Silt: Aivo Hirmo
11
Haapsalu ja Noarootsi korraldavad kahel kaldal enneolematu veepeo
[caption id="attachment_338004" align="alignnone" width="2000"]
Rannarootsi muuseumi pedagoogi Lydia Kalda (vasakul) sõnul jäi Rannarootsi kai avamereujujate jaoks väikeseks, seega start antakse Grand Holm Marinast. Paremal muuseumi direktor Ülo Kalm. Foto: Elen Freivald[/caption]
Reedel ja laupäeval peetakse esimesi Haapsalu-Noarootsi merepäevi koos avaveeujumise ja mereaerutamise võistlustega, kus harrastajate kõrval on kohal ka oma ala tipptegijad.
Kahe päeva jooksul Haapsalu Tagalahe mõlemal kaldal – Rannarootsi muuseumis ja Österby sadamas – toimuvate merepäevade programmi mahub sportimise kõrval ka muid ettevõtmisi.
Mõtet kahe kalda ühistest merepäevadest olid Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo ja Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm veeretanud juba pikemat aega. „Tegemist on suurepärase koostööprojektiga,” ütles Hirmo. Ta lisas, et ise ta merepäevadel sportima ei hakka, aga kõne peab küll.
Rannarootsi muuseumi pedagoogi Lydia Kalda (vasakul) sõnul jäi Rannarootsi kai avamereujujate jaoks väikeseks, seega start antakse Grand Holm Marinast. Paremal muuseumi direktor Ülo Kalm. Foto: Elen Freivald[/caption]
Reedel ja laupäeval peetakse esimesi Haapsalu-Noarootsi merepäevi koos avaveeujumise ja mereaerutamise võistlustega, kus harrastajate kõrval on kohal ka oma ala tipptegijad.
Kahe päeva jooksul Haapsalu Tagalahe mõlemal kaldal – Rannarootsi muuseumis ja Österby sadamas – toimuvate merepäevade programmi mahub sportimise kõrval ka muid ettevõtmisi.
Mõtet kahe kalda ühistest merepäevadest olid Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo ja Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm veeretanud juba pikemat aega. „Tegemist on suurepärase koostööprojektiga,” ütles Hirmo. Ta lisas, et ise ta merepäevadel sportima ei hakka, aga kõne peab küll. 
Noarootsi külad saavad infostendid
Noarootsi 23 küla saavad üksikasjalikud infostendid, kus eesti, rootsi ja inglise keeles ning piltide toel saab tutvuda küla ajaloo ja rannarootsi taustaga. 
Seiklusfirma kavatses Österby sadamahoone kasutusse andmise vaidlustada
[caption id="attachment_323378" align="alignnone" width="2000"]
Österby sadamahoone. Urmas Lauri[/caption]
Seiklusfirma 360 Kraadi plaanis vaidlustada Österby sadamahoone kasutusse andmise hanke, kuid on nüüd sellest loobunud.
„Österby vaidlusega me lõpuni ei lähe,” ütles seiklusfirma matkaosakonna juht Taavi Puuorg.
Österby sadamahoone. Urmas Lauri[/caption]
Seiklusfirma 360 Kraadi plaanis vaidlustada Österby sadamahoone kasutusse andmise hanke, kuid on nüüd sellest loobunud.
„Österby vaidlusega me lõpuni ei lähe,” ütles seiklusfirma matkaosakonna juht Taavi Puuorg. 
Ramsi väravavaidlus võib jätkuda veel aastaid
[caption id="attachment_322199" align="alignnone" width="2000"]
Kohus on otsustanud, et Ramsi teel olev aed tuleb eemaldada, kuid maaomanik lubab edasi võidelda. Urmas Lauri[/caption]
Noarootsi poolsaarel Ramsi neeme tipus asuva Ramsholmi kinnistu omanikel ei õnnestunud kohtus Lääne-Nigula valla poolt sundvalduse seadmist tühistada, kuid neeme tippu viival teel värava avamiseni kulub omaniku Priit Kotkase sõnul veel aastaid.
Riigikohus ei võtnud menetlusse Priit ja Signe Kotka kaebust Lääne-Nigula vallavolikogu tunamullu juunis tehtud otsuse „Ramsholmi kinnisasjale sundvalduse seadmine” tühistamiseks. Seega jõustus Tallinna ringkonnakohtu mullu mais tehtud otsus, millega jäi õigus Lääne-Nigula vallale.
