Silt: 2023. aasta kokkuvõte

[caption id="attachment_417212" align="alignnone" width="1392"] Läänemaa aasta. Koostas: Karel Rahu[/caption] Jaanuar Lääne-Nigula vallavalitsus otsustas raha kokku hoida sellega, et lülitas vallas tänavavalgustuse välja. *** Jaanuaris avastasid Haapsalu spordibaasid, et Paralepa suusarajal on autoga sõidetud ja rada on muutunud kasutuskõlbmatuks. Selgus, et seal oli sõitnud Connecto töömees, tuli vahetama rajaäärse lambi pirni. ***

[caption id="attachment_417202" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu uue linnavalitsuse maja lahenduse lõid Molumba arhitektid Karli Luik ja Johan Tali. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Sel aastal hakkas Haapsalu linnavalitsus astuma tõsisemaid samme, et ehitada endale Haapsalu vanalinnas Lossiplatsi ääres seisvale tühjale krundile uus maja. Aasta alguses kuulutas Haapsalu linnavalitsus välja uue hoone arhitektuurikonkursi. Märtsis valis žürii, kuhu kuulusid nii linnavalitsuse kui ka arhitektide liidu esindajad, välja võidutöö, milleks oli arhitektuuribüroo Molumba arhitektide Karli Luige, Johan Tali ja Harri Kaplani töö „Kirsiaed”. Rebimine kahe esimese koha saavutanud võistlustöö – „Kirsiaia” ja „Linna maja” – vahel oli tihe ning võitja väljakuulutamisel ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles, et lõpuks mängisid võitja valikul rolli nüansid – ehitusmaterjalide hinnad ja maja hoolduskulu.

[caption id="attachment_417203" align="alignnone" width="1920"] Taebla kraaniveega on midagi juhtunud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Novembri lõpus kõlbmatuks muutunud Taebla kraanivee kvaliteet paranes, kui Haapsalu veevärk torustiku läbi pesi, desinfitseeris ja loputas ning paigaldas baktereid hävitava filtri, aga põhjus, miks Taebla ja Nigula paarikümne kortermaja elanikud üle kuu aja kraanivett juua ei saanud, on tänini teadmata. „Ootame jaanuari algust, et uued proovid võtta. 4. jaanuaril lähevad teele,“ ütles Haapsalu Veevärgi juhatuse liige Kaido Erik Lääne Elule 27. detsembril.

[caption id="attachment_417200" align="alignnone" width="274"] Raamatukogud suleti. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kuu aega enne üle-eestilist kuulsust kogunud koolireformi sulges Lääneranna vallavolikogu 9. veebruari otsusega ilma suurema kärata neli külaraamatukogu: Saulepi, Tuudi, Kirbla ja Metsküla. Metsküla ja Tuudi 1600 raamatut muutusid kohalikule omavalitsusele kasutuks: neid polnud kuskile panna. Metsküla elanikud päästsid oma kogust väärtuslikuma osa, viies selle rahvamajja.

[caption id="attachment_320043" align="alignnone" width="1920"] Tuulepark. Foto: Urmas Lauri[/caption] Septembris andis tuulepargi ära keelanud ja kaks aastat energiafirmaga kohut käinud Lääne-Nigula vald loa tuugenid Risti külje alla püsti panna. Tuulepargi poolt oli 16 volinikku, vastu seitse. Sellega jõudis ehitus uude järku: paika pannakse tuulikute täpsed asukohad, kõrgus ja hulk. Selle peale kulub paar aastat. Kui volikogu ka selle kinnitab, hakkab Enefit Greenile nüüdseks juba 300 miljonit eurot maksma mineva pargi ehitus pihta.

[caption id="attachment_417210" align="alignnone" width="1237"] Arheoloog Arnold Undi juhtimisel mais Haapsalus välja kaevatud eraisikud maeti septembri lõpus Ridala uuele kalmistule. Fotod: Malle-Liisa Raigla[/caption] Sõjahauad hakkasid avalikust ruumist kaduma juba mullu, kuid selle aasta lõpuks on Läänemaa punamonumentidest puhas ja ligi 90 teise maailmasõja ohvrit jõudnud Haapsalu südamest kalmistule. 19. aprillil eemaldati Haapsalu kaubamaja ja valgusfoori vahelisel alalt suur graniidist punamonument, selle asemele paigaldasid töömehed väike tahvli kirjaga „Teise maailmasõja ohvrid”. 41 aastat linna keskel seisnud monumendi tõstsid töömehed autole ja viisid ära. Selle võttis hoiule Läänemaa muuseum.

[caption id="attachment_417208" align="alignnone" width="1920"] Kastani pommimehe püüdmiseks toodi Haapsallu tehnikat üle Eesti. Foto: Urmas Lauri[/caption] 2. oktoobril oli Haapsalu Kastani tänaval seninägematu politseioperatsioon – terve tänav oli täis politseinikke, kiirreageerijaid, pommikoeri ja mitmesuguseid pommikindlaid autosid. Samal päeval kell 11.10 sai politsei teate, et Kastani tänava korteris on agressiivne ja joobes mees, kellel on relv ja lõhkekeha. Teatajaks oli mehe abikaasa, keda mees oli korteris ähvardanud laetud tulirelvaga, lubades tulistada naist pähe, jalga ja kõhtu, kui ta end liigutab.

[caption id="attachment_414332" align="alignnone" width="1920"] Vormsi jahiselts, keda ähvardas jahipidamisõigusest ilma jäämine, korraldas Vormsis elavate huntide tabamiseks aasta lõpul mitu ajujahti. Foto Kaire Reiljan[/caption] Aasta algul alanud segadus Vormsi jahimaade üle jõudis enne jaani vaheetappi, kui keskkonnaamet otsustas anda jahipidamisõiguse saarel kümneks aastaks kohalikule jahiseltsile. Tegelikult on jahipidamine saarel siiski veel noatera peal, sest üks jahipidamisõigust soovinud seltskond andis asja kohtusse ja kohus pole veel otsust teinud. Jahimeeste ja maaomanike vahelise tüli suurim põhjus Vormsil on väga suur kahju, mille metssead saare karja- ja heinamaadel korda on saatnud. Aprillis saatis OÜ Vormsi MT juhatuse liige Ege Kanarbik keskkonnaametile ja Läänemaa jahindusnõukogule märgukirja, kus tõdes, et sel kevadel on Vormsi jahipiirkonnas endiselt probleem metssigade arvukusega ja nende tekitatud kahjustustega põldudele.

[caption id="attachment_414109" align="alignnone" width="804"] Kiideva ilves. Foto: erakogu[/caption] Pooleteise kuu jooksul murdis ilves Kiideva külas maha üheksa kassi ja tegi tõsist viga kahele koerale. Novembri lõpus anti nuhtlusisendi küttimiseks nädalaks ajaks jahiluba, kuid ilvest selle aja jooksul tabada ei õnnestunud. „Jahiloa kehtimise viimasel päeval nähti küll jälgi ja korra sattus ilves ka rajakaamerasse, aga nüüd on ta pääsenud,“ ütles Haapsalu jahiseltsi juhatuse liige Olev Peetris.

[caption id="attachment_417199" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula kultuurinõuniku Varje Paaliste kinnitusel ükski raamatukoguhoidja tööd ei kaota. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Lääne-Nigula vald on tänavu ühise katuse alla viinud lasteaedu, koole ja raamatukogusid. Lasteaedu kavatseb ühendada ka Haapsalu ning Läänerannas plaanitakse üheks liita rahvamajad. Ühendamisi ja liitmisi põhjendatakse omavalitsustes nii raha kokkuhoidmise kui ka valdkonna tõhusamaks muutmise sooviga. Kultuuriministeerium valmistab ette uut rahvaraamatukoguseadust, mis sunnib juba ette kohalikke omavalitsusi raamatukogusid ühendama. Kui seadus jõustub, maakondlikud keskraamatukogud enam külaraamatukogudega ei tegele ja need peavad ise hakkama saama – koolitused, nõustamine, komplekteerimine, kõik jääb iga väikese raamatukogu enda korraldada.