Silt: Aldo Vaan

[caption id="attachment_406613" align="alignnone" width="2000"] Lähtru suurpõllumehe Hardi Rehkalti kombainid seisid eile töökoja platsi peal, sest vihm oli põllud läbi leotanud. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Nädala-paari eest kombainid põllule saatnud teraviljakasvatajate sõnul võttis sajandi suurim põud poole saagist, tera on peenike ja lõigata tuleb poole põllu kaupa. Lähtru suurpõllumehe Hardi Rehkalti neli helerohelist ja oranži värvi Claasi kombaini seisid eile töökoja õue peal, sest läinud õhtul ja öösel maha sadanud vihm oli rapsipõlde tublisti leotanud. „Kus on küps, seal on märg. Kus on kuiv, seal on toores,” ütles Rehkalt. Eile kombainid välja ei sõitnudki. Pühapäeval olid kõik neli viljalõikurit väljas hommikust kella kuueni õhtul, kuni vihm töö seisma pani. „Vili on seinast seina,” märkis Rehkalt. „Ütlevad, et keskmine, aga on põlde, mis ei kannata kriitikat.”

[caption id="attachment_402901" align="alignnone" width="2000"] Agronoom Sandra Pärnpuu mäletab aastat, kui oapõldu võis ära eksida, sest taimed ulatusid üle pea. Tänavu võib saagi korstnasse kirjutada – põld on põuapragusid täis ja seitsmest õiest tuleb heal juhul paar kauna. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaa teraviljakasvatajate sõnul ähvardab enneolematu põud hävitada poole või rohkemgi saagist. Kolmapäeva hommikul remontis Läänemaa ühe suurema teraviljakasvataja Reinu-Einari osaühingu traktorist-kombainer Brita Liiver kombaini. Kui palju tal sellega lõikusajal põllule asja on, pole teada. „Kuivati remont käib ka, aga töökoormus on tänavu kindlasti väiksem,“ nentis Reinu-Einari juhatuse liige Einar Pärnpuu. Teravilja all on tal 1500 hektarit maad. Reinu-Einari agronoomi Sandra Pärnpuu sõnul saab sealt heal juhul kätte ehk poole saagist, kui sedagi. Kui varasemad põuad on säästnud ühte või teist põldu, siis tänavu sellist lootust ei ole – vili on kõrbenud, hõre ja madal kõikjal. Nisu, mis peaks ulatuma vööni, küünib napilt põlveni. Sandra Pärnpuu sõrmitses viljapäid ja näitas juuni alguse kahju – öökülm oli pool pead ära võtnud. Oapõldu löönud pragudesse võis käelaba sisse pista, nii et põhja ei tunne.

[caption id="attachment_371841" align="alignnone" width="1599"] Eestimaa põlduselt maha niidetud hein rändab siit maadesse, kus loomasööta napib. Foto: Kevili[/caption] Baltikumi suurimaks loomasööda eksportijaks pürgiv ettevõte paneb Lihula külje alla püsti heinatehase. Paari aasta pärast rändab seni heinakatlamaja järgi tuntud Lihulast hein kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele Lähis-Itta ja Aasiasse – Jordaaniast, Saudi Araabiast ja Kuveidist Jaapani ja Lõuna-Koreani välja. Väikese Lihula külje alla tühermaale paneb tehase püsti Baltimaade suurimaks loomasööda eksportijaks pürgiv Golden Fields Factory, heina tehase jaoks kogub põllumeeste ühistu Kevili. Lihula heinakatlamaja lähistele püsti pandava tehase trummelkuivatist läbi käinud kõrred pressitakse nii kokku, kui võimalik. 700-800 kilo kaaluvad heinapakid pistetakse merekonteineritesse, et alustada tuhandete kilomeetrite pikkust reisi maadesse, kus loomasööta napib.

[caption id="attachment_371158" align="alignnone" width="2000"] Esmaspäeval kella kaheks oli Niinja külas Läänemaa suurima teraviljakasvataja Ohtla Põllu osaühingu viljaväljal selle suve kaks esimest punkritäit taliotra lõigatud. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Esmaspäeva pärastlõunaks oli esimene kaheksa tonni Läänemaa suurima teraviljakasvataja Ohtla Põllu taliotra kombaini lõugade vahelt läbi käinud. „Ohoh, midagi ikka tuleb,” ütles Ohtla Põllu kombainer Uno Tikerpuu, kui oli üle õla kiiganud. Kosmoselaeva meenutava kombaini kabiini tagumise akna taga voolasid viljaterad ühtlase joana punkrisse. „Kui odrapea on longus, siis on vili küps,” ütles Tikerpuu ja kiikas uuesti üle õla. Siis kostis äkitselt hele „kõll” ja vilkuvad tuled andsid märku, et punker on uudsevilja täis. Erkpunane haspel kerkis üles. Poole tunniga veidi üle hektari jagu taliodrapõldu paljaks närinud heleroheline hiiglane peatus, et kantida esimesed kaheksa tonni Ohtla Põllu taliotra veomasinasse, mis selle kuivatisse viib. „Pole paha!” märkis Ohtla Põllu üks omanikke Hardi Rehkalt.

[caption id="attachment_358717" align="alignnone" width="2000"] Martna teraviljakasvataja Hardi Rehkalt on õnnega koos, sest ostis kevadise väetisevaru õigel ajal ära. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaa põllumeeste sõnul meenutab tänavune kevad 1990ndate algust ja rublaaja lõppu, sest hinnad kerkivad mühinal – kütuse hind on tõusnud kaks, väetise oma neli korda. „Väetisega on nii, et hinnad on kosmosesse lennanud,” ütles Ohtla Põllu osaühingu üks omanikke Hardi Rehkalt Lääne Elule teisipäeval. Rehkalt on üks neid õnnelikke, kes soetas kevadise väetisevaru aegsasti – mullu sügisel, kui odav Vene väetis oli veel turul ja hinnaralli ei olnud hoogu sisse saanud. Rehkalti töökoja õue peal kõhutas eile mitu kombainikõrgust kuhja – valgetesse ja taevassinistesse kirjatud kottidesse pakitud Vene ja Briti lämmastik- ning kompleksväetis ootas seal künni- ja külviaega. „Meil on mitte just aasta varu, aga kevadkülvi saab tehtud ja oraste peale jätkub ka,” ütles Rehkalt. „Mis edasi saab, ei oska öelda.” Rehkalt ei julge ennustada, kas lagi on käes, ja küsimus pole vaid väetises. Turg on labiilne ja kõik hinnad kerkivad. „Tõusevad kütus, väetis, vili,” märkis Rehkalt.

[gallery ids="348441,348443,348445,348447,348449,348451,348453,348455,348457,348459,348461,348463,348465,348467,348469,348471,348473,348475,348477,348479,348481,348483,348485,348487,348489,348491,348493,348495,348497,348499,348501,348503,348505,348507,348509,348511,348513,348515,348517,348519,348521,348523,348525,348527,348529,348531,348533,348535,348537"] Malle-Liisa Raigla fotod Reedel külastas Lääneranna valda riigikogu esimees Jüri Ratas, kes kohtus õpilaste ja vallajuhtidega ning talunikega. Lihula gümnaasiumis andis Ratas tunni 40 gümnasistile. Ratas rääkis õpilastele, kuhu Eesti on 103 aastaga jõudnud, ja tundis huvi, milline võiks õpilaste meelest olla Eesti tulevik ning kas nad plaanivad oma elu ka tulevikus Lääneranna vallaga siduda. Riigikogu esimees uuris õpilastelt ka seda, mille poolest on Eesti maailmas tuntud ja kes eestlastest on maailmas tuntud. „Vähemalt sakslased teavad nüüd ka Eesti korvpallureid,” ei saanud korvpallihuviline Ratas mainimata jätta Eesti korvpallimeeskonna neljapäevast võitu Saksamaa üle.

[caption id="attachment_346351" align="aligncenter" width="2000"] Noor taluperemees Andres Vaan on aastatega aretanud ühe uhkema limusiini tõukarja – siit saavad tõuloomi teised kasvatajad ning väärt liha ka Saksamaa ja Hollandi tarbijad. Foto: Urmas Lauri[/caption] Mullune parim lihaveisekasvataja Andres Vaan pärjati tänavu aasta põllumeheks. Lääneranna valla Rootsi küla lihaveisekasvataja Vaan kuulutati aasta põllumehe tiitli võtjaks teisipäeval aasta põllumehe konverentsil. Vaan on aastatega aretanud Topi Mõisa OÜs ühe uhkema limusiini tõukarja ja tõusnud üheks suuremaks tõumaterjali müüjaks Eestis. Fotod: Urmas Lauri [gallery ids="346328,346329,346332,346335,346336,346339,346340,346343,346344,346347,346348,346352,346355,346356,346359,346360,346363,346366,346367,346370,346371,346374,346375,346378,346379"]

[caption id="attachment_336930" align="alignnone" width="2000"] Kuigi Eestis on paiku, kus põud on puhta töö teinud ja pole meenatukestki, peab Linnamäe mesinik Hardi Haabel meeaastat heaks. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Kuigi parim korjeilm on selline, mis inimesel naha märjaks võtab, pole mesilastel õitelt põuaga suurt midagi võtta. „Istuvad tarusuudme lähedal, jalg üle põlve, ja lebotavad,” ütles Kasari mesinik Aldo Vaan naljaga pooleks. Vaani tatrapõllud on täies õies, aga ei lõhna – kuivus teeb liiga ja nektarit õites pole. Mee hõngu pole tunda ka tarude vahel. Vaan on seni võtnud vaid varasuvel korjatud rapsimett – heledat ja kiiresti kristalliseeruvat. Kas tatra pealt midagi tuleb, ei julge Vaan ennustada.

[caption id="attachment_335444" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa põldudel algas viljalõikus sel nädalal. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaa põldudel võib sellest nädalast näha esimesi kombaine, sest kuumus ja põud küpsetasid odra lõikusvalmis kümmekond päeva varem kui mullu ja nädal-paar varem kui viljalõikuse algus keskmiselt.

[caption id="attachment_334467" align="alignnone" width="973"] Mullu paaril hektaril tatart kasvatanud Topi talu peremees Aldo Vaan külvas seda tänavu 35 hektarit. Lillat värvi annab valges õies tatrapõllule keerispea, hea meetaim nagu tatar isegi. Foto: Urmas Lauri Graafik: Regina Lepmets[/caption] Tatra hind kahekordistus mullu kevadel, nii et varem üliharuldasi valges õies tatrapõlde tuleb üha juurde ja juurde. Teisipäeval Lõuna-Läänemaal täies õies tatrapõllu ääres meenutas Topi talu peremees Aldo Vaan, kuidas mullu kevadel müüs tuttav talunik tatrasaagi maha, 300 eurot tonn. Mõne nädala pärast oli mahetatra hind kerkinud rohkem kui 500 euro peale ja pole langenud siiani. Tonnist saab 550–580 eurot.