Kolmapäeval, 30. septembril võttis riigikogu vastu avalduse „Autoritaarkorrast ja Eesti Vabariigi Riigikogu vaigistamisest 1934. aastal”, millega anti negatiivne hinnang Konstantin Pätsi riigipöördele 1934. aastal ja toonase riigikogu saatmisest nn vaikivasse olekusse.
Eks omamoodi hinnang avaldusele oli asjaolu, et selle poolt hääletas 28 ja vastu oli 9 riigikogu liiget. Ülejäänud riigikogu see avaldus ilmselgelt ei huvitanud, sest kohal olnud 96 liikmest tervelt 59 ei hääletanud. Võrdluseks: just enne seda pälvis Ukraina toetusavaldus 78 riigikogu liikme poolthääle, selle vastu oli üks ja ei hääletanud 17 saadikut. Kohal oli samamoodi 96 saadikut.
Niisiis kujunes hinnang 1934. aasta riigipöördele küllalt leigeks. Avalduses tasub tähelepanu pöörata kahele seigale. Esmalt muidugi üldse faktile, et Eesti seadusandlik organ annab hinnanguid ajaloole. See viib vägisi mõtted „õigele” ja „valele” ajaloole. Meie idanaabri juures on ajalugu kirjutatud seadustesse ja keegi, kes kirjutab
