Silt: andri meriloo

[caption id="attachment_462357" align="alignnone" width="1920"] Terviseameti andmeil on grippi haigestumus suurim Läänemaal. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Terviseameti andmeil on grippi haigestumus suurim Läänemaal, kuid haigusjuhte registreeritakse kõigis maakondades ja kõigis vanuserühmades. Terviseameti kommunikatsioonispetsialisti Irina Satsuta sõnul registreeriti aasta esimesel nädalal Läänemaal 34 gripijuhtu, mis teeb haigestumuseks 100 000 elaniku kohta 157 juhtu. Eestis keskmiselt oli suhtarv 123. Läänemaa haigla ravijuhi Alge Vare sõnul on viimasel kolmel nädalal kogu aeg keegi gripi tõttu haiglaravi vajanud. Peamiselt on haiglas vanemaealised gripi tüsistusena tekkinud kopsupõletiku tõttu, kuid haiglaravi vajas ka üks noorem kui 60aastane patsient. Kui hingamisteede puudulikkust ei ole tekkinud, saadetakse nooremad patsiendid Vare sõnul ka kopsupõletikuga kodusele ravile. Mullusest rohkem „Haigestutakse perede kaupa,” ütles Haapsalus tegutsev perearst Marika Laar. Suurem haigestumine algas jõulude ja aastavahetuse paiku ning haigeid lisandub jätkuvalt. Laari sõnul on tänavu grippi haigestunuid erakordselt palju. Pärast Covid-19 pandeemiat oli eelmine aasta esimene kord, kui gripp hoogsalt levima hakkas, tänavu on haigeid rohkem kui mullu. Mullusest suuremat haigestumust kinnitas ka perearst Andri Meriloo, kes viimase nädala jooksul registreeris oma nimistus 20 inimese nakatumise. Jätkuvalt pöörduvad haiged haigla erakorralise meditsiini osakonda. „Nädalavahetusel olin valves ja gripirohtu tuli palju välja kirjutada,” ütles Vare. Kõige rohkem pöörduti gripi tõttu erakorralise meditsiini osakonda siiski jõulude ajal, mil perearstid ei töötanud. Vare teadis rääkida, et 26. detsembriks oli ainsast pühade ajal avatud apteegist gripiravim otsa saanud. Probleem lahenes järgmisel päeval, kui avati teised apteegid. Palju vaktsineerituid Tänavuse gripihooaja eel vaktsineeriti end usinalt. Nüüd on tasulised vaktsiinidoosid otsa saanud ja neid Eestisse enam juurde tulemas pole. Kaitsesüstimise poolelt Laari sõnul eakatega probleemi pole, kuid lapsi võiks rohkem vaktsineerida. Tänavu toodi Laari vaktsineerima lapsi, kes mullu grippi põdesid. „Valusa hinnaga hakatakse vaktsineerima,” ütles Laar. Meriloo sõnul tuleks enne hooaja algust eelkõige vaktsineerida üle 60aastaseid. Nemad on ka hästi kaitsesüstimas käinud. Keset suurt levikut Meriloo sõnul enam vaktsineerimisest nii väga kasu pole, sest vaktsiini toimima hakkamine võtab kümme päeva aega. Pigem on tema sõnul vaktsineerida mõtet neil, kes elavad piirkondades, kus haigus veel laialdaselt ei levi. Haigestumise vältimiseks soovitas Meriloo lisaks vaktsineerimisele hoiduda suuremates kollektiivides viibimisest. Peamiselt levib haigus just koolides ja lasteaedades. Terviseameti hinnangul on lähiajal oodata grippi haigestumise vähenemist, kuid haigus levib siiski. Amet tuletab meelde, et nakkuse tõkestamiseks tuleb haigussümptomite korral jääda koju ning pärast avalikes kohtades viibimist pesta käsi ja regulaarselt ruume tuulutada.

[caption id="attachment_462357" align="alignnone" width="1920"] Perearstide sõnul on grippi haigestunute hulk suurem, kui terviseameti andmed näitavad. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Eelmisel nädalal registreeriti terviseameti andmeil Läänemaal üks grippi ja neli koroonasse haigestunud inimest, kuid perearstide sõnul levib praegu gripp hoogsalt. „Oi, hea hooga levivad,” ütles Haapsalu perearst Marika Laar. Tema sõnul on palju gripijuhtumeid ja tihti on selle haiguse tüsistus ka kopsupõletik. Covid levib pigem vähe. „Levivad, levivad,” kinnitas ka perearst Helle Saarsoo. Laar rääkis, et praegu on lasteaedades pidude kõrgaeg, kus koos on nii haiged kui ka veel terved, kuid juba nakkusohtlikud ja terved lapsed. Perearst Andri Meriloo sõnul pole tema patsientidel viimastel nädalatel grippi ja koroonat diagnoositud ning teistegi viirushaigustega on olukord rahulik. „Koolivaheaeg algab. Tavaliselt sel ajal haigused taanduvad, sest inimesed ei saa kokku,” ütles Meriloo.

[caption id="attachment_451001" align="alignnone" width="1843"] Kuna Läänemaal pole palju elanikke, ei ole Haapsalus haigla EMOs suuri järjekordi. Foto Juhan Hepner.[/caption] Kergema tervisemurega tõttavad inimesed erakorralise meditsiini osakonda suuremalt jaolt mugavusest või oma perearsti umbusaldamise tõttu. Läänemaa haigla õendusjuhi Marju Lepmetsa sõnul ei erine Läänemaa ülejäänud Eestist selle poolest, et erakorralise meditsiini osakonda ehk EMOsse tullakse tervisemurega, mida tegelikult peaks lahendama perearst. Ka Läänemaa haiglas on Lepmetsa sõnul EMO juhtumite hulgas kõige arvukamad sinised ja rohelised triaažikategooriad ehk mitte-erakorralised juhtumid.