Üks maailma hinnatumaid bluusimandoliniste, USAst Brooklynist pärit Bert Deivert esines Augustibluusil raudteejaama kontserdil koos New Yorgi bluusimehe Brian Krameriga. Enne kontserdit korraldasid muusikud huvilistele kultuurimajas mandoliini teemalise töötoa. Lääne Elu vestles bluusivirtuoosiga.
Mida mandoliin bluusile instrumendina juurde annab?
Kui mandoliini mängida läbi võimendite, saab elektrikitarrile sarnase heli, ainult et palju kõrgema helikõrgusega. See annab bluusimuusikasse huvitava, omapärase ja erilise värvi võimaldades muusikutel jõuda nootideni, milleni nad elektrikitarriga ei jõuaks.
Kas mandoliini on keerukam mängima õppida kui kitarri?
Neil kahel pillil on täiesti erinev häälestus. Ma ütleks, et osa meloodiaid on mandoliinil palju raskem mängida. Üldiselt on mandoliin sarnane viiulile, sest neil on sama häälestus. Inimene, kes oskab mängida viiulit võib mandoliini kätte võtta ja koheselt seal peal musitseerida. Aga kui hakata nullist õppima kas mandoliini või kitarri, siis need on keerukuselt samal tasemel.
Kas mandoliin on Euroopas üha populaarsemaks muutuv instrument?
Kahjuks mitte. Inimesed on sellest pillist küll teadlikumad, kuid maailmas on ainult viis inimest, kes teevad bluusimandoliini albumeid. Rohkem on neid, kes ei ole rangelt mandoliini peal, vaid mängivad seda lisapillina.
Millised on Teie muljed Haapsalust?
Ma olen Haapsalus esimest korda elus ja leian, et see on fantastiliselt ilus linnake. Mulle meeldivad väga vanad majad ja ma olen siin palju ringi jalutanud ja arhitektuuri nautinud. Käisime just raudteejaamas heliproovi tegemas ja seal oli lummav. Muidugi meeldis mulle meeletult ka Haapsalu piiskopilinnus.
Kuidas on Bluusifestival seni meeldinud?
Inimesed on kõik äärmiselt sõbralikud. Mõnikord lähed festivalile ja paljud on väga joobes ja ebaviisakad, aga siin ei ole absoluutselt see nii. Ma olin meeldivalt üllatunud, et publiku seas on nii noori kui ka vanu ja et paljud on tulnud bluusi nautima koos lastega.
Eveliis Eek