„Vald on käitunud seaduslikult ja see on sõnum kõigile, kes kergekäeliselt teedele väravaid panevad,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. „Seega saame Ramsi tee avalikuks tunnistamise ja Ramsi neeme avamisega edasi minna.”
Lõhmus nimetas kohtuotsust pretsedendiks, mida oodati üle Eesti. Ta viitas tõsiasjale, et Ramsi juhtumile sarnaseid olukordi on Eestis mujalgi.
Kohus on otsustanud, et Ramsi teel olev aed tuleb eemaldada, kuid maaomanik lubab edasi võidelda. Urmas Lauri[/caption]
Noarootsi poolsaarel Ramsi neeme tipus asuva Ramsholmi kinnistu omanikel ei õnnestunud kohtus Lääne-Nigula valla poolt sundvalduse seadmist tühistada, kuid neeme tippu viival teel värava avamiseni kulub omaniku Priit Kotkase sõnul veel aastaid.
Riigikohus ei võtnud menetlusse Priit ja Signe Kotka kaebust Lääne-Nigula vallavolikogu tunamullu juunis tehtud otsuse „Ramsholmi kinnisasjale sundvalduse seadmine” tühistamiseks. Seega jõustus Tallinna ringkonnakohtu mullu mais tehtud otsus, millega jäi õigus Lääne-Nigula vallale.
„Vald on käitunud seaduslikult ja see on sõnum kõigile, kes kergekäeliselt teedele väravaid panevad,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. „Seega saame Ramsi tee avalikuks tunnistamise ja Ramsi neeme avamisega edasi minna.”
Lõhmus nimetas kohtuotsust pretsedendiks, mida oodati üle Eesti. Ta viitas tõsiasjale, et Ramsi juhtumile sarnaseid olukordi on Eestis mujalgi. 
Österby sadamahoones hakkavad toimetama haapsallased
[caption id="attachment_321601" align="alignnone" width="2000"]
Sadamahoone arhitekt Maarja Nummert on varem kavandanud Pürksi koolimaja ja aidanud renoveerida kultuurimaja. Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallavalitsus valis Österby sadamahoone pidaja kolme pakkuja hulgast.
„Parimaks osutus kollektiiv Haapsalust,” ütles Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo. „Istume maha ja üritame nendega lepingu sõlmida,” kirjeldas Hirmo asjade edasist käiku. „Kuni kõik pole kokku lepitud, pole midagi kokku lepitud.”
Konkursi võitnud neljase seltskonna esindaja Anželika Murik oli Hirmoga ühel nõul. „Ma ei kommenteeri veel,” ütles Murik. „Vara veel, lepingutingimused on läbi rääkimata, midagi pole kokku lepitud.”
Sadamahoone arhitekt Maarja Nummert on varem kavandanud Pürksi koolimaja ja aidanud renoveerida kultuurimaja. Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallavalitsus valis Österby sadamahoone pidaja kolme pakkuja hulgast.
„Parimaks osutus kollektiiv Haapsalust,” ütles Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo. „Istume maha ja üritame nendega lepingu sõlmida,” kirjeldas Hirmo asjade edasist käiku. „Kuni kõik pole kokku lepitud, pole midagi kokku lepitud.”
Konkursi võitnud neljase seltskonna esindaja Anželika Murik oli Hirmoga ühel nõul. „Ma ei kommenteeri veel,” ütles Murik. „Vara veel, lepingutingimused on läbi rääkimata, midagi pole kokku lepitud.” 
Galerii: Österby sadamahoone peab kahe nädala pärast valmis olema
[caption id="attachment_318504" align="aligncenter" width="2000"]
Töömehed paigaldasid täna vihma ja marutuult trotsides sadamahoone laudist. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kahe nädala pärast peab Österby sadamahoone olema valmis, järgmisel nädalal selgub, kes hoones toimetama hakkab.
Töömehed paigaldasid täna vihma ja marutuult trotsides sadamahoone laudist. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kahe nädala pärast peab Österby sadamahoone olema valmis, järgmisel nädalal selgub, kes hoones toimetama hakkab. 
Umbaia krundid on leidnud omaniku
[caption id="attachment_301144" align="alignnone" width="992"]
Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo sai krundid müüdud. Urmas Lauri[/caption]
Suurem osa Noarootsi Umbaia arenduse 14 elamukrundist on leidnud uue omaniku.
