Silt: andri meriloo
21
Vaktsineerimine käib suure hooga
[caption id="attachment_370594" align="alignnone" width="2000"] Gripi vastu vaktsineerimine käib suure hooga, koroonavaktsiini vastu on huvi leige. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Gripi vastu vaktsineerimine käib täie hooga, perearstid on sel sügisel juba sadu patsiente pookinud.
„Päris suur huvi on, riskirühmad vaktsineerivad hoolega,” ütles Haapsalu perearst Marika Laar. Kokku on ta sel sügisel süstinud juba 200 gripivaktsiini doosi nii riskirühma kuuluvatele patsientidele kui ka neile, kes kaitsesüsti eest ise peavad tasuma. Laari sõnul tuleb hakata vaktsiine juurde tellima.
„Oi, väga suur huvi on,” ütles ka perearst Andri Meriloo vaktsineerimise kohta. Temagi nimistus on 150 doosi vaktsiini
Koroona levib, aga vaktsineerimist peab perearst põhjendama (täpsustatud kell 10.25)
[caption id="attachment_433884" align="alignnone" width="1920"] Peaaegu kolmandik perearst Andri Meriloo patsientidest kuuluvad riskigruppi. Foto Andra Kirna[/caption]
Terviseamet andis eelmisel nädalal teada, et koroonaviirusega nakatumine on jälle sagenenud. Tervisekassa leiab, et praegu ringlevad tüved ei põhjusta tervetel inimestel rasket haiguskulgu ja elanikkonna laialdane vaktsineerimine pole sel viirushooajal vajalik.
Läänemaal vaktsineeritakse kriitiliselt vähe lapsi
Möödunud aasta seisuga oli Läänemaal iga kolmas väikelaps raskete nakkushaiguste vastu õigel ajal vaktsineerimata.
Seadusemuudatus võib perearstidele tööd juurde tuua
[caption id="attachment_422823" align="alignnone" width="1920"] Perearst Andri Meriloo ei näe võimalust, et Haapsalu perearstid jõuaksid vastu võtta ka patsiente, kes nende nimistusse ei kuulu. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sotsiaalministeerium plaanib seadusemuudatusega leevendada perearstide põuda, andes olemasolevatele rohkem tööd.
Ühe lahendusena on ministeerium välja pakkunud, et kui üks nimistu jääb perearstita, võtavad selle üle teised samas piirkonnas tegutsevad peretohtrid.
Koroona tõstab Läänemaal taas pead
[caption id="attachment_227237" align="alignnone" width="765"] Koroonaviirust on Haapsalus Eesti keskmisest rohkem. Foto: Pixabay[/caption]
Terves Eesti on taas tõusuteel koroonaviirusesse nakatumine. Ka Haapsalu perearstid tunnistavad, et haigeid on viimase kahe nädala jooksul üha rohkem.
Haapsalu perearst Piret Mets tõdes, et tema patsiendid on viimaste nädalate jooksul sagedamini koroonasse haigestunud. Ta muretses aga, et paljud ei tee haigestudes ise kodus testi. Metsa sõnul põevad vanemas eas inimesed raskemini.
Ka perearst Krista Raag nentis, et haigust on jälle rohkem. „Tõus on toimunud mõne nädalaga,“ ütles ta.
Nõudlus gripivaktsiini järele on suurem kui pakkumine
[caption id="attachment_370594" align="alignnone" width="2000"] Gripivaktsiini vastu on perearstide sõnul huvi suur. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Huvi gripivaktsiini vastu on suurem kui kogused, mida apteekides ja perearstidel pakkuda on.
„Tänase seisuga kõigile huvilistele vaktsiini ei jagu,” ütles kesklinna apteegi juht Tiiu Vaha. Uus kogus vaktsiini tuleb taas novembri alguses. Aega gripi vastu vaktsineerida Haapsalu perearsti Andri Meriloo sõnul veel on, sest gripp hakkab tavaliselt levima alles detsembris.
