Selle veebisaidi korrektseks töötamiseks, kasutamise analüüsimiseks ja külastajatele parima kasutusmugavuse pakkumiseks paigutame Teie seadme (arvuti, nutiseade vms) brauseri(te)sse nn küpsised (ingl cookie). Vajutades „Nõustu kõigiga” annad nõusoleku küpsiste kasutamiseks. Ava meie privaatsuspoliitika
Kohanda nõusolekueelistused
Neid küpsiseid on vaja selleks, et meie veebisait töötaks turvaliselt ja õigesti. Vajalikud küpsised võimaldavad teil meie veebisaidil ringi liikuda ja soovitud teenust kasutada. Vajalikud küpsised võimaldavad veebisaidi põhifunktsioonide toimimise, näiteks tuvastavad teid Tallinki veebilehtedele sisse logides, tuvastavad korduvad ebaõnnestunud sisselogimiskatsed, tuvastavad, kus te ostuprotsessis viibite ja jätavad meelde teie ostukorvi pandud tooted. Vajalikud küpsised salvestatakse sinu brauseris ja need on vajalikud lehekülje käigushoidmiseks. Kasutame ka kolmandate osapoolet küpsiseid, mis aitavad meil analüüsida kuidas meie veebilehekülge kasutate, meelde jätta sinu eelistusi ning pakkuda isikupärastatud sisu ja asjakohaseid reklaame. Need küpsised salvestab sinu brauser ainult sinu nõusolekul. Võid nõustuda või mittenõustuda mõne või kõigi kõpsistega, kuid mõned neist võivad mõjutada sinu veebelehekülje kasutamise kogemust.
Alati aktiivne
Vajalikud küpsised on saidi toimimiseks vajalikud ning neid ei saa keelata.
Küpsis
_GRECAPTCHA
Kestvus
6 kuud
Kirjeldus
Google Recaptcha teenus seab selle küpsise robotite tuvastamiseks, et kaitsta veebisaiti pahatahtlike rämpspostirünnakute eest.
Functional cookies help perform certain functionalities like sharing the content of the website on social media platforms, collecting feedback, and other third-party features.
Kuvatavaid küpsiseid ei ole.
kasutame Google Analytics küpsiseid, et koguda statistikat veebilehe külastatavuse kohta.
Küpsis
_ga
Kestvus
1 aasta 1 kuu 4 päev
Kirjeldus
Google Analytics seab selle küpsise, et arvutada külastajate, seansside ja kampaaniate andmeid ning jälgida saidi kasutust analüüsiaruande jaoks. Küpsis salvestab teavet anonüümselt ja määrab unikaalsete külastajate tuvastamiseks juhuslikult genereeritud numbri.
Küpsis
_ga_*
Kestvus
1 aasta 1 kuu 4 päev
Kirjeldus
Google Analytics kasutab seda küpsist lehe vaatamiste talletamiseks.
Performance cookies are used to understand and analyze the key performance indexes of the website which helps in delivering a better user experience for the visitors.
Kuvatavaid küpsiseid ei ole.
Advertisement cookies are used to provide visitors with customized advertisements based on the pages you visited previously and to analyze the effectiveness of the ad campaigns.
[caption id="attachment_421897" align="alignnone" width="1920"] Uuest õppeaastast on Lääneranna vallas vaid üks kool. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavolikogu otsusega tegutseb 1400 km² suuruses kohalikus omavalitsuses sügisest üks kool: Lääneranna gümnaasium õppekohtadega Virtsus, Kõmsil, Koongas ja Varblas.
Virtsus saavad lapsed õppida neljanda, Kõmsil, Koongas ja Varblas kuuenda klassi lõpuni.
Kuigi koolide hoolekogud peale Lihula liitmist ei toetanud, võttis volikogu läinud neljapäeval otsuse 11 poolt- ja viie vastuhäälega vastu.
[caption id="attachment_422692" align="alignnone" width="1216"] Vaikne protestiaktsioon Lääneranna vallamaja ees Lihulas. Kaarel Kaisel[/caption]
Metsküla lapsevanemate vaikiva protesti saatel otsustas Lääneranna vallavolikogu tänasel istungil, et erakoolina võivad Metsküla lapsevanemad küll koolimaja kasutada, aga peavad selle eest maksma kohalikule omavalitsusele juba 1. aprillist renti tuhat eurot kuus (12 000 eurot aastas).
Et vallamajja istungit pidama pääseda, tuli Lääneranna volinikel ka täna astuda üle koolisiltide ja kõndida mööda punast vaipa, mille Metsküla kooli eest võitlejad olid varavalges teele laotanud. Sama vaip laotati Lääneranna vallamaja ette ka mullu 24. märtsi istungiks, kus 13 kätt tõusis toetama Metsküla ja Lõpe koolide sulgemist ning Varbla, Koonga ja Virtsu koolide kärpimist.
Täna oli meeleavaldus vaikiv: Lääneranna vallamaja ees seisis kümmekond tühja koolilauda ja tooli, sümboliseerimaks tühjaks jäänud maakoole. „Vaiksele neljapäevale kohaselt ilma lärmi ja inimesteta,“ ütles Metsküla lapsevanem Liisi Laos Lääne Elule.
Nagu mullu eelistas ka tänavu osa volinikke tagaust. Istung ise kaikus kõlaritest tänavale.
