Silt: aiandus

[gallery ids="375501,375502,375503,375504,375505,375506,375507,375508,375509,375510,375511,375512,375513,375514,375515,375516,375517,375518,375519,375520,375521,375522,375523,375524,375525,375526,375527,375528,375529,375530,375531,375532,375533,375534,375535,375536,375537,375538,375539,375540,375541,375542,375543,375544,375545,375546,375547,375548,375549,375550,375551,375552,375553,375554,375555,375556,375557,375558,375559,375560,375561,375562,375563,375564,375565,375566"] Fotod: Urmas Lauri Sõnajalgade ja teiste varjutaimedega teeb Läänemaa külje all asuv pisike talu isegi Tartu botaanikaaiale silmad ette. „Kui palju liike sõnajalgu teil on?” – „No ikka mõni on,” ütleb Enno talu peremees Aivar Kaljuste napilt. „Kui palju on mõni?” – „Sada-sada viiskümmend,” poetab Kaljuste moka otsast. Nagu poleks selles midagi erilist, aga on ikka küll. Terves Eestis kasvab neli liiki sõnajalgu ja 46 liiki sõnajalgtaimi – kõigest kolmandik Enno talu rikkusest. Teist sellist aeda Eestis ei ole. „Ei tea küll, et oleks,” ütleb paarkümmend aastat sõnajalgu kasvatanud Kaljuste. Inglismaal mõni vast leidub, aga Eestis on Kaljuste oma ainuke – otse Läänemaa külje all väikeses Laukna külas, kuhu viib kitsas Laukna–Sopaaugu tee. Enno talu aed meenutab ürgmetsa alust, mis mattub rohelusse, kuid lähemalt avaneb kujuteldamatu vormide virvarr. Ometi tuleb Kaljustel ikka ja jälle vastata küsimusele, miks ta just sõnajalgadega jahmerdab – ühed rohelised kõik, pole õisi ega vilju. Justkui peaks kõik aprillist novembri lõpuni õitsema, muidu polegi taim, ja õied olgu tulipunased ning topelt, siis on õige asi. „Õite ilu oskab märgata igaüks,” ütleb Kaljuste, tsiteerides Inglise botaanikut Abraham Stansfieldi. Vanal heal Inglismaal peetakse sõnajalgadest lugu. Teiste seas kasvab Kaljuste aias Eestis väga haruldane põhja-raunjalg, punase raamatu liik.