Silt: Ants Laikmaa

[caption id="attachment_473383" align="alignnone" width="1024"] Laikmaa õpilastega. Foto Eesti kunstimuuseumi kogust[/caption] Natura artis magistra (Loodus on kunsti õpetaja) Maal kasvanud ja poisikesena karjas käinud Ants Laikmaa tundis metsa, põldu ja selle asukaid enda ümber. Ema õpetas teda tundma taimi ja täiskasvanuna Kadarpiku külas oma talus külalistega pargis jalutades näitas kunstnik uhkusega, kuidas ühest kännust lausa seitse erinevat puud-põõsast kasvab. Läänemaa kidurad karjamaad on ühed liigirikkamad Eestis ja Ants Laikmaa oli oma talu üle ütlemata uhke. Vaatamata sellele, et naabrid Kadarpikul ja Taeblas Laikmaad mõisahärraks kutsusid, nägi Laikmaa ennast hinges talupojana. See, et põllult sai sügisel saagiks sama palju, kui kevadel maha pandi, ei vähendanud sugugi rõõmu selle üle, et kartul on ise kasvatatud ja maitsev ega tekitanud vastuolu kunstnik-talupoja id

[caption id="attachment_473378" align="alignnone" width="1920"] Ants Laikmaa Marie Underi tütardega. EESTI KUNSTIMUUSEUMI KOGU[/caption] Ants Laikmaa, kelles sünnist möödus 5. mail 160 aastat, on meie professionaalse kunsti ja kunstielu alglätete juures olnud mees, kelle tähtsus ei jää sugugi alla Johann Köleri omale. Kohaliku elu mõttes võib Laikmaad isegi Kölerist tähtsamakski pidada. Kui Köleri koht tsaariõukonnas näitas igale poisikesele, kui kaugele võib talutarest ande, töötegemise ja vedamisega jõuda, siis Laikmaa oma ateljeekooliga pani „kaugele jõudmisele” ise õla alla. Laikmaa asutas 1903. aastal Tallinnas oma ateljeekooli, kus õpetati kaasaja moodsaimat kunsti kõige edumeelsemate õpetamismeetodite alusel. Enne oma kunstikooli loomist õppis Laikmaa Düsseldorfis ja mujal Euroopas. Temaga Düsseldorfis õppimise ajal ja hiljem ametiasjus kokku puutunud Kristjan Raud on Laikmaad iseloomustanud kui liiga iseseisvat, väga arukat, kuid veidi kalki, türanliku iseloomuga inime

5. mail möödus 160 aastat Ants Laikmaa sünnist. Enne nime eestistamist 1935 oli ta Hans Laipman. Kuidas on aga Laipmani nime eestistamine seotud keelemees Johannes Aavikuga? Nimelt välmis Aavik 1917. aastal sõna „laip”. Laip võeti kiiresti omaks, näiteks leiti, et sõnal on raiuv kõla. Aavik on ise tunnistanud, et jõudis laibani võrdlemisi kergesti. Aavik: „See oli siis õnnelik inspiratsioon.” Kirjandusteadlane Endel Nirk on raamatus „Kaanekukk” kirjutanud, et Aaviku uudissõnaga muutus Laipmani nimi „surnulõhnaliseks – kellele see meeldiks?”. Ants Laikmaa on kasutanud mitmeid pseudonüüme,

[gallery ids="473162,473163,473164,473165,473166,473167,473168,473169,473170,473171,473172,473173,473174,473175,473176,473177,473178,473179,473180,473181,473182,473183,473184,473185,473186,473187,473188,473189,473190,473191,473192,473193,473194,473195,473196,473197,473198,473199"] Kui kunstnik Ants Laikmaa oleks teadnud, et tema 160. sünniaastapäevale tuleb nii palju külalisi, oleks ta võibolla lasknud Kadarpiku külla endale suurema maja ehitada. Teisipäeva pärastlõunal, mil tähistati Ants Laikmaa majamuuseumis kunstniku 160. sünniaastapäeva ja ühtlasi kunstnik Pusa näituse avamisega suvehooaja algust, oli maja puupüsti inimesi täis. Muuseumi teadur-kuraator Karin Mägi oli kindel, et sünnipäevapeolt ei puudunud ka kunstnik ise. „Ka täna on Laikmaa meie keskel ja muigab vaikselt vuntsi,” ütles ta. Füüsilisel kujul oli Laikmaa külaliste keskel skulptor Juhan Raudsepa loodud puuskul

