Arne Veske: tegime panga, et kiiremini kasvada

Haapsalus asutatud järelmaksu- ja väikelaenufirma Koduliising, mis tegutseb Liisi kaubamärgi all, sai kolmapäeval pangalitsentsi, mis lubab ettevõttel kiiremini kasvada ja välisriikidesse laieneda.

Arne Veske, miks asutada praegu pank?

Praegu on just paras aeg. Liisi on oma arenguga jõudnud sinnamaale, et edusammude tegemisel Eesti turul on juba piir ees. Pangalitsentsi taotlemine oli Liisi jaoks üsna loogiline jätk. Seni on meid rahaliselt toetanud LHV ja oleme neile selle eest tänulikud, kuid lõpmatuseni ei saaks meie strateegia LHVst sõltuda. Pangalitsents annab võimaluse kasvatada mahtu nii koduturul kui ka laieneda teistesse riikidesse. Uute teenuste turule toomine seisab samuti paljuski raha hinna ja mahu taga. Näiteks ärilaenude turule toomine vajaks tunduvalt soodsamat raha.

Mida pangalitsents praegusega võrreldes veel lubab teha?

Lubaks teha kõike, mida teevad suured pangad, kuid me ei ole kõike seda taotlenud. Oleme taotlenud äri- ja eraisikute laene ning deposiite. Vajadusel saame tulevikus juurde taotleda. Ideede puudust meil ei ole.

Mis riikidesse tahate laieneda?

Finantsinspektsioon küsis sama küsimuse, et kas tõesti teete panga ainult selleks, et Eestis tegutseda. Pikas plaanis muidugi mitte. Praegu on kogu meie aur läinud uue kodumaise, sajaprotsendiliselt Eesti kapitalil panga tegemisele, aga meeskond on võimekas ja kindlasti suudame jõuda kaugemale.

Aga te tegutsete ju juba praegu Eestist kaugemal?

Lätis pakun liisingut oma teise firma alt. Teatud kogemus on Omarahaga Slovakkias.

Mis on uue panga turuosa eesmärgid?

Liisi omakapitali osakaal on umbes 65 protsenti bilansimahust. Panga jaoks on see ebanormaalselt kõrge, mõistlik oleks 15–20 protsenti. Oleme ülekapitaliseeritud. See tähendab, et 20miljonilise omakapitali puhul, nagu see meil praegu on, saaksime hoiuste kaasamise abil oma laenuportfelli kasvatada 100 miljonini.

Rahastamine on kõik need 23 aastat olnud minu suur mure. See pole kunagi olnud kerge. Oleme teinud koostööd peaaegu kõigi pankadega. Olime Swedbanki klient, aga masu ajal koostöö katkes. Rahale tekkis rahvus. Pärast seda kolisime LHVsse. See ei ole lihtne olnud. Liisi omakapital on kogunenud kasumist, dividendidena olen üsna vähe võtnud. Võibolla miljon eurot 23 aasta jooksul.

Mida sellega mõtlete, et rahale tekkis rahvus?

On ju teada-tuntud kõnekäänd, et rahal pole ei rahvust ega kodumaad. Masu ajal muutus raha äkki rootslaseks. Rootsist tuli käsk teatud summad – ja need summad olid väga suured – Eesti turult kokku korjata ja Rootsi saata. Vähemalt Swedbanki tollane juhtkond täitis seda käsku ülima andumusega. Hulk inimesi jäi kodudest ilma, hulk tublisid firmasid pankrotistus. Paljude areng peatus. Masu poleks pooltki nii hull olnud, kui välispangad poleks seda üle võimendanud. Eesti riik oleks oma arengus tunduvalt kaugemal.

Kuidas te masust välja tulite?

