Silt: agu lehemaa
Haapsalu liuväljad valmivad riburada
[gallery ids="351218,351220,351222,351224"]
Malle-Liisa Raigla fotod
Väikesele viigile rajatakse uisurada kohe, kui päästeamet annab siseveekogudele minekuks loa.
Mitmel aastal Väikesel viigil uisurada sisse lükanud jalgrattaklubi Paralepa presidendi Agu Lehemaa sõnul on klubi raja jaoks traktori kohale toonud, kuid pole sellega viigile julgenud minna, sest päästeamet ei ole selleks luba andnud. Lehemaa sõnul on klubil kõik valmis, et esimesel võimalusel uisurada sisse lükata. „Sel aastal saab kindlasti uisutama,” ütles Lehemaa.
5
Läänemaa täitub liuväljadega
[caption id="attachment_349730" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu staadionile rajatud liuvälja on uisutajad juba kasutusse võtnud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Krõbe pakane on loonud head tingimused liuväljade rajamiseks ja neid kerkibki Läänemaale nagu seeni pärast vihma.
Laupäeva hommikust on avatud Linnamäe liuväli, kus see on poole suurem kui möödunud aastal. Vast valminud väljak leidis ohtrat kasutamist, „Pühapäeva õhtuks oli väljak ära sõidetud,” ütles liuvälja rajaja Renek Loorens. Ta lisas, et selleks, et jää oleks sile, tuleb seda kasta iga päev.
Haapsalu staadionile rajatud liuvälja on uisutajad juba kasutusse võtnud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Krõbe pakane on loonud head tingimused liuväljade rajamiseks ja neid kerkibki Läänemaale nagu seeni pärast vihma.
Laupäeva hommikust on avatud Linnamäe liuväli, kus see on poole suurem kui möödunud aastal. Vast valminud väljak leidis ohtrat kasutamist, „Pühapäeva õhtuks oli väljak ära sõidetud,” ütles liuvälja rajaja Renek Loorens. Ta lisas, et selleks, et jää oleks sile, tuleb seda kasta iga päev.
Legendaarne laskmistreener saanuks 90
[caption id="attachment_326368" align="alignnone" width="1205"]
Ilmar Randmad võib pidada laskespordi maaletoojaks Haapsalus. Foto: erakogu[/caption]
Pühapäeval oli 90. sünniaastapäev Ilmar Randmal, treeneril, kes tõi Haapsallu sportliku laskmise.
Randma õpilane laskmistreener Mati Seppi ütles, et kuigi Haapsalus korraldati kaitseliidu eestvõttel laskevõistlusi ka enne sõda, tõi laskmise kui spordiala Haapsallu siiski Randma.
18. aprillil 1931 Puises sündinud Randma lõpetas 1949. aastal Haapsalu 1. keskkooli ja 1953 Leningradi sõjakooli. Pärast seda töötas ta 1970. aastani Haapsalu keskkoolis sõjalise algõpetuse õpetajana. Sel ajal nakatuski ta laskmispisikuga, asudes sama ajal juhendama pioneeride maja koolinoorte laskmisringi.
1960. aastal võitis tema õpilane Ene Engman esimestel Eesti noorte meistrivõistlustel esikoha. Laskurite edukas esinemine Eesti tasemel andis võimaluse luua 1966. aastast Haapsalu rajooni spordikooli juurde laskmisosakond ja Randmast sai seal treener.
Treeneritööd tegi Randma 1988. aastani, mil perekondlikud sündmused sundisid teda tagasi tõmbuma. Kolmeaastase pausi järel tuli ta siiski veel abiks ja töötas noortetreenerina 1999. aastani. Viimased eluaastad veetis Randma oma sünnikohas Puises, kus septembris 2001 temale antud aeg otsa sai.
Ilmar Randmad võib pidada laskespordi maaletoojaks Haapsalus. Foto: erakogu[/caption]
Pühapäeval oli 90. sünniaastapäev Ilmar Randmal, treeneril, kes tõi Haapsallu sportliku laskmise.
Randma õpilane laskmistreener Mati Seppi ütles, et kuigi Haapsalus korraldati kaitseliidu eestvõttel laskevõistlusi ka enne sõda, tõi laskmise kui spordiala Haapsallu siiski Randma.
18. aprillil 1931 Puises sündinud Randma lõpetas 1949. aastal Haapsalu 1. keskkooli ja 1953 Leningradi sõjakooli. Pärast seda töötas ta 1970. aastani Haapsalu keskkoolis sõjalise algõpetuse õpetajana. Sel ajal nakatuski ta laskmispisikuga, asudes sama ajal juhendama pioneeride maja koolinoorte laskmisringi.
1960. aastal võitis tema õpilane Ene Engman esimestel Eesti noorte meistrivõistlustel esikoha. Laskurite edukas esinemine Eesti tasemel andis võimaluse luua 1966. aastast Haapsalu rajooni spordikooli juurde laskmisosakond ja Randmast sai seal treener.
Treeneritööd tegi Randma 1988. aastani, mil perekondlikud sündmused sundisid teda tagasi tõmbuma. Kolmeaastase pausi järel tuli ta siiski veel abiks ja töötas noortetreenerina 1999. aastani. Viimased eluaastad veetis Randma oma sünnikohas Puises, kus septembris 2001 temale antud aeg otsa sai.