Külakeskuse projekt käib Ristile üle jõu

Kui Risti vald ei suuda omaosaluseks raha leida, võib Läänemaa jääda ilma 47 000 eurost, sest ükski teine omavalitsus seda raha kasutada ei saa.

Ridala, Vormsi, Noarootsi ja Kullamaa said kolm aastat tagasi KOIT–kavast külakeskuste rajamiseks miljoneid kroone ja on oma projektid juba ellu viinud.

Ainsana on projektiga hädas Risti, sest valla laenukoormus ei luba omaosaluseks uut laenu võtta. Raha tuleb aga ära kasutada 2015. aasta lõpuks.

Läänemaa omavalitsusliidu juht Ülle Erman kutsus liidu viimatisel koosolekul üles omavalitsusi Ristit abistama.

„Kes teab lahendust, kuidas Risti olukorrast välja saaks,” täpsustas Erman oma üleskutse sisu. Et keegi Ristile raha laenaks, seda Erman ei usu, sest eks näpud ole kõigil põhjas.

Kui Risti oma raha kasutada ei suuda, on see raha Läänemaale kadunud, sest ükski teine omavalitsus seda kasutada ei saa, selgitas Erman.

Ermani sõnul ei ole keegi otse öelnud, et tahaks Risti projekti raha endale. Omavalitsusliidu päevakorda tuli küsimus seetõttu, et kolleegid on Ermanilt Risti kohta küsinud.

„Kui Risti ei suuda kasutada, öelgu kõva häälega välja, ” ütles Erman.

Kolm aastat tagasi sai Risti vald KOIT–kavast 7,2 miljonit krooni ja pidi ise lisama 1,3 miljonit. Kokku 8,5 miljoni krooniga tahtis vald teha koolimajast  mitmeotstarbelise külakeskuse.

Risti loodab projekti ikka ellu viia

„Keegi ihub hammast. Miks muidu on asi üleval,” oli Risti vallavanem Rein Kruusmaa umbusklik. „Seda raha on ennegi püütud.”

Kruusmaa ütles, et vald ei kavatse loobuda kavast teha Risti põhikoolist kohalik kultuurikeskus. Vana kultuurimaja seisukord ei luba seda enam kasutada, uut ehitada oleks liiga kallis.

Et Risti põhikoolis on ruumi, saaks sinna koondada kultuuri– ja spordielu. Ülalpidamine ka odavam, sest koolimaja on nagunii vaja kütta, valgustada ja koristada.

„Kui 2015ndal ei saa, üritame muul moel, aga koolimaja  saab korda,” lubas Kruusmaa. „Risti kultuuritegijad ja –tarbijad väärivad paremat keskkonda.”

Praegu loodab Kruusmaa KOIT–kava rahale. Selles usus valmib aasta lõpuks  ka keskuse põhiprojekt.

Lootuses, et seadus muutub

Risti ei ole saanud oma projekti ellu viia, sest enne masu võimla ehituseks võetud laen oli nii suur, et vald uut laenu välja ei kannata. Kui omavalitsuse laenukoormus võib olla kuni 60% eelarvest, siis Ristil oli see aasta alguses 103%.

Kruusmaa üks lootus on seadusemuudatusel, mis lubab teatud tingimustel 100% laenukoormust. Praegu see säte ei kehti ega hakka kehtima ka tuleval aastal, aga Kruusmaa lootus on aastal 2014.

„Kaks aastat on pikk aeg, jõuame ehk haldusreformigi ära teha,” sõnas Kruusmaa naerdes. Kruusmaa nentis, et vald on vapralt oma koormat kandnud ja finantsdistsipliinist kinni pidanud. Kui nii mõnigi omavalitsus on oma laenusid ajatanud, siis Risti seda teinud ei ole.

Ristil oli aasta alguse seisuga viis laenu, kokku 824 381 eurot. Kaks laenu lõpeb tänavu, kolmas tuleval, neljas  2015. aastal.  Võimla ehituse laenu maksab vald aastani 2030.

Valla maksutulu oli mullu 470 429 eurot.

KOIT–kava raha jagamine 2009

• Ridala vald. Uuemõisa lastehoid ja mänguväljak. Taotlus 7,2 ja omaosalus 1,6 mln kr.
• Noarootsi vald. Sutlepa vaba aja keskus. Taotlus 5,3 mln, omaosalus 0,9 mln kr.
• Risti multifunktsionaalne keskus. Taotlus 7,3 ja omaosalus 1,3 mln kr.
• Vormsi vald. Külakeskus Hullosse. Taotlus 5,1 ja omaosalus 0,9 mln kr.
• Kullamaa vald. Multifunktsionaalne külakeskus Goldenbecki majja. Taotlus 8,0 ja omaosalus 1,4 mln kr.

Raha oli Läänemaal jagada 29,5 miljonit krooni, küsiti ligi 33 miljonit, mis tähendas, et viimaseks jäänud Kullamaa taotlusest jäi mõni miljon puudu. Raha ajas Ridala ja Kullamaa valla nii tõsiselt tülli, et Kullamaa astus omavalitsusliidust välja. Ridala oli juba varem saanud KOIT–kavast raha ja pidanuks Kullamaa meelest seekord välja või vähemalt viimaseks jääma.

Kullamaa sai siiski oma raha kätte, sest ehitushind toona langes ja raha jäi üle. Kullamaa naasis omavalitsusliitu.