Seitsmeaastase Mikk-Mattias Olgo koolitee algab väikeses Ridala koolis, kus tal on üheksa klassikaaslast – kuus poissi ja kolm tüdrukut.
Aprillis seitsmeaastaseks saanud Mikk-Mattias läheb kooli keerulisel ajal – tema vanematel kooliõdedel-vendadel on selja taga kaks aastat, täis kuude kaupa distantsõpet. Täpselt sel ajal, kui poisiga tema kodus Kiideva külas juttu ajame, jääb president riigikogus valimata. Sellest ei tea poiss midagi, kuigi homme tuleb emal ja isal kooli koroonatõend kaasa võtta ning Mikk-Mattiase vanem õde aktusele ei pääse – lubatud on ainult vanemad, nagu suuremas jaos teisteski Läänemaa koolides.
Mikk-Mattias tahab kangesti kooli minna, lihtsalt tahab, nagu ta ütleb. Tal on päevik, pliiatsid, tuttuus koolikott ja kirjutuslaud ning paar päeva tagasi sai ta päris oma toa. Viimane oli emme-issi suur suveprojekt, peale selle võttis ema Sirli Olgo septembrikuus puhkuse, et lapsel oleks julgem.
Koolis, kuhu on kümmekond kilomeetrit, hakkab Mikk-Mattias käima bussiga. Ta oskab juba üsna kenasti lugeda-kirjutada, tal on pooleli „Harry Potteri” viies osa. Peale selle jaksab ta jalgrattaga 17 km jutti maha sõita, käib jalgpallitrennis ja isa Andres Olgoga jooksmas ning kogub ATV jaoks raha. Kuni masinat veel pole, piisab ka muruniidukist, millega õue peal uhkeid kaari võtta.
7a laps muruniidukiga “uhkeid kaari võtmas” ?!?! Kus on lastekaitse silmad?
Mõtle, kui sa saad veel teada, mida maalapsed teevad. Mõni isegi teab mismoodi liha saab lauale.
…ja et 24/7 ei näpi nad mingit tahvlit, oskavad-suudavad-tahavad-tohivad muudki kogeda.
Marss politseisse avaldust tegema!
Loodan, et sa ikka nüüd rahus magada saad.