Silt: aasta puu

[gallery ids="414585,414586,414587,414588,414589,414590,414591,414592,414593,414594,414595,414596,414597,414598,414599,414600,414601,414602,414603,414604"]   Palivere künnapuu kandideerib aasta puu tiitlile koos Viiralti tamme ja Pühajärve sõjatammega. Maalehe korraldatud rahvahääletusel selgub, milline puu valitakse Eesti esindajaks Euroopa aasta puu 2024 konkursil. Eesti aasta puu tiitlile konkureerivad kaks väärika ajalooga tamme ja üks pühaks peetav künnapuu. Eesti tõenäoliselt vanim künnapuu on loodusmees Hendrik Relve sõnul tuntud Palivere hiiepärna nime all, mida austati pühapuuna juba 1564. aastal või veelgi varem. Seda tõendavad maa sees leitud ohvrianniks viidud mündid. Seda, et puu oli hiiepuu, kinnitab ka Lääne-Nigula kirikuraamat 1644. aastal. Hiiepärnaks kutsutakse puud inimlikust eksimusest, sest kaugemal vaatlusel võib künnapuud pidada tõesti ka pärnaks. „Lisaks vanusele ja pikkadele dokumenteeritud traditsioonidele on pigem harukordne see, et tegu on tänaseni „töötava” ja aktiivses kasutuses oleva hiiega, mida tõendavad rohked ohvrilindid puu okstel,” kirjutas Tiit Hunt RMK loodusblogis. Hiies ohverdati raha, ehteid, uudsevilja jm. Tänaseni säilinud elujõuline traditsioon väljendub nüüdisajal enamasti okstele riputatud lintide ja paeltega. „Palivere kandis on kohalik paganlik pärimus au sees, millele viitab ka kõrvalkülas [Võntkülas] maanteeäärsele kurepesale titeteo õnnestumiseks ohverdatud lintide ja paelte märkimisväärne hulk,” sedastas Hunt.

[caption id="attachment_388050" align="alignnone" width="1920"] Reigi pöök ja pastoraat. Foto: loodushoiu fond[/caption] Euroopa aasta puu 2023 konkursil esindab Eestit punane pöök, mis kasvab Hiiumaal Reigi kiriku pastoraadi aias. Selle istutas 1903. aastal Reigi pastor Richard Georg von Hirschhausen oma poja Theodori sünni puhul.