Silt: Anvar Samost

[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Eesti on lõpuks rahvusvahelisel rahaturul sarnaselt teiste riikidega laenamas, nüüd on oluline, et saadud raha lihtsalt ära ei söödaks. Eestist sai lõppeval nädalal ühe näitaja järgi täiesti tavaline riik. Nimelt andis Eesti valitsus välja pooleteise miljardi euro eest kümneaastase tähtajaga ehk pikaajalisi võlakirju. Need on vabalt kaubeldavad ning Eesti maksab saadud laenu eest intressi 0,125 protsenti aastas, mis on üsna odav. Mida see tähendab?

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Eesti võiks koroonaepideemia tekitatud tavapäratut majanduskriisi ravida tavapäratu abimeetmega. Praegu on veel vara öelda, kas koroonaviiruspuhangu tekitatud majanduskriis jääb lühiajaliseks või piiratuks majanduse teatud sektoritega. Esiteks ei tea me jätkuvalt selle viiruse kohta eriti midagi ja seega ei oska vähimalgi määral prognoosida nakkuse edasist levikut. Nii need, kes ennustavad kindlat teist lainet, kui ka need, kes ootavad, et uus koroonaviirus kümne aasta taguse seagripi moel lihtsalt ise vaibub ja ära kaob, lihtsalt oletavad midagi, ei enamat.

Koroonakriisi positiivseks tulemuseks tavatsevad paljud entusiastlikult nimetada digitaalsete suhtluskanalite ja kaugtöö laienemist, aga kas püsivat muutust ikka tuleb ja kas selle üle peaks tõesti rõõmustama? Ma ei tea, kuidas käivad Eesti vanglates vangide kohtumised külastajatega. USA sarjadest ja filmidest on kõigile tuttav stseen, kus vang ja külastaja istuvad kahel pool paksu ja helikindlat klaasseina ning suhtlevad omavahel vanamoodsate juhtme otsas rippuvate telefonide kaudu.

Kolme aasta jooksul on Eesti juhid pidanud ja Eesti rahvas kuulanud suure hulga pidukõnesid, nüüd võiks neile mõtete kogumiseks uue aastani moratooriumi panna. Eesti vabariik on 100 aastat vana. Õigemini 102 aastat, aga 100. sünnipäeva tähistamine on kestnud kaks aastat niisuguse intensiivsusega, et iga Eesti inimene, kui ta ootamatult üles äratada, vastab automaatselt: „Eesti 100!”

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Pärast rohketele skandaalidele vaatamata pool aastat kestnud stabiilsust erakondade populaarsuses võib olla kätte jõudmas hetk, kus tulevad suuremad muutused. Nii ajakirjanikel kui poliitikutel kipuvad kõneldes apteegi- ja pensionireform segi minema – nii hoogsalt on peale jõulupühi poliitikaelu jätkunud. Ajakirjandusväljaannete külastusstatistika näitajad on kõik kõrge tõusunurgaga ning pankade serverid hanguvad mitu korda päevas, kui inimesed lõunapausi ajal või õhtul pärast tööd üheskoos suunduvad oma teise samba seisu vaatama.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Endiste tipp-poliitikute siirdumine poliitika mõjutamise ärisse ei ole probleem, probleem on lobitegevuse puudulik regulatsioon ja vähene läbipaistvus Eestis. Kuhu peab minema Toompeal aastaid veetnud poliitik, kes mingil põhjusel enam riigikogus või valitsuses ei jätka? Tööle, loomulikult – kui ta just ei kavatse surnuks nälgides ja külmetades kliimamuutuste vastu võidelda. See ei tohiks olla keeruline, sest eelduslikult on valijad erakondade koostatud nimekirjadest välja valinud targad ja julged inimesed, kel riigiasju ajades on lisaks tekkinud laiem vaade ühiskonnale. Kas suurest poliitikast lahkunu võib rahva teenimist jätkata omavalitsusjuhina? Muidugi. Kas oleks mõeldav siirdumine riigiametnikuks? Eeldusel, et see koht pole saadud poliitilise seljapesu tulemusena, siis loomulikult.