Silt: adam cullen
Haapsallane pani Lennart Meri „Hõbevalge” inglise keelde
[caption id="attachment_439545" align="alignnone" width="1920"]
Adam Cullen. Andra Kirna[/caption]
„Hõbevalge” inglise keelde pannud Haapsalu ameeriklane, tõlkija ja luuletaja Adam Cullen pidi sundima end võtma mõtlemisaega, kui talle pakuti Lennart Meri suurteose tõlkimist.
Adam Cullen, millal alustasite „Hõbevalge” tõlkimist?
Esimest korda oli sellest juttu 2022. aastal, kui [Lennart Meri poeg] Mart Meri mulle kirjutas. Selleks ajaks olid tal juba kokkulepped rahastaja ja teiste osalistega olemas. Olin see viimane lüli.
Mõtlesin, aga mitte liiga pikalt. Kohe esimene mõte oli: jah-jah, muidugi teen, siis aga tuli mõistus pähe ja võtsin endale mõtlemisaega. Tõlkijana ei tahtnud end nii ära kurnata, kui pole päris kindel, et niisugune asi tõesti ilmub. Füüsilisel kujul ja väärikalt.
Õnneks oli tõsi taga ja kokkulepe Inglismaa kirjastusega Hurst Publishers olemas. Praeguseks on keeletoimetamine tehtud, kinnitatud-kooskõlastatud ja ilmselt kujundatakse.
Tõlkisin selle briti inglise keelde. Nende lauseehitus on pisut teistsugune ja seda aitas keeletoimetaja silu
Adam Cullen. Andra Kirna[/caption]
„Hõbevalge” inglise keelde pannud Haapsalu ameeriklane, tõlkija ja luuletaja Adam Cullen pidi sundima end võtma mõtlemisaega, kui talle pakuti Lennart Meri suurteose tõlkimist.
Adam Cullen, millal alustasite „Hõbevalge” tõlkimist?
Esimest korda oli sellest juttu 2022. aastal, kui [Lennart Meri poeg] Mart Meri mulle kirjutas. Selleks ajaks olid tal juba kokkulepped rahastaja ja teiste osalistega olemas. Olin see viimane lüli.
Mõtlesin, aga mitte liiga pikalt. Kohe esimene mõte oli: jah-jah, muidugi teen, siis aga tuli mõistus pähe ja võtsin endale mõtlemisaega. Tõlkijana ei tahtnud end nii ära kurnata, kui pole päris kindel, et niisugune asi tõesti ilmub. Füüsilisel kujul ja väärikalt.
Õnneks oli tõsi taga ja kokkulepe Inglismaa kirjastusega Hurst Publishers olemas. Praeguseks on keeletoimetamine tehtud, kinnitatud-kooskõlastatud ja ilmselt kujundatakse.
Tõlkisin selle briti inglise keelde. Nende lauseehitus on pisut teistsugune ja seda aitas keeletoimetaja silu
3
Adam Cullen: ma tulin hoopis tagasi
[gallery ids="420956,420953,420954,420955,420957,420958,420959,420960,420961,420962,420963"]
Sel nädalal korraldab Iloni Imedemaa kultuuririkkuse aasta puhul kohtumisi Haapsalus elavate eri rahvuste esindajatega. Reedel oli Imedemaal külas Ameerikast pärit perekond Cullen.
Pereisa Adam Cullen on pärit USA osariigist Minnesota osariigist Minneapolise linnast.
Haapsalus elab 36 eri kodakondsusega inimesi
[caption id="attachment_417828" align="aligncenter" width="1920"]
Haapsalus elava Prantsusmaa kodaniku Stéphane Claveli sõnul saavad mõned korrad aastas kokku ka siinsed prantslased. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuigi 90 protsenti haapsallastest on Eesti kodanikud, elab siin 36 eri kodakondsusega inimesi.
1. jaanuari seisuga oli Haapsalus 13 005 elaniku hulgas 1376 välismaa kodakondsusega inimest. Neist pisut üle 80 protsendi moodustasid Venemaa ja Ukraina ning määratlemata kodakondsusega ehk halli passiga inimesed.
Kõige rohkem elabki Haapsalus Venemaa kodakondsusega inimesi, neid on kokku 416. Teisel kohal on Ukraina kodakondsusega elanikud, keda on Haapsalus 355.
Haapsalus elava Prantsusmaa kodaniku Stéphane Claveli sõnul saavad mõned korrad aastas kokku ka siinsed prantslased. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuigi 90 protsenti haapsallastest on Eesti kodanikud, elab siin 36 eri kodakondsusega inimesi.
1. jaanuari seisuga oli Haapsalus 13 005 elaniku hulgas 1376 välismaa kodakondsusega inimest. Neist pisut üle 80 protsendi moodustasid Venemaa ja Ukraina ning määratlemata kodakondsusega ehk halli passiga inimesed.
Kõige rohkem elabki Haapsalus Venemaa kodakondsusega inimesi, neid on kokku 416. Teisel kohal on Ukraina kodakondsusega elanikud, keda on Haapsalus 355. 
Haapsalu juurtega luuletaja väisas lapsepõlvelinna
[caption id="attachment_388049" align="alignnone" width="2000"]
Kaarel B. Väljamäe. Andra Kirna[/caption]
Adam Culleni kohvik-raamatupoes Pagu käis Eesti kirjanduse päeval külas, oma luulet lugemas ja publikuga vestlemas luuletaja Kaarel B. Väljamäe.
„Mul on hästi tore olla Haapsalus,“ alustas Väljamäe, kes lapsena käis siin sageli. Tema isapoolne vanaema elas Haapsalus. „Palju tekste mul Haapsalust ei ole, aga midagi nagu on, lausus luuletaja ja luges ette neist ühe: "Vennale meeldis bensiini lõhn…"
Kaarel B. Väljamäe. Andra Kirna[/caption]
Adam Culleni kohvik-raamatupoes Pagu käis Eesti kirjanduse päeval külas, oma luulet lugemas ja publikuga vestlemas luuletaja Kaarel B. Väljamäe.
„Mul on hästi tore olla Haapsalus,“ alustas Väljamäe, kes lapsena käis siin sageli. Tema isapoolne vanaema elas Haapsalus. „Palju tekste mul Haapsalust ei ole, aga midagi nagu on, lausus luuletaja ja luges ette neist ühe: "Vennale meeldis bensiini lõhn…" 
Luuletaja Väljamäe luges Paos oma värsse
[gallery td_gallery_title_input="Pagu" ids="387645,387621,387623,387622,387625,387627,387628,387629,387630,387631,387632,387633,387636,387637,387638,387639,387640,387641,387642,387643,387644,387646"]
Eesti kirjanduse päeva tähistamine Pagus. Fotod Andra Kirna.
Kohvik-raamatupood Pagu kutsus esimesel Eesti kirjanduse päeval külla luuletaja Kaarel B. Väljamäe.
Tõlkija Adam Cullen avab Haapsalus raamatupoe
[gallery ids="376829,376830,376831,376832,376833,376834,376835,376836,376837,376838,376839,376840,376841,376842,376843,376844,376845,376846,376847,376848,376849,376850,376851,376852,376853"]
Urmas Lauri fotod
USAst Minnesotast pärit tõlkija Adam Cullen avab homme Haapsalu peatänava ääres väikese raamatupoe, kus leidub ilukirjandust 18 keeles.
Mõistatuslik mustvalge kujund ja sõna „pagu” Posti ja Uue tänava nurga peal väikese puumaja aknal torkasid haapsallastele silma juba augustis. Midagi keegi sellest arvata ei osanud. Homme avab seal uksed haapsallasest tõlkija ja kirjaniku Adam Culleni kohvik-raamatupood nimega Pagu. „Tundsin sellise koha järele puudust,” ütles Cullen teisipäeval Lääne Elule. „Ja kui on millestki puudus, siis tuleb ise teha.”
Prantsusmaal toovad lihavõttemune kellukesed ja Ameerikas jänesed
[caption id="attachment_359561" align="alignnone" width="1920"]
Lihavõttekaart. Foto: erakogu[/caption]
Lihavõttepühade kombed erinevad pisut perekonniti, kuid on suuremas osas Eestist ikka enam-vähem sarnased. Sellest, kuidas tähistatakse lihavõtteid teistes maades, räägivad mujalt pärit haapsallased.
Stéphane Clavel, kohviku Gallia Kukk omanik, keskendub lihavõtetest rääkides loomulikult toidule. „Pâques’i (lihavõtted) traditsioon on lambaliha, täpsemalt talleliha,“ räägib ta. „See on sümbol piiblist – Jumala tall. Kõrvale köögiviljad, vastavalt sellele, millisest Prantsusmaa osast on jutt,“ ütles Clavel. Et talleliha on kallis, otsustavad selle kasuks jõukamad prantslased ja usklikud, kellele talle sümbolväärtus on oluline.
Munad on ka Prantsusmaal lihavõttepühade loomulikult osa. Seal otsivad lapsed pühapäeva hommikul mune, mida vanemad on enamasti aeda peitnud. Mõnel pool korraldavad lastele munajahi ka kohalikud omavalitsused ja need toovad kokku päris palju lapsi. „Mitte ainult katoliiklased, see on perede tava,“ ütles ta.
Lihavõttekaart. Foto: erakogu[/caption]
Lihavõttepühade kombed erinevad pisut perekonniti, kuid on suuremas osas Eestist ikka enam-vähem sarnased. Sellest, kuidas tähistatakse lihavõtteid teistes maades, räägivad mujalt pärit haapsallased.
Stéphane Clavel, kohviku Gallia Kukk omanik, keskendub lihavõtetest rääkides loomulikult toidule. „Pâques’i (lihavõtted) traditsioon on lambaliha, täpsemalt talleliha,“ räägib ta. „See on sümbol piiblist – Jumala tall. Kõrvale köögiviljad, vastavalt sellele, millisest Prantsusmaa osast on jutt,“ ütles Clavel. Et talleliha on kallis, otsustavad selle kasuks jõukamad prantslased ja usklikud, kellele talle sümbolväärtus on oluline.
Munad on ka Prantsusmaal lihavõttepühade loomulikult osa. Seal otsivad lapsed pühapäeva hommikul mune, mida vanemad on enamasti aeda peitnud. Mõnel pool korraldavad lastele munajahi ka kohalikud omavalitsused ja need toovad kokku päris palju lapsi. „Mitte ainult katoliiklased, see on perede tava,“ ütles ta. 
LÜGi noored kirjutasid Haapsalu-teemalisi haikusid
[caption id="attachment_350018" align="alignnone" width="2000"]
Läänemaa ühisgümnaasiumi haikukirjutajad koos oma õpetajate ning kirjanike Adam Culleni ja Aidi Vallikuga. Foto Ilme Sepp[/caption]
Viimasel ajal on ilmunud üha enam Haapsalu-ainelisi raamatuid. Näib, et Haapsalu inspireerib loomeinimesi.
Selleks, et innustada gümnasiste kirjutama ja väärtustama kodukanti, tegi Ilme Sepp Lääne maakonna keskraamatukogust ettepaneku korraldada Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilastele omaloomingukonkurss „Minu Haapsalu“. Säärast võimalust ei saanud käest lasta.
Läänemaa ühisgümnaasiumi haikukirjutajad koos oma õpetajate ning kirjanike Adam Culleni ja Aidi Vallikuga. Foto Ilme Sepp[/caption]
Viimasel ajal on ilmunud üha enam Haapsalu-ainelisi raamatuid. Näib, et Haapsalu inspireerib loomeinimesi.
Selleks, et innustada gümnasiste kirjutama ja väärtustama kodukanti, tegi Ilme Sepp Lääne maakonna keskraamatukogust ettepaneku korraldada Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilastele omaloomingukonkurss „Minu Haapsalu“. Säärast võimalust ei saanud käest lasta. 