[caption id="attachment_470715" align="alignnone" width="1920"] Ants Laikmaa muuseum. Foto: Juhan Hepner[/caption] 5. mail, Ants Laikmaa 160. sünniaastapäeval kell 14 avatakse kunstniku kodutalus Läänemaal Lääne-Nigula vallas Kadarpiku külas Laikmaa muuseumi suvehooaeg muusika ja kunstiga. Kunstnikuhärra sünniaastapäeva puhul on siis kell 14–16 sissepääs muuseumisse tasuta. Eesti kunsti jaoks olulisel sünnipäeval tõmbavad peo käima Linnamäe karmoškad. Laikmaa ateljees ja kodupargis avatakse kunstnik Pusa näitus „Dekonstrueerides eluringlust“. Oma taluparki maetud kunstniku kalmul süüdatakse mälestusküünal. Traditsiooniliselt algab Ants Laikmaa sünnipäevast muuseumi suvehooaeg. Sel a

[caption id="attachment_469519" align="alignnone" width="1920"] Näitekirjanik Erki Aule. Foto: Andra Kirna[/caption] Ants Laikmaa muuseumis varem mängitud ning kokku üle nelja ja poole tuhande vaataja kogunud teatritüki „Üksikud heledad laigud” autori ja lavastaja Erki Aule sõnul võiks muuseumis kunstnikust rääkivaid tükke mängida edaspidigi. „Võiks interpreteerida tema elu, nagu Haapsalus interpreteeritakse Valget Daami,” sõnas Aule nädalavahetusel muuseumis esinedes. „Üksikud heledad laigud” kirjutas Aule valmis koroonaajal. „Sel ajal ei olnud võimalust teatrit teha, aga midagi pidi tegema. Muidu oleksin leidnud sada põhjust, et edasi kirjutamist edasi lükata,” ütles ta. Teisalt ei lasknud piirangud Aulet raamatukokku minna. „Guugeldasin kü

[caption id="attachment_465301" align="alignnone" width="1920"] Ants Laikmaa majamuuseum talvel. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Ants Laikmaa majamuuseum hakkab kunstniku 160. sünniaastapäeva puhul korraldama erilisi pühapäevi, tähistades aasta jooksul ka Laikmaa sõprade sünnipäevi. Laikmaa muuseumi teadur-kuraatori Karin Mäe sõnul said erilised pühapäevad alguse muuseumirahva arutelust, kuidas tähistada sünniaastapäeva aasta ringi. „Keda sa sünnipäevale kutsud, ikka sõpru. Ja kus Laikmaa sõbrad on? Nad on siin pargis. Sealt tuligi mõte nende sünnipäevi tähistada,” rääkis Mägi. Laikmaa pühendas oma eluajal sõpradele muuseumi pargis kasvavad tammed. Mäe sõnul on erilised pühapäevad hea võimalus paremini siduda muuseumi maja ja selle juurde kuuluvat parki. „Laikmaale oli see üks tervik,” sõnas ta. Sel pühapäeval tähistatav Elo Tuglase sünnipäe

[caption id="attachment_462414" align="alignnone" width="1200"] Foto: Egon Erkmann[/caption] Ants Laikmaa majamuuseum andis kunstniku 160. sünniaastapäeva puhul välja kalendri, mis algab tuleva aasta maist ja lõpeb ületuleva aasta aprillikuuga. Muuseumi teadur-kuraator Karin Mägi ütles, et mai valiti kalendri esimeseks kuuks, sest mais möödub Laikmaa sünnist 160 aastat. „Muuseumi hooaeg algab samuti mais ja 160. sünniaastapäeva aasta algab mais,” ütles Mägi. Kalendri mõõdud on 42x30 sentimeetrit ja selles on Laikmaa maalid muuseumi kogust. Kalendris on ära märgitud ka Laikmaa (1866-1942) lähedaste ja sõprade sünnipäevad. Laikmaa sõprade hulka kuulusid Friedebert Tuglas, Artur Adson, Marie Under, Anna Haava jt. Läänemaale Kadarpiku külla alustas kunstnik oma kodu rajamist 19

[caption id="attachment_458962" align="alignnone" width="1920"] Ants Laikmaa muuseum. Foto: Andra Kirna[/caption] Kadarpiku külas asuvas Ants Laikmaa muuseumis on laupäeval talgud, kuhu on oodatud kõik huvilised. „Tahame natuke võsa maha võtta, mis on kõige suurem töö. Meil on seal üks vana pärn, mis on võssa kasvanud

[gallery ids="454010,454040,454041,454042,454043,454044,454045,454046"] Eile ja täna on Ants Laikmaa majamuuseumis omamoodi loominguline laager, kus pannakse kõnelema armsad esemed. Suviseid kunstilaagreid on Laikmaa muuseumis korraldatud juba aastaid, kuid tänavune laager ei keskendu niivõrd kunstile, kui just armsatele esemetele, mida kursuslased on kaasa võtnud. Laager „Loomingulised lood Laikmaal” on kokku toonud kümmekond inimest eri Eesti paigust ja elualadelt, kes Triin Ollema ja Triinu Jürvese eestvedamisel hakkavad kaasa võetud armsatest esemetest lugusid jutustama nii kõnes kui ka pildis. Lugude jutustamine sobib Laikmaale Esimest laagri