Silt: Andres Ammase fond

[gallery ids="390933,390934,390935,390936,390937,390938,390939,390940,390941,390942,390943,390944,390945,390946,390947,390948,390949,390950,390951,390952,390953,390954,390955,390956,390957,390958,390959,390960,390961,390962,390963,390964,390965,390966,390967,390968,390969,390970,390971,390972,390973,390974,390975,390976,390977,390978,390979,390980"] Andres Ammase stipendiumite kätteandmine. Fotod Andra Kirna. Andres Ammase 61. sünniaastapäeval andis Eesti rahvuskultuuri fondi juurde loodud Andres Ammase fond Uuemõisa lossi valges saalis kätte tänavused stipendiumid.

[caption id="attachment_356167" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu põhikooli 4. klassi õpilane Elo Lehtla on Haapsalu lasteraamatukogus lugeja kolmandat aastat. Foto: Urmas Lauri[/caption] Andres Ammase fondi väikese lugeja auhinna pälvinud Elo Lehtla ärkab hommikuti enne kukke ja koitu, et rahus raamatut lugeda. Jah, tõesti, kümneaastane Elo kinnitab, et ta on varane ärkaja. Uni läheb kella kuue ajal ära. Varane ärkaja on ka Elo kaheksa-aastane õde Maret, kellega tüdruk tuba jagab. Ja nii nad seal kahekesi nohistavadki, Elo oma ja Maret oma voodis, ning loevad raamatut – pool tunnikest päeva parimat aega! Just sellepärast Elole lugeda meeldibki – saab seigelda kodust lahkumata, isegi voodist tõusmata, sest just voodis on kõige toredam lugeda. Istudes jääb kael kangeks, ja mis seal imestada – Maretiga kahe peale on neil kodus kaks riiulit lasteraamatuid pungil täis. Eloga saame kokku Haapsalu lasteraamatukogus, kus siis veel. Ja otse loomulikult on ta õe kaasa võtnud. Maret joonistab laua taga ja noogutab innukalt pead, kui Elo ütleb, et Maretile meeldib kah raamatuid lugeda.

[gallery ids="355575,355577,355579,355581,355583,355585,355587,355589,355591,355594,355596,355598,355600,355602,355604,355606,355608,355610,355612,355614,355616,355618,355620,355622,355624,355626,355628,355630,355632,355634,355636,355638,355640"] Malle-Liisa Raigla fotod Neljanda Andres Ammase stipendiumi saab Haapsalu koolimuusikalide traditsiooni taastaja ja seitse aastat Haapsalu kuursaali juhtinud Kai Tarmula. Eile, poliitiku, ajakirjaniku ja õpetaja Andres Ammase 60. sünniaastapäeval, andis Eesti rahvuskultuuri fondi juurde loodud Andres Ammase fond (AAF) Uuemõisa valges saalis üle tänavused Andres Ammase fondi stipendiumid.

[caption id="attachment_323744" align="alignnone" width="2000"] Madli Palk vasakul vehklemas Nelli Differti vastu. Markus Sein[/caption] Madli Palk on 17aastane gümnasist ja vehkleja, kes saab tänavu Andres Ammase fondi noore sportlase stipendiumi. Raske on Palki ette kujutada tegelemas millegi muuga kui vehklemisega – tennisisti temast välja ei võlu. Kevadisel pärastlõunal, kui Palkiga kohtume, tuleb ta kohale, nagu alati, rõõmsa ja energilisena. Naeratus suul, teatab ta, et ei jõudnud kodust läbi ja on seepärast sunnitud dressipükstes kohale ilmuma.

[caption id="attachment_323583" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu linna algkooli 4. klassi õpilasele Moona Ojasoole meeldivad entsüklopeediad ja raamatud kassidest. Eriline lemmik on aga kassientsüklopeedia. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Andres Ammase fondi väikese lugeja preemia pälvinud Moona Ojasoo ei kujuta elu ilma lugemata ettegi. Raamatuid neelas Moona juba enne kooliminekut. Üheksa-aastasena õpetab ta tähti oma väikesele õele ja loeb ette kilpkonn Supsikule ning kass Eiale. Iseenesestmõistetavalt saame Moonaga kokku Haapsalu lasteraamatukogus. Kus siis veel?! Lugeja on Haapsalu linna algkoolis 4. klassis käiv Moona seal ametlikult olnud viis aastat, mitteametlikult, kui veel ema ja isa talle sealt raamatuid tõid – kes seda teab. „Mulle tundub, et sünnist saadik,” ütleb  Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg. Nii süvenenud lugejaid nagu Moona ei ole palju. Kumbergi südame võitis tüdruk kohe. „See on tõeline armastus süvenenud lugemise vastu,” ütleb Kumberg.

Loodusemees ja Silma õpikoja eestvedaja Marko Valker on kolmas Andres Ammase fondi stipendiumi saaja. Loodus on olnud osa Valkeri elust juba väikesest peale. Loodusearmastuse pisiku sai ta kaasa lapsepõlvekodust – isalt, kes käis palju looduses –, ja kodus olnud loodusraamatutest. „Alguses vaatasin pilte, hiljem hakkasin ka lugema,” rääkis Valker. Lapsepõlve suved veetis Valker võimalikult palju vanaema juures Piirsalus. „Väga vastumeelselt tulin sealt alati ära,” meenutas ta. „Suure osa vabast ajast veetsingi looduses ja kui loodusesse minna ei saanud ja pidin linnas olema, lugesin palju loodusraamatuid.” Ajal, kui Valker hakkas kooli minema, ilmus 1984. aastal Eerik Kumari raamat „Lindude välimääraja”. Just tänu sellele raamatule jõudis poiss lindudeni. „Tol ajal olid teised määrajad kas liialt pealiskaudse