Masu oli kõigile ettevõtjatele suureks proovikiviks, samas andis meile suure võimaluse, mille oskuslikult ära kasutasime. Pangad panid liisinguuksed kinni, kõik jooksid meie juurde. Mahud olid maas, see võimaldas meil kõik soovijad vastu võtta. Majanduse taastudes hakkasime laenuportfelli mahtu jõuliselt kasvatama. Ka klientidesse suhtusime raskel ajal hoopis teistmoodi kui välispangad. See oli väga tähtis, sellest kujunes omaette väärtus.

Hoiustega te esialgu tegelema ei hakka, aga kui palju loodate uues pangas deposiite võtta?

Esimeses järjekorras vahetame välja Liisi pangalaenu 15 miljonit eurot. Sealt edasi vastavalt vajadusele. Võime laenata edasilaenamiseks kuni sada miljonit, aga teenime ka kasumit ja võimalused suurenevad. Raha kaasamine ei ole pangandussüsteemis keeruline, sest Euroopa Liidus on kuni 100 000eurone eraisiku hoius riiklikult tagatud.

Mida Läti liisinguäri endast kujutab?

Umbes sama, mis Liisi Eestis. Maht on Lätis üsna väike, portfelli suurusjärk on umbes 5 miljonit eurot. Näen sealt suurt potentsiaali, sest turukogemus on olemas. Sinna oleks vaja tugevat juhti, siis saaks edasi minna. Pikemas plaanis näeme Läti liisinguäri osana pangast. Ka Läti äri on raha taga kinni. Esmatähtis on olnud Eesti.

Mida te pankurina Rootsi pankadega võrreldes teisiti teete?

Põhilist vahet näen ma kliendisse suhtumises. Kliendi ajalugu on meile tähtis ja ajalooga kliente meil jagub. Keskendume kindlasti sellele. Inimesel võib olla 20 aastat briljantset ajalugu, aga kui välispanga uksest sisse astud, küsitakse, kes sa selline oled, miks siia tulid. Tahame kliente teenindada väärikamalt ja viisakamalt.

Oleme kogu aeg vahet teinud, kas klient on tulnud meid petma või on inimene sattunud raskustesse. Neid kahte varianti käsitlesime siis ja käsitleme ka praegu erinevalt ning laenuvõtjad teavad seda. Paljud masuaegsed probleemsed laenajad on praegu meie head partnerid.

Miks teha pank üksinda?

Ei tee üksinda – kaasamõtlejaid ja -tegijaid on palju. Omanik olen üksi. Praegu pole vaja laiendamiseks omanike ringi. Omakapitali on laienemiseks piisavalt. Kasutame praegused võimalused ära, eks siis mõtleme edasi.

Panku tehakse sageli ka seepärast, et ühel päeval hea hinnaga…

Ei-ei, te ei pea lauset lõpetama… Ja börsile mineku plaani ka ei ole. Kosilasi oleks.

Nii et teete panga endale ja oma lastele?

Võib küll nii öelda. Perefirma, perepank. Oleksin võinud Liisit veel kümme aastat vedada. Müügiplaani mul pole, perefirmaks ta jääda võikski.

Holm Bank – kas nimi tuleb Haapsalu holmidest?

Jah, tuleb küll. Oli pikk nimekiri nimedest ja sealt jäi sõelale Holm. Peame ju arvestama sellega, et nimi kõlaks ka mujal maailmas. Holm on selles mõttes vägagi sobilik. Kindlasti meenutab holm mulle Haapsalut. Elan ise holmide vahel. Veskepanga ma välistasin kategooriliselt.

Kui mahukas on töö, et saada aastal 2019 pangalitsents?

Väga mahukas. Pangalitsentsi taotlus on Eesti finantsinspektsioonis ja Euroopa Keskpangas kaalumisel täpselt ühe aasta. Sellele eelneb sama pikk ettevalmistus. Meil läks kauem, sest pidime hobuseid vahetama. Töö on mahukas, hulk inimesi on selle nimel pikka aega tööd rabanud. Selle aastaga on tulnud finantsinspektsioonist umbes tuhat küsimust. Personaalselt minu kohta umbes 50. Mõne küsimuse vastus on viis rida, aga mõnel viis lehekülge.

