Täiskasvanuna kinki avades sealt kilo komme leida oleks üpris ootamatu ning isegi pisut kentsakas. Küll aga on see väga tavaline laste jõulupaki sisu.
Kui ülejäänud aastast veedame lastele tasakaalustatud toitumisharjumusi tutvustades, siis jõuludel kipub see tihti miskipärast ununema. Maiustused võivad muidugi olla osa jõulude tähistamisest, kuid kommidest koosnevaid jõulupakke ja muid maiustusi saavad lapsed tihti nii vanematelt, sugulastelt, koolist, vanemate töökohtadest, kohalikest omavalitsustest… ja nii võib juhtuda, et need moodustavad detsembris enamiku toidulauast. Kommid asuvad toidupüramiidis kõige tipus, mis aga tähendab, et neid tohiks tarbida võimalikult vähe ja harva.
Ei saa väita, et kingipakkide maastikul poleks üldse muudatusi toimunud. Populaarsemaks on muutumas kohalike väiketootjate gurmeetooted nagu käsitsi valmistatud iiriskommid, luksuslikult kaunistatud piparkoogid või marjadega mesi. Kuigi need võivad olla toetajaks kohalikule majandusele, ei ole need toetajaks laste tervisele. Käsitsi tehtud iirised koosnevad siiski suuresti vaid suhkrust ja rasvainest ning toiteväärtus ei erine oluliselt suurtööstuste kommidest.
Kingipakk ei pea koosnema vaid söödavast. Selle asemel saaks pakki panna näiteks:
- hobidega tegelemiseks vajalikke vahendeid
- laua- või kaardimänge, puslesid,
- raamatuid
- meisterdamis- ja kunstitarbeid, värvimise töölehti
- jõulukaunistusi, piparkoogivorme, suurematele lastele küünlaid
- vahvaid värvilisi sokke, patsikumme-klambreid
- külmkapimagneteid
- piletid mõnda vahvasse kohta, näiteks lapsevanema töökohta, veeparki, elamuskeskusesse, matkale vms
Võrreldes maiustustega pakuvad need rõõmu pikemaks ajaks. Kui siiski otsustada söödava kingipaki kasuks, siis ka sel juhul on alternatiive kommimägedele. Kinkida võiks näiteks:
- erinevaid pähkleid
- värskeid ja magustamata kuivatatud puuvilju
- vürtsidega mandleid või pähklivõid (maapähklite sisaldus 80-100%)
- väiksem smuuti
- tore retsept kodus valmistamiseks koos koostisosadega, mis säilivad mõne päeva toatemperatuuril
- piparkookide asemel on ahju olemasolul paremaks alternatiiviks piparkoogitaigen – kuigi toiteväärtus on sarnane, siis piparkooke ise valmistades saavad lapsed olulisi teadmisi toidu valmistamise kohta. Samas tasuks lastele ka ise piparkooke valmistades selgitada, et neid võiks süüa päeva kohta vaid paar tükki.
Maiustuste kinkimine seab need laste silmis ahvatlevale eripositsioonile ja need saavad lahutamatuks osaks emotsionaalsetest perekondlikest tähistamistest – selle asemel, et olla väike, kuid tavapärane osa meie igapäevasest toidulauast.
Hanna Alajõe,
TAI toituimise ja liikumise valdkonna vanemspetsialist
