Silt: Anvar Samost

Eesmärgipuudus paneb Eesti ühiskonna igapäevaselt kisklema tühiste küsimuste üle. Kui poliitikutel mingit muud suurt ideed pakkuda pole, siis võiks sihiks seada lihtsalt rikkaks saamise.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Digitaalsed ajalehetellimused hakkavad jõudma mahtudeni, mis lubavad väljaannetele jätkusuutlikku ärimudelit ja lugejatele paremat ajakirjandust. Kas ajaleht on pigem nagu helikassett või vinüülplaat? Vinüülplaat on vaieldamatult haua servalt elujõulisena tagasi tulnud, helikassett kõigele vaatamata ilmselt ei tule. Eks nad on mõlemad äärmuslikud näited, eriti ajalehe kõrval. Aga oma loogika võrdluses on.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Eesti Pank võiks kokku panna kriitilise analüüsi aastaid kestnud negatiivse intressikeskkonna mõjudest majandusele. Hiljuti võisime uudistest näha, et üks Pärnu linnaasutus, kelle pangaarvele SEBs oli kogunenud üle miljoni euro, sai teate, et hoiustamise eest tuleb pangale peale maksta. Nii ongi, SEB on esimese pangana Eestis enam kui miljonit eurot pikemat aega arvel hoidvatele äriklientidele juba mõnda aega tasu rakendanud. Põhjus, et otseselt niisugustest näidetest varem kuulda polnud, on ilmselt selles, et ettevõtted ja asutused, kel kauemaks kui mõneks päevaks nii suur raha arvele jääb, tegelevad tavaliselt sihipäraselt finantsjuhtimisega ning paigutavad raha erineval viisil ja erinevatesse pankadesse, et parim võimalik tulemus saavutada. Miinusmärgiga hoiuseintressid on aga ühemõtteliselt ka meil kohal. Eraisikutelt pangad raha hoiustamise eest tasu ei võta, kuid mitmes Euroopa riigis neid näiteid juba on. Pankadevahelisel turul on intressid aastaid negatiivsed. Euroopa Keskpanga poliitika on rahaturu intressimäärade taset näitava Euribori iga nädalaga üha sügavamale miinusesse viinud. Muutust pole oodata.

[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Ausus ei ole paraku inimese loomulik olek, kuid see muudab elu paremaks, mistõttu edukamad on ühiskonnad, kus varastamine on vastikuks tehtud. Ukrainas valiti hiljuti uus parlament. Suur osa rahvasaadikutest vahetus, sest valijad soovisid muutust ja vabanemist riiki aastakümneid kurnanud korruptsioonist. Mõne nädala eest käis üks mu tuttav Ukrainas ja kohtus mitmete sealsete oluliste inimestega. Küsisin, mis mulje jäi, kas asjad hakkavad arenema paremas suunas? Üllatuslikult ütles ta, et on pigem pessimistlik. Oma kohtumistel oli tuttav kuulnud, et Ukraina oligarhid ja muud sealsest laialdasest poliitilisest korruptsioonist elatuvad tegelased on väheste nädalatega jõudnud uutele parlamendi liikmetele teha pakkumised. Lihtsustatult näevad need välja nii: miljon dollarit kohe, edaspidi sada tuhat dollarit kuus. Vastuteenet pole esialgu vaja osutada.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Keset tavapärast halbade uudiste tiksumist on Eesti lennunduse pilti kerkinud edulugu, mida keegi ei oodanud. Kõik on kuulnud uudise definitsiooni: uudis on see, kui inimene hammustab koera, mitte see, kui koer hammustab inimest. Tõsi, enamasti täidavad avalikku ruumi siiski uudised, mis seda reeglit ei täida. Nüüd on aga Eesti riigile kuuluva lennundusettevõttega toimunud areng, mis sõna otseses mõttes ületab päris uudise läve. Paari nädala eest selgus, et Nordica kaubamärki kasutav riigi lennuettevõte ei suuda isegi uut juhti palgata, ilma et midagi vussi läheks. Enne seda oli Nordica just teada andnud, et oktoobri lõpust selle nime alla otselennud Tallinnast lõpevad – kahjumi vähendamise nimel. Valitsuse liikmed ei tahtnud või ei suutnud detailselt selgitada, mis on omaniku strateegia ja ootus ning mitmed poliitikud ütlesid otse, et kui ostja oleks, siis võiks sellise ettevõtte üldse ära müüa.

Eduka poliitiku jaoks on oluline nii oskus võimule saada kui ka oskus võimul püsida – rasked ülesandedmõlemad. Nagu eelmise neljapäeva pärastlõuna ja õhtu pöörastest sündmustest nägime, siis esiteks pole Eesti poliitika veel nii igav nagu Põhjamaades ning teiseks –Eesti poliitikud on oma võimetelt jätkuvalt väga erinevad.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Üks pikka aega Eestis töötanud soomlane rääkis, et eestlaste põhiline viga on, et kui midagi kiita, eestlane esmalt nõustub ja siis ütleb: "Aga..." Suvel on Eesti ilus, eriti kui ilma peab. Ja kuna tänavu on pidanud, pole paha üles lugeda, mis meil peale ilma veel hästi on. Vähem negatiivsust!