Silt: anna hints
Haapsalu filmiklubis on külas Anna Hints
[caption id="attachment_445345" align="alignnone" width="1920"]
„Jää”, Mait Malmsten ja Aksel Ojari aktsioonis. Foto: kaader filmist[/caption]
Haapsalu filmiklubi kutsus külla Haapsalu juurtega režissööri Anna Hintsi, kelle käe all on valminud viimase kümnendi rahvusvaheliselt edukaim lühifilm „Jää“.
See 2017. aastal valminud lühimängufilm osales sadakonnal filmifestivalil üle terve maailma, võites ligemale 20 auhinda.
27. märtsil kell 18 tuleb selle autor külla Haapsalu filmiklubile, kaasas
„Jää”, Mait Malmsten ja Aksel Ojari aktsioonis. Foto: kaader filmist[/caption]
Haapsalu filmiklubi kutsus külla Haapsalu juurtega režissööri Anna Hintsi, kelle käe all on valminud viimase kümnendi rahvusvaheliselt edukaim lühifilm „Jää“.
See 2017. aastal valminud lühimängufilm osales sadakonnal filmifestivalil üle terve maailma, võites ligemale 20 auhinda.
27. märtsil kell 18 tuleb selle autor külla Haapsalu filmiklubile, kaasas
Neitsi Maalit lähevad püüdma kaks Läänemaaga seotud autorit
[caption id="attachment_420034" align="alignnone" width="1920"]
Kultuurkapitali preemia: Anna Hints on hea meelega ka läänlane
[caption id="attachment_420034" align="alignnone" width="1920"]
Anna Hints. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti valdkonna peapreemia said Anna Hints ja Marianne Ostrat filmi „Savvusanna sõsarad“ eest.
„Jaa, loomulikult olen ma „Läänemaa oma“ ka,“ ütles Hints oma Läänemaa seoste kohta. Kuigi tema juured on Lõuna-Eestis, on ta lapsena olnud palju Läänemaal oma veterinaarist vanaisa Aksel Kabritsa ja muuseumidirektorist vanaema Õnne-Eha Kabritsa juures.
Anna Hints. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti valdkonna peapreemia said Anna Hints ja Marianne Ostrat filmi „Savvusanna sõsarad“ eest.
„Jaa, loomulikult olen ma „Läänemaa oma“ ka,“ ütles Hints oma Läänemaa seoste kohta. Kuigi tema juured on Lõuna-Eestis, on ta lapsena olnud palju Läänemaal oma veterinaarist vanaisa Aksel Kabritsa ja muuseumidirektorist vanaema Õnne-Eha Kabritsa juures. 
„Savvusanna sõsarad” läheb Oscarit jahtima
[caption id="attachment_392008" align="aligncenter" width="2000"] Filmitegijad selle aasta Sundance’i filmifestivalil (vasakult): produtsent Marianne Ostrat, režissöör Anna Hints, operaator Ants
Tammik ja monteerija Tushar Prakash. Foto: erakogu[/caption] Eesti esitab rahvusvahelise filmi kategooria Oscarile Anna Hintsi dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad”, teatas Eesti filmi instituut (EFI). Hintsi mitmete auhindadega pärjatud film räägib küll Võrumaa suitsusaunakommetest, kuid on läbi põimunud ka Haapsaluga.
Filmitegijad selle aasta Sundance’i filmifestivalil (vasakult): produtsent Marianne Ostrat, režissöör Anna Hints, operaator AntsTammik ja monteerija Tushar Prakash. Foto: erakogu[/caption] Eesti esitab rahvusvahelise filmi kategooria Oscarile Anna Hintsi dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad”, teatas Eesti filmi instituut (EFI). Hintsi mitmete auhindadega pärjatud film räägib küll Võrumaa suitsusaunakommetest, kuid on läbi põimunud ka Haapsaluga.
Tegijad avasid „Savvusanna sõsarate” kaadritaguseid
[caption id="attachment_393266" align="alignnone" width="2000"] Ants Tammik (vasakul), Marianne Ostrat ja Anna Hints. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad” laupäevasel linastusel Haapsalus olid kohal ka filmi tegijad, kes rääkisid publikule linateose valmimisest ja vastasid nii moderaator Tiina Brocki kui ka vaatajate küsimustele.
Filmi autori, Haapsalus koolis käinud Anna Hintsi sõnul võeti teost üles seitse aastat ning selle aja jooksul vahetusid nii naised kui ka nende lood. Mitu saunapäeva filmimiseks aastate jooksul kokku tehti, autorid öelda ei osanudki.
Ants Tammik (vasakul), Marianne Ostrat ja Anna Hints. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad” laupäevasel linastusel Haapsalus olid kohal ka filmi tegijad, kes rääkisid publikule linateose valmimisest ja vastasid nii moderaator Tiina Brocki kui ka vaatajate küsimustele.
Filmi autori, Haapsalus koolis käinud Anna Hintsi sõnul võeti teost üles seitse aastat ning selle aja jooksul vahetusid nii naised kui ka nende lood. Mitu saunapäeva filmimiseks aastate jooksul kokku tehti, autorid öelda ei osanudki.