Haapsalu perearst Helle Saarsoo on oma sõnul selleks nädalaks tellinud 120 doosi gripivaktsiini, mis oli kolmapäevaks juba otsas. Kolmapäeva hommikul saabus uus ports ja järgmiseks nädalaks telliti perearstikeskusesse vaktsiini juurde. „Päris suur huvi on,” ütles Saarsoo.
Enne gripihooaja saabumist jõuab veel vaktsineerida
[caption id="attachment_380853" align="alignnone" width="2000"] Perearst Andri Meriloo ja õde Karin Kumel valmistuvad kolmapäeval saabunud gripivaktsiini soovijatele süstima. Foto: Andra Kirna[/caption]
Oktoobri alguses jõudis Eestisse tänavuse hooaja gripivaktsiin, gripi vastu vaktsineerimine on lahti läinud nii perearstide juures kui ka Haapsalus Kesklinna apteegis.
Haapsalu perearsti Andri Meriloo kabinetis oli esmaspäeval gripivaktsiini tahtjatest ligi 30inimeseline nimekiri. Nimekirja peab Meriloo seepärast,et paljud tahavad arstile tulles saada korraga kätte nii koroonavaktsiini tõhustusdoosi kui ka gripivaktsiini. „Nii on seda lubatud teha,“ ütles Meriloo. Ta lisas, et kuna koroonavaktsiinid saabuvad endiselt hulgipakendites, tuleb kombineerida, et korraga kuus või kümme vaktsiinitahtjat kokku saada ja mitte vaktsiine raisku lasta.
Meriloo hinnangul on esialgu gripivaktsiini soovijaid mullusest vähem.
Hooldekodud alustavad neljanda vaktsiinisüsti tegemist
[caption id="attachment_370593" align="alignnone" width="2000"] Kõik, kes soovivad, saavad juba neljanda vaktsiinisüsti. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Enamik Läänemaa hooldekodude klientidest vaktsineeritakse sügiseks teise koroonavastase tõhustusdoosiga, perearsti juures süstimine kulgeb seevastu aeglaselt.
Haapsalu perearst Andri Meriloo kinnitas esmaspäeval Lääne Elule, et osa tema nimistu patsientidest on juba neljanda vaktsiinisüsti saanud, kuid tõdes, et perearsti juures vaktsineerimine läheb pigem tagasihoidlikus tempos. „Juba enne koroonat oli noorte seas vaktsineerimisvastaste põlvkond ning koroona pigem andis sellele tuult tiibadesse,“ ütles Meriloo. „Aga on ka vaktsineerimise usku inimesi,“ lisas ta.
Väikelaste vaktsiin jõuab peagi perearstikeskustesse
[caption id="attachment_349129" align="alignnone" width="2000"] Perearst Marika Laari jaoks oli väikelaste vaktsiinide jõudmine perearstikeskustesse rõõmustav uudis. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Läinud suvel terviseameti külmlao avarii tõttu riknenud enam kui 100 000 doosi vaktsiinide seas oli ka kaheaastastele mõeldud kuuevalentne vaktsiin, mis tõi kaasa olukorra, kus väikelapsed ei saanud õigel ajal ette nähtud kaitsesüsti.
Märtsi teisel nädalal jõuavad uued vaktsiinidoosid perearstikeskustesse, mis annab võimaluse seni kaitsesüstimata lapsed vaktsineerida. „Loomulikult on see tore uudis,“ ütles Haapsalu perearst Marika Laar kolmapäeval vaktsiinide saabumise kohta.
Seni kasutati kuuevalentse vaktsiini alternatiivi nimega Hexacimaga, mida aga ei saa süstida lastele, kes on juba kaheaastaseks saanud. Laar ütles detsembris Lääne Elule, et külmlao avarii tekitas tõesti segaduse, aga katastroofi see kaasa ei toonud. Alternatiivse vaktsiini tõttu muudeti laste vaktsineerimiskalendrit, et süstid saaks tehtud poolteise- kuni kaheaastastel lastel. „Vaktsiinist päris ilma jäänud lapsi on kuus,“ ütles Laar.