Viigi kooli ümber on viimastel kuudel olnud tavapärasest enam kära, saginat ja hirmutavaid kuuldusi. Kahjuks või õnneks on suurem osa sellest igasuguse aluseta.
10. juulil kohtusime kahe rahvaesindaja, Liina Kersna ja Signe Riisalo eestvedamisel ja ühe lapsevanema Ülla Parase avalikust kirjast ajendatult Viigi kooli, Haapsalu linnavalitsuse ja taastusravihaigla esindajatega. Kohtumist kajastas Lääne Elu. Tunnen, et oleks õiglane kõlama jäänud väiteid omapoolsete selgitustega täiendada.
Et pilt saaks selgem, annan teada, mida 10. juuli kohtumisel arutasime, kuhu oleme jõudnud. Täiesti üksmeelne seisukoht oli, et Viigi kool on väga hea kool, kus töötavad suurepärased spetsialistid ja tehakse väga head tööd ning koolil on äärmiselt oluline roll nii Haapsalu kui ka paljude lähivaldade laste jaoks. Kool täidab väga olulisi ja mitmekesiseid ülesandeid, näiteks eriilmeliste erivajadustega õpilaste õpe, õpilaskoduteenuse ja haiglaõppe korraldamine.
Kooli hooned on amortiseerunud, parandada on vaja eelkõige vee ja kanalisatsiooni- ning elektri- ja ventilatsioonisüsteeme, eri tasapindade tõttu peab tähelepanu pöörama ratastooliga liikumisvõimaluste parandamisele, eriti evakuatsiooniteedele.
Viigi kooli hooneid uuendades peab silmas pidama pikemat vaadet: kui paljud ja milliste vajadustega lapsed õpivad koolis lähimal paaril kümnendil. Lähteandmete koondamiseks kohtusime kahel korral linnavalitsuse esindajatega ja arutasime, millisena linnavalitsus näeb Viigi kooli Haapsalu koolivõrgus ja kuidas on lähiaastatel plaanis korraldada hariduslike erivajadustega õpilaste õpe.
10. juuli kohtumisel ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles, et ei pea võimalikuks kooli pidamist riigilt üle võtta, sest kooli renoveerimiseks ja pidamiseks pole linnal raha, mistõttu linnavalitsusele sobib, kui riik jätkab kooli pidajana.
Haridusministeerium on seisukohal, et mitte ühtegi riigi peetavat kooli ei anta omavalitsusele, kui uuel pidajal puudub selleks selge tahe ja kindel plaan kooli tuleviku kohta. Iga muudatuse keskmes peab olema õpilane ning muudatusi saab teha vaid siis, kui muudatustest on õpilastele kasu. Kõlama jäänud väide, et linn võtab kooli pidamise üle vaid siis, kui riik sunnib, on ebaõige. Kooli pidamine ei saa toimuda vastu tahtmist ja kõik kooli pidamise üleminekut puudutavad otsused saavad sündida ainult konsensuse alusel. Praegu on selge, et linnavalitsus ei taha kooli pidamist üle võtta ning ministeerium linnale kooli sunniviisiliselt üle andma ei hakka.
Haridusministeeriumi esimene eelistus on loomulikult leida lahendus õppekeskkonna
parandamiseks Viigi kooli praegu kasutatavates hoonetes. Samas soovime analüüsida ka alternatiivvariante, nt õpilaste vajadustele vastava uue ja nüüdisaegse hoone rajamist. Ministeerium on seetõttu Haapsalu linnavalitsuselt uurinud võimalike kooli ehituseks sobilike kruntide kohta, kuid praegu on linnavalitsuse hinnangul võimalik kaaluda vaid Kastani tänaval asuvat krunti. Võimaluse analüüsimiseks algatas linnavalitsus detailplaneeringu, kuid kas see Viigi koolile kasutuseks ja mahtudeks sobib, ei ole veel teada. Detailplaneering ei ole kohustus ehitada uus hoone Kastani tänavale. See on vaid arusaamine, kas meil on üldse mõtet arutada uue hoone ehitust.
Kui Haapsalus puudub sobilik koht koolile uue hoone ehitamiseks, siis jääb ainsaks arutelu objektiks olemasolevate hoonete ümberehitus. Nii olemasoleva hoonekompleksi nüüdisajastamine kui ka päris uue hoone ehitamine on igal juhul suuremahuline ja kallis töö ning vajaduste ja prognooside kõrval on tarvis ka pikemaajalist finantsilist plaani. Seetõttu on praegu keeruline rääkida kindlatest tähtaegadest.
Kõigepealt on vaja koostada kooli tulevikuvajadusi kirjeldav lähteülesanne: õppekohtade arv, majutuskohtade arv, sihtrühma kirjeldus ja sealt tulenevad nõuded töö- ja õppekorraldusele ning ruumiprogrammile. Lähteülesande koostamisega hakkame koos kooliga tegelema algaval õppeaastal. Kokkuvõtteks kordan, et riik jääb Viigi kooli pidajaks ning teeb seda heas usus ja hoolsa omanikuna, püüdes õppetingimusi võimalikult kiiresti nüüdisajastada ja parandada. Viigi kooli tegevus jätkub lähiaastatel praeguses asukohas. Kui tekib vajadus asukoha muutust arutada, siis kaasatakse arutellu kindlasti hoolekogu ja koolipere. Haridusministeerium hoiab koolipere arengutega kursis ning kui tekib küsimusi, siis võib julgelt küsida kooli direktorilt või haridusministeeriumi koolivõrgu osakonnalt.
Raivo Trummal
haridusministeeriumi koolivõrgu juhataja
* Kiri on saadetud haridusministeeriumi koolivõrgu osakonna poolt Viigi kooli hoolekogule ja lapsevanematele
Lähteülesande koostamisest olekski pidanud alustama, mitte kinnisvarabisnisest.