Reedel tegi Lääne-Nigula vald Haapsalu notari Eha Naudi juures 12 krundi müügitehingud. Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo ütles, et kahel ülejäänud krundil on samuti soovija olemas.
Esimest korda pani Lääne-Nigula vald krundid 10 000eurose alghinnaga osta.ee keskkonnas müüki tänavu suve lõpus ja oksjonil vahetas omanikku neli krunti. Kümne toona müümata jäänud krundi kohta ütles Hirmo, et need on leidnud alghinnaga omale ostja otse, oksjonile panemata.
Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo sai krundid müüdud. Urmas Lauri[/caption]
Suurem osa Noarootsi Umbaia arenduse 14 elamukrundist on leidnud uue omaniku.
Reedel tegi Lääne-Nigula vald Haapsalu notari Eha Naudi juures 12 krundi müügitehingud. Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo ütles, et kahel ülejäänud krundil on samuti soovija olemas.
Esimest korda pani Lääne-Nigula vald krundid 10 000eurose alghinnaga osta.ee keskkonnas müüki tänavu suve lõpus ja oksjonil vahetas omanikku neli krunti. Kümne toona müümata jäänud krundi kohta ütles Hirmo, et need on leidnud alghinnaga omale ostja otse, oksjonile panemata. 
Noarootsi lõi militaarobjektid särama
[caption id="attachment_316325" align="alignnone" width="2000"]
Kudani piirivalvepost on saanud värskema välimuse, piirded ja tõkkepuu. Arvo Tarmula[/caption]
Aulepa–Pürksi tee ääres asuv Kudani piirivalvepost on saanud värskema ilme ja piirded ning ka musta-valgetriibulise tõkkepuu.
Piirvalveputka aknast sisse piiludes vaatab sealt vastu, automaat risti rinnal, vineerist piirivalvur, mille Kuulo Vahter kümmekond aastat tagasi valmistas. Kudanisse paigaldatud tõkkepuu pole aga lihtsalt iluasi, vaid sellega saab ka päriselt tee sulgeda. Küsimusele, mis puhkudel tee kinni pannakse, vastas Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo: „Kui valitsus ütleb, et riik läheb lukku.”
Kuigi nõukogudeaegne Kudani piirivalvepost paistab möödasõitjatele hästi silma, pole see ainus Noarootsi osavallas asuv militaarajaloo objekt, mis viimasel ajal on korda tehtud ja viitadega varustatud. Infotahvlid ja piirded on saanud Spithamis asuv radarijaam ning Osmussaare tulejuhtimistorn, soomustornid ja õhutõrjepatareid.
Hirmo sõnul on nõukogude ajast jäänud militaarobjektid korrastatud tänu Eesti–Läti ühisprojektile. „Väga palju meil neid militaarobjekte säilinud pole, aga need, mis nüüd korda said, on kõige olulisemad,” ütles Hirmo.
Kudani piirivalvepost on saanud värskema välimuse, piirded ja tõkkepuu. Arvo Tarmula[/caption]
Aulepa–Pürksi tee ääres asuv Kudani piirivalvepost on saanud värskema ilme ja piirded ning ka musta-valgetriibulise tõkkepuu.
Piirvalveputka aknast sisse piiludes vaatab sealt vastu, automaat risti rinnal, vineerist piirivalvur, mille Kuulo Vahter kümmekond aastat tagasi valmistas. Kudanisse paigaldatud tõkkepuu pole aga lihtsalt iluasi, vaid sellega saab ka päriselt tee sulgeda. Küsimusele, mis puhkudel tee kinni pannakse, vastas Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo: „Kui valitsus ütleb, et riik läheb lukku.”
Kuigi nõukogudeaegne Kudani piirivalvepost paistab möödasõitjatele hästi silma, pole see ainus Noarootsi osavallas asuv militaarajaloo objekt, mis viimasel ajal on korda tehtud ja viitadega varustatud. Infotahvlid ja piirded on saanud Spithamis asuv radarijaam ning Osmussaare tulejuhtimistorn, soomustornid ja õhutõrjepatareid.
Hirmo sõnul on nõukogude ajast jäänud militaarobjektid korrastatud tänu Eesti–Läti ühisprojektile. „Väga palju meil neid militaarobjekte säilinud pole, aga need, mis nüüd korda said, on kõige olulisemad,” ütles Hirmo.