Mitu inimest ja mitu töötundi?

Raske nii öelda. Suur investeering igal juhul. Olen seda rehkendust teadlikult vältinud. Kõik see on olnud üsna kallis ja ka meie iga-aastase kasumi alla viinud.

Nii et otsus pank teha sündis kaks aastat tagasi kevadel?

Sündis varem. Mõte hakkas idanema pärast Inbanki loomist [Inbank sai litsentsi 2015 – toim.]. Sinnamaani oli pank minu teadvuses midagi suurt ja hoomamatut. Tundus, et raha peab olema mägedena. Siis tabasin end mõttelt, et kui nemad said, miks mina ei võiks saada. Õige pea selgus, et vajalik raha on mul endal olemas ja, mis praegu eriti tähtis, selle päritolu on lihtsalt tõestatav. Nii see algas. Inimesed, kes nägid Liisi bilanssi, ütlesid: mida sa veel ootad.

Kui palju te oma muid ärisid olete pidanud panga pärast koomale tõmbama?

Mitte midagi ei ole koomale tõmmanud. Minu muud ärid on Lääne Elu, Arvutitark, Omaraha ja Bestlizings Lätis. Oli plaan Liisiga Soome minna, isegi finantsinspektsiooni luba oli olemas, aga kui pangaplaan liikuma hakkas, võtsime Soome laualt maha. Võibolla läheme Soome kunagi pangana, mine tea.

Kas Omaraha äri jätkub?

Omaraha jätkub, aga kui päris aus olla, siis väga äri see ei ole. Rikkaks sellega ei saa. Investorid elavad hästi, firma mitte. Ma ise pole Omarahast saanud sentigi palka ega dividendipojakestki. Selliseid on tuhat tükki üle maailma ja kõik vinduvad. See on puhas IT-äri. Aga ükski äri ei ole pangalitsentsi pärast kannatanud ega kannata ka. Plussis äri ei pane ju keegi kinni.

Kõigil pankadel on oma järelmaksutooted. Kuidas see käib, et nende vahel kliendid leida?

See sõltub teenuse kvaliteedist ja kliendisuhtest. Meil üldiselt ei osata müüa muud kui soodushindu ja paremat intressi. Toodet ja teenust müüa ei osata. Suurte pankade sõel on tihe, inimesed ei kvalifitseeru, 500- või 1000eurone laen ei paku neile huvi. Laenusoovijaid jooksutatakse, jäädaksegi jooksutama, täiesti korralikud inimesed ei saa laenu, sest ei kvalifitseeru Rootsist paika pandud nõuetele. Aga meile nad sobivad. Me toimetame kiiremini ja oleme sõbralikumad. Nii lihtne see ongi, mingit imevigurit siin pole. Võibolla see just ongi meie imevigur.

Panga nõukogu liikmed on teie poeg Kaido ja tütar Kelly. Ise olete juhatuses. Miks lapsed nõukogusse panna?

Kuidas miks? Perefirma ju! Jah, Kaido on nõukogu esimees. Väga vastutusrikas amet. Kelly on nõukogu liige. Enamasti näeme suurte ettevõtete nõukogusid juhtimas vanemaid ja kogenumaid inimesi. Kaido on pärast ülikooli lõpetamist saanud kõva kogemuse just nõukogudes. Töötas USAs suures investeerimisfondis, mis tegeles ettevõtete ostmise ja arendamisega. [Kaido Veske töötas pangas Bear Stearns ja fondis Irving Place Capital – toim.] Need olid ka USA mõistes suured firmad, bilansimahud miljardites dollarites. Fond pani kõikide firmade etteotsa oma inimese, kes hoidis kõigil silma peal. Sealt see nõukogu kogemus tekkis. Praegu töötab ta Livonia Partnersis, tegeleb investeerimise ja nõukogude juhtimisega.

Livonia Partners on seotud Rain Lõhmusega. Lõhmus teatavasti on LHV panga asutaja ja suurosanik. Kuidas Kaido Lõhmusega kokku sattus?

Kui Kaido kolis New Yorgist tagasi, läks ta õppima Prantsusmaale INSEADi. Minu arust nad kooli ajal tutvusid ja sealt sai Livonia Partners alguse.

Kas oletegi poega kasvatanud selliselt, et ükskord saaks temast pankur?

Ei, sellist plaani mul olnud ei ole. Tahtsin, et lapsed omandaksid hariduse, mida kõlbaks ette näidata igas riigis, mitte ainult Eestis. Et nad oleksid n-ö maailmakodanikud. Et oleks võimalik töötada nii Eestis kui ka piiri taga. Seda ma ei kahetse. Kolm last on alustanud Haapsalus, lõpetanud Tallinna reaalkooli ja läinud sealt edasi. Neljas lõpetab sel aastal Haapsalu algkooli.

Ja tütar Kelly?

Kelly töötab Cleveroni müügiosakonnas. Ka tema lõpetas ülikooli Ameerikas. Inglise keel on neil perfektne, mõnel kipub eesti keel juba veidi logisema. Kirjandust loevad inglise keeles.

Versobank oli Liisi krediitkaardi partner. Mis tunne see oli, mida see tähendas teie ärile, kui pank rahapesu reeglite rikkumise pärast aasta tagasi suleti?

Ei olnud hea tunne, üldse ei olnud. Läti projekt jäi seisma, aga see ei olnud kriitiline. Kõige halvem oli, et kliendid kannatasid. 10 000 Liisi kaarti suleti päevapealt. Eile sai poodi minna, aga täna enam ei saanud. Vabandasime ja selgitasime, nii kuis jaksasime. Inimesed olid arusaajad, uskusid, et me tuleme tagasi.

Mis see maksma läks?

Natuke ikka läks, aga rahaliselt ei midagi kriitilist. Umbes kolme kuu pärast saime samad Versobanki logoga kaardid uuesti käima ja veel mõne kuu pärast saime hakata uusi kaarte välja andma.

Kas finantsinspektsioon käitus õigesti, kui Versobank päevapealt suleti?

Panga sulgemine on karm otsus. See peab olema kaalukalt põhjendatud. Kindlasti oligi, vastasel juhul läheks asi kohtusse. Teiselt poolt mulle tundub, et panga uuele juhtkonnale oleks võinud rohkem aega anda. Suhtlesin Versobankiga sel ajal palju. Minu arust olid nad positiivselt meelestatud ja pingutasid kõvasti. Värskete Danske ja Swedbanki rahapesu kahtluste taustal näib see sulgemine ülekohtune.

Mul endal oli nendega üks naljakas episood. Oli vaja kiiresti võtta laen. Esitati küsimusi, tehti otsus, raha laekus kontole. Viie minuti pärast helistas pangast rahapesu jälgiv inimene: „Teie kontole laekus suur summa. Selgitage meile, kust raha saite, enne me seda kasutada ei luba.” Kõik said kõvasti naerda, aga asja iva oli ju selles, et töötaja täitis usinasti oma kohuseid, magas lihtsalt ühe detaili maha – ei märganud, et pank ise andis selle raha.

Kui palju energiat ja raha kulub uues pangas rahapesu reeglite täitmiseks?

Palju kulub. Eraldi inimene on tööl ja pole kindel, et ühest piisab.

Holm Bank

Ettevõte on asutatud Haapsalus 1996, omanik Arne Veske.

70 töötajat, bilansimaht 35 miljonit eurot, omakapital 20 miljonit eurot.

Holm Banki kaubamärk tuleb kasutusele mais, Liisi kaubamärk jääb kasutusse.

Koduliisingu järelmaksu saab taotleda üle 700 koostööpartneri rohkem kui 2000 müügikohas. Kliente on 350 000.