Teise punktina võtsid vallavolinikud seisukoha, et kui Metskülas hakkab tegutsema erakool, siis ilma rahata maja kasutada ei saa. „Vara kasutusse andmiseks on väga kindlad reeglid ja me ei leidnud võimalust tasuta anda,“ ütles istungil Lääneranna vallavolikogu liige, majanduskomisjoni esimees Hardi Pikkmets. „Majanduskomisjon jõudis seisukohale, et üür oleks tuhat eurot kuus, 500 eurot hoone ja 500 eurot väikevahendid. Me pidasime seda mõistlikuks, olles ümardanud kõik kulud allapoole, mitte ülespoole.“
Enne eelnõu tutvustanud Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) ütles, et vallavalitsus koostas eelnõu küll nii, et hoone ja osa kinnistust antakse viieks aastaks MTÜ-le Metsküla Kool tasuta. „Aga võtame kuulda, mida vallavolikogu otsustab,“ ütles Saare.
Saare viitas kasvavatele kohtukuludele, mida vald on pidanud kandma seoses kohtuasjadega, mille tõi kaasa koolivõrgu reform.
[caption id="attachment_422382" align="alignnone" width="1920"] Reinu-Einari agronoom Sandra Pärnpuu kartis juba jaanuaris, et külm võtab rapsi ära. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lumeta jaanuaris paukunud pakane hävitas mõnel pool Läänemaal kogu taliviljasaagi, rapsist ja odrast paremini pidas vastu nisu.
„Taliraps, tundub, on läinud ja talioder ka,“ ütles Einar Pärnpuu, Läänemaa ühe suurema teraviljakasvataja Reinu-Einari osaühingu omanik. „Mina näen pangaarvet unes ja agronoom näeb paljaid põlde unes.“ Kui mullu läks Pärnpuul pool saaki põua nahka ja pool miljonit eurot võis korstnasse kirjutada, siis taliviljakahjuna lisandub sellele nüüd veerand miljonit eurot. „See, mida kõige vähem oodati: kaks halba aastat jutti. Praeguse seisuga tundub nii minevat,“ märkis Pärnpuu.
[caption id="attachment_346356" align="alignnone" width="2000"]OÜ Topi Mõisa juhi Andres Vaani sõnul on lisaks kuivusele heinasaaki mõjutanud pikalt kestnud öökülmad. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Põua tõttu pole talud suutnud piisavalt sööta varuda ja kui lähiajal vihma ei tule, hakatakse loomakarjasid vähendama. Läänemaa põllumehed ei ole veel paanikas.
Eestimaa talupidajate keskliit lõi esmaspäeval häirekella: „Kui lähiajal vihma ei tule, peame pool Eesti loomakasvatusest likvideerima.” Prognoositakse, et esimese niitmise lõpuks on talvesööta umbes kaks kolmandikku tavapärasest vähem.
Martna kandi põllumehe Hardi Rehkalti sõnul on olukord küll hull, kuid siiski veel mitte lootusetu. „Mina veel paanikas ei ole, aga murelik olen küll,” ütles Lähtru põllumajandusühistu juhatuse liige Rehkalt eile Lääne Elule. „Rohukasv on haruldaselt nigel. Nii kehva aastat ma ei mäletagi.”
content/uploads/2021/10/Aasta-pollumees-Andres-Vaan-urmas-lauri-15.jpeg"> Andres Vaan valiti 2021. aastal aasta põllumeheks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna valla teenetemärgi saavad lihaveisekasvataja Andres Vaan ja maadlustreener Janar Sõber.
[gallery ids="348441,348443,348445,348447,348449,348451,348453,348455,348457,348459,348461,348463,348465,348467,348469,348471,348473,348475,348477,348479,348481,348483,348485,348487,348489,348491,348493,348495,348497,348499,348501,348503,348505,348507,348509,348511,348513,348515,348517,348519,348521,348523,348525,348527,348529,348531,348533,348535,348537"]
Malle-Liisa Raigla fotod
Reedel külastas Lääneranna valda riigikogu esimees Jüri Ratas, kes kohtus õpilaste ja vallajuhtidega ning talunikega.
Lihula gümnaasiumis andis Ratas tunni 40 gümnasistile. Ratas rääkis õpilastele, kuhu Eesti on 103 aastaga jõudnud, ja tundis huvi, milline võiks õpilaste meelest olla Eesti tulevik ning kas nad plaanivad oma elu ka tulevikus Lääneranna vallaga siduda.
Riigikogu esimees uuris õpilastelt ka seda, mille poolest on Eesti maailmas tuntud ja kes eestlastest on maailmas tuntud. „Vähemalt sakslased teavad nüüd ka Eesti korvpallureid,” ei saanud korvpallihuviline Ratas mainimata jätta Eesti korvpallimeeskonna neljapäevast võitu Saksamaa üle.
[caption id="attachment_346351" align="aligncenter" width="2000"] Noor taluperemees Andres Vaan on aastatega aretanud ühe uhkema limusiini tõukarja – siit saavad tõuloomi teised kasvatajad ning väärt liha ka Saksamaa ja Hollandi tarbijad. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Mullune parim lihaveisekasvataja Andres Vaan pärjati tänavu aasta põllumeheks.
Lääneranna valla Rootsi küla lihaveisekasvataja Vaan kuulutati aasta põllumehe tiitli võtjaks teisipäeval aasta põllumehe konverentsil. Vaan on aastatega aretanud Topi Mõisa OÜs ühe uhkema limusiini tõukarja ja tõusnud üheks suuremaks tõumaterjali müüjaks Eestis.
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="346328,346329,346332,346335,346336,346339,346340,346343,346344,346347,346348,346352,346355,346356,346359,346360,346363,346366,346367,346370,346371,346374,346375,346378,346379"]