Täna toimunud eesti keele riigieksamil tuli abiturientidel lahendada alustekstidel põhinevaid tekstimõistmis- ja kirjutamisülesandeid. Eksamitöös oli neli varianti ning eksaminand võis nende hulgast valida sobivaima.
Lugemisosa ülesanded tuginesid:
- katkendile Sofi Oksaneni romaanist „Puhastus“
- Liisi Laineste artiklile „Üldse pole naljakas! Huumoritraditsioonist ja tsensuurist“
- Mart Niineste arvamusloole „Veganid peavad otsustama, kas olla sekt radikaalseid umbluumarginaale või võtta vastutus ning teha ühiskonnaga koostööd“
- katkendile Maryliis Teinfeldti blogipostitusest „Peaasi et vegan?“
- artiklile „Võrguteadlane annab viis soovitust, kuidas elus edu saavutada“
- artiklile „Sotsiaalantropoloog Aet Annist: tänapäeva edukultus lõhestab ühiskonda“.
Igas variandis oli kolm lugemisülesannet, mis kontrollisid oskust leida tekstidest vajalikku infot, teksti põhisisust ja üksikasjadest arusaamist ning analüüsi- ja järeldamisoskust.
Eksami teises osas tuli kirjutada 400-sõnaline kirjand.
- Esimese variandi valinud eksaminandid pidid arutlema, miks on üksikisikule tähtis hoida sidet minevikuga.
- Teise variandi kirjandis pidi analüüsima, miks on huumorit vaja nii ühiskonnale kui ka üksikisikule.
- Kolmanda variandi valinutel tuli analüüsida põhjusi, miks on toitumise ja/või eluviisi teema muutunud aktuaalseks.
- Neljas variant võimaldas arutleda edu olemuse üle ning analüüsida, millised on edukuse positiivsed ja negatiivsed küljed.
