Eesti elanike ohuhinnang on mullusega võrreldes kasvanud, üle 60 protsendi Eesti elanikest usub, et maailm muutub ebaturvalisemaks ning suureneb sõjaliste konfliktide oht.
Tänavu märtsis läbi viidud uuringu kohaselt on 62 protsenti Eesti elanikest seisukohal, et maailm muutub ebaturvalisemaks ning suureneb sõjaliste konfliktide oht. 26 protsenti Eesti elanikest arvas, et olukord ei muutu ning vaid kümme protsenti arvas, et olukord muutub turvalisemaks.
Aasta tagasi läbi viidud sarnases küsitluses arvas 46 protsenti Eesti elanikest, et sõjaliste konfliktide oht maailmas suureneb, 35 protsendi arvates jääb olukord samaks ning 15 protsenti arvas, et olukord muutub tuvalisemaks.
Sotsioloog Juhan Kivirähk märkis, et tänavu viidi uuring läbi märtsikuus Krimmi ja Ukraina sündmuste kõrghetkel.
Alates aastast 2000 on Eesti inimeste ohuhinnnang kerkinud kahel korral üle 60 protsenti. 2008. aastal Gruusia konflikti ajal arvas 65 protsenti Eesti elanikest, et sõjaliste konfliktide oht maailmas suureneb ning 2011. aasta Araabia kevadeks nimetatud sündmuste ajal kerkis see näitaja 62 protsendini.
Suuremateks ohtudeks Eestile peavad Eesti elanikud rünnakuid riiklike infosüsteemide vastu, välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanaduse mõjutamiseks, ulatuslikku merereostust või tänavarahutusi.
Kivirähk nentis, et inimesed peavad suurimateks ohtudeks neid, mida nad on ise kogenud.
Samas on kasvanud nende inimeste hulk, kes peavad võimalikuks ulatuslikku sõjalist rünnakut või piiratud sõjalist rünnakut. Nii pidas ulatuslikku sõjalist rünnakut mõne välisriigi poolt väga tõenäoliseks viis ja küllaltki tõenäoliseks 22 protsenti. Eelmise aasta oktoobris olid need näitajad vastavalt üks ja üheksa protsenti.
Piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu pidas tänavu märtsis väga tõenäoliseks kaks ning küllaltki tõenäoliseks 23 protsenti. Eelmise aasta oktoobris olid need näitajad vastavalt üks ja 12 protsenti.
Uuringu viis läbi uuringufirma Saar Poll kaitseministeeriumi tellimusel.