduvad, aga maailmast meile suhteliselt lähedal sünnivad samasugused hirmsad asjad. See näitab, et mäletamine on vajalik.”
Galerii: märtsiküüditamise mälestusküünal asus Haapsalust teele
[gallery ids="357728,357730,357732,357734,357736,357738,357740,357742,357744,357746,357748,357750,357752,357754,357756,357758,357760,357762,357764,357766,357768,357770,357772,357774,357776,357778,357780,357782,357784,357786,357788,357790"]
Malle-Liisa Raigla fotod
Märtsiküüditamise 73. aastapäeva sündmused algasid Läänemaa raudteejaamades juba 24. märtsi õhtul.
Haapsalu raudteejaamas süütasid mälestusküünla 3- ja 6-aastasena küüditatud Sirje Tarve ja Martin Alp. Süüdatud küünla õnnistas piiskop Tiit Salumäe, kõik kohalolnud said mälestustulele kaasa anda head mõtted ning naiskodukaitsjad viisid tule Ristile. Ristilt edasi liikus tuli Riisiperre ja sealt edasi Paldiskisse, kus jätkab reede hommikul teed Narva poole.
Neljapäeva õhtul võrdlesid kõnepidajad 73 aastat tagasi Eestis toimunut praegu Ukrainas toimuvaga. „On uskumatu, et tänapäeval toimub samasugune Ukraina elanikkonna ebaseaduslik sunniviisiline viimine Venemaale,” ütles Lääne maleva pealik major Andres Välli.
Võidupüha hommikul tõusis Eesti lipp Jõõdre uude lipumasti
[caption id="attachment_332714" align="alignnone" width="696"]
Võidupüha hommikul tõusis Eesti lipp Jõõdre uude lipumasti. Foto Andra Kirna[/caption]
Varahommikuselt kogunemisel pühitses Piiskop Tiit Salumäe Parila seltsi annetajate abiga Jõõdre mäele püstitatud lipumasti ning tahvli annetajate nimedega. Sõnas said Eesti Memento liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste, Eesti vabadusvõitlejate liidu esimees Tiit Põder, Haapsalu linnapea Urmas Sukles, sündmust juhtis põline jõõdrelane Heiki Mangus.
Võidupüha hommikul tõusis Eesti lipp Jõõdre uude lipumasti. Foto Andra Kirna[/caption]
Varahommikuselt kogunemisel pühitses Piiskop Tiit Salumäe Parila seltsi annetajate abiga Jõõdre mäele püstitatud lipumasti ning tahvli annetajate nimedega. Sõnas said Eesti Memento liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste, Eesti vabadusvõitlejate liidu esimees Tiit Põder, Haapsalu linnapea Urmas Sukles, sündmust juhtis põline jõõdrelane Heiki